Erinevus lehekülje "Operatsioonisüsteemid" redaktsioonide vahel
Allikas: Kuutõrvaja
(→Debian GNU/Linux) |
(→Debian GNU/Linux) |
||
| 196. rida: | 196. rida: | ||
* [[:Linux-HA Debianiga]] | * [[:Linux-HA Debianiga]] | ||
* [[:DM-Multipath]] | * [[:DM-Multipath]] | ||
| + | * [[:Pacemaker kasutamine Debianiga]] Toores? | ||
Teenused | Teenused | ||
| 217. rida: | 218. rida: | ||
* [[:CruiseControl kasutamine Debian Lenniga]] Toores? | * [[:CruiseControl kasutamine Debian Lenniga]] Toores? | ||
* [[:OTRS kasutamine Debian Lenniga]] | * [[:OTRS kasutamine Debian Lenniga]] | ||
| + | * [[:Red5 kasutamine Debian Lenniga]] | ||
Võrk | Võrk | ||
| 225. rida: | 227. rida: | ||
* [[:Mobiiltelefoni kasutamine Debian Lennyga]] | * [[:Mobiiltelefoni kasutamine Debian Lennyga]] | ||
* [[:SOCKS proxy kasutamine Debian Lennyga]] | * [[:SOCKS proxy kasutamine Debian Lennyga]] | ||
| + | * [[:Quagga kasutamine Debianiga]] | ||
| + | * [[:OpenVPN kliendi kasutamine Debianiga]] | ||
Autentimine | Autentimine | ||
| 234. rida: | 238. rida: | ||
* [[:MIT Kerberose kasutamine Debianiga]] | * [[:MIT Kerberose kasutamine Debianiga]] | ||
| + | Monitooring ja kaughaldus | ||
| + | |||
| + | * [[:Nagiose kasutamine Debian Lenniga]] | ||
* [[:VNC kasutamine]] | * [[:VNC kasutamine]] | ||
| + | * [[:Puppet kasutamine Debianiga]] | ||
| + | * [[:FAI kasutamine Debianiga]] | ||
| + | * [[:Avahi kasutamine Debian Lennyga]] | ||
| + | * [[:Cacti kasutamine Debianiga]] | ||
| + | |||
| + | Krüpteerimine | ||
* [[:TinyCA kasutamine]] | * [[:TinyCA kasutamine]] | ||
| − | |||
| − | |||
* [[:GnuPG kasutamine Debianiga]] | * [[:GnuPG kasutamine Debianiga]] | ||
| − | + | ||
| − | + | Graafika | |
| − | |||
* [[:ATI proprietary fglrx draiverite install Debianis]] | * [[:ATI proprietary fglrx draiverite install Debianis]] | ||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
===Debian GNU/kFreeBSD=== | ===Debian GNU/kFreeBSD=== | ||
Redaktsioon: 23. september 2010, kell 16:23
Sisukord
Sissejuhatus
Käesoleval lehel olevaid viiteid järgides jõuate materjalideni, mis on spetsiifilised mõnelele OS'ile. Näiteks kuidas operatsioonisüsteemi installeerida, kasutajaid administreerida, tarkvara lisada või eemaldada, seadmeid installeerida või tuuma kompileerida.
FreeBSD
FreeBSD põhineb operatsioonisüsteemil 4.4BSD-Lite2 ning on tänapäeval üks arvestatumaid i386 arhitektuuril töötavaid UNIXilisi operatsioonisüsteeme. Sobib kasutamiseks nii serverina kui ka töökohal. Graafiku BSD arengu kohta leiab siit lingilt FreeBSD operatsioonisüsteemist on pikemalt juttu MTÜ BSD wikis
- FreeBSD Installeerimine Operatsioonisüsteemi FreeBSD installeerimine i386 arhitektuurile
- Esmane konfigureerimine Kuidas vastinstalleeritud süsteemi kõige silmatorkavamaid omadusi muuta.
- FreeBSD pakihaldus Täiendava tarkvara lisamine ja eemaldamine.
- Tuum ja Baas Kuidas töötavale süsteemile uut tuuma ja baassüsteemi kompileerimida ning paigaldada.
- Süsteemi uuendamine freebsd-update abil - Kuidas enda release't uuendada binaarsete patchidega ilma tuuma-baasi re-kompileerimata
- Kasutajate administreerimine Juhised kasutajate ja gruppide lisamiseks ja eemaldamiseks. hiljem login.conf'ist pikemalt .piirangud!
- Kõvaketta kasutamine Nõuanded täindava kõvaketta lisamiseks töötavasse süsteemi.
- E-posti klient Juhised koduse e-postinduse korraldamiseks.
- Heli Kuidas kasutada helikaarti.
- Põimitud kettad Kirjeldus mitme kõvaketta kombineeritud kasutamisest. Primitiivne viis luua raidi operatsioonisüsteemi oma vahenditega
- Failisüsteemid Kuidas pääseda ligi teistes failisüsteemides olevatele andmetele, näiteks DOSi pehmekettale ja CD-plaadile. (vajab toimetamist)
- FreeBSD jail FreeBSD virtuaalsed serverid
- geli Ketaste krüpteerimine FreeBSD operatsioonisüsteemis
- jakarta-tomcat FreeBSD'l java serveri startimine
- Nagios Teenuste ja serverite korrasoleku monitooring
- FreeBSD bootcd kuidas luua ise endale sobilik custom bootcd freebsd
- Postfix + courier + mysql FreeBSD postfix mailisüsteem koos mysql'is olevate kasutajate ning veebihaldusliidesega paigaldusõpetus
- FreeBSD GPT FreeBSD install mitmeterabaidistele kettale kasutades GPT partisioneerimist
Võrk
- Ethernet Kuidas kasutada võrguseadmeid. vaja veel muuta!
- PPP-klient Kuidas modemi abil tekitada Internetiühendus.
- pppoe freebsd Kuidas ADSL modemi abil kasutada internetti
- IPFW - IP Firewall Kuidas kontrollida läbi masina võrguseadmete toimuvat IP pakettide liiklust programmiga IPFW.
- IP Filter Kuidas tarvitada programmi IP Filter IP pakettide filtreerimiseks ja NATiks.
OpenBSD
Solaris
Gentoo Linux
- Gentoost
- Gentoo install
- OpenVZ linux virtual server gentoos
- cyrus -Cyrus mailitarkvara paigaldamine koos postfixi ja mysqliga Gentoole
Debian GNU/Linux
- Operatsioonisüsteemi Debian GNU/Linux kasutamine
- NFS-Root arvuti tekitamine
- apt
- Tuuma kasutamine
- Diskless Debian
Virtualiseerimine
- Virtualiseerimine tarkvaraga Xen
- Virtualiseerimine tarkvaraga VMware Server
- Virtualiseerimine tarkvaraga KVM
- Debiani alglaadimine
- Kasutajakeskkond Debianis
- Xen kasutamine Debian Lenniga
Erinevad hajus- ja võrgu failisüsteemid ning HA
- ATA over Ethernet kasutamine Debianiga
- OCFS2 failisüsteemi kasutamine Debianiga
- DRBD kasutamine Debianiga
- GlusterFS kasutamine Debianiga
- OpenAFS kasutamine Debianiga
- NFS kasutamine Debianiga
- Linux-HA Debianiga
- DM-Multipath
- Pacemaker kasutamine Debianiga Toores?
Teenused
- Postfix'i kasutamine Debianiga
- Subversioni kasutamine Debianiga
- Amavis kasutamine Debian Lenniga
- vsftpd kasutamine Debian Lennyga
- HTTP vahendaja ja koormusjaotur Pound
- djbdns nimeserveri kasutamine Debian Lenniga
- BIND nimeserveri kasutamine Debian Lenniga
- Oracle GlassFish Serveri kasutamine Debian Lennyga
Veebiteenused
- Dokuwiki kasutamine Debian Lenniga
- JBoss Portal
- Liferay kasutamine Glassfish keskkonnas Debian Lennyga
- Mantis kasutamine PostgreSQL andmebaasiga Debian Lenny keskkonnas
- Drupal kasutamine Debian Lenniga
- CruiseControl kasutamine Debian Lenniga Toores?
- OTRS kasutamine Debian Lenniga
- Red5 kasutamine Debian Lenniga
Võrk
- IPSec kasutamine Debianiga
- IPv6 kasutamine Debian Lenniga
- Bluetooth kasutamine Debian Lennyga
- Mobiiltelefoni kasutamine Debian Lennyga
- SOCKS proxy kasutamine Debian Lennyga
- Quagga kasutamine Debianiga
- OpenVPN kliendi kasutamine Debianiga
Autentimine
- SSH kasutajate chrootimine libpam-chroot mooduli abil Debian Etch'ga
- PAM kasutamine Debianiga
- OpenLDAP kasutamine Debianiga
- Eesti ID-kaardi kasutamine Debianiga
- MIT Kerberose kasutamine Debianiga
Monitooring ja kaughaldus
- Nagiose kasutamine Debian Lenniga
- VNC kasutamine
- Puppet kasutamine Debianiga
- FAI kasutamine Debianiga
- Avahi kasutamine Debian Lennyga
- Cacti kasutamine Debianiga
Krüpteerimine
Graafika
