Brauser

Allikas: Kuutõrvaja

Brauseriks nimetatakse programmi, läbi mille on võimalik veebis (WWW e. World Wide Web) surfata.

Brauserid

Brausereid on igale maitsele.

Internet Explorer

Enimlevinud brauser, mille positsiooni maailmaturul on korralikult raputatud. Tegu on enimlevinud brauseriga, sest suur osa arvutikasutajatest kasutab just Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi, kus IE on vaikebrauser(vaikimisi valitud brauser).

Ohuks on IE-l ActiveX tugi, mis võib kasutaja arvutis käivitada kahtlase sisuga rakendusi (kasutaja loal muidugi). Kasutajad tihti ei süvene ekraanile ilmuvatesse teadetesse ning pahandus on kerge tulema.

  • + vahelehed
  • - annab lisakomponentidele liiga palju õiguseid

Mozilla Firefox

Mozilla Firefox

Mozilla Firefoxi minevik on kirju. Erinevatel põhjustel on muudetud brauseri nime korduvalt. Phoenix -> Firebird -> Mozilla Firebird -> Mozilla Firefox.

  • Arendustöö algas 2003. aastal ning versioonini 1.0 jõuti 2004. aasta lõpuks.
  • 2006. aastal tuli versioon 1.5, mis muuhulgas tõi uuendusena vahelehed, et kõik veebid oleksid lahti ühe programmi all.
  • 2008. aasta juunis sai valmis versioon 3. Uuenduste all paistsid silma uuenenud failide allatõmbamisliides ja järjehoidjate manageerimise liides.
  • 2009. aasta juunis valmis versioon 3.5, mis tõi kiirema JavaScripti mootori ja HTML5 osalise toe (video ja audio tag), parema AJAX'i toe ja ka CSS3 toe.
  • 2010. aasta jaanuraris valmis 3.6, mis tõi hulganesti turvauuendusi.

Firefoxil on palju lisasid, mis peaks rahuldama ka nõudlikumad vajadused.

  • + kiire
  • + vahelehed
  • + pluginad
  • - käivitumisel uimerdab

Firefox_brauseri_kasutamine

Opera

Opera

Opera arendus sai alguse 1994. aastal. Kaks aastat hiljem oli see kasutuseks valmis. Opera oli kasutatav proovivarana. Kui teatud aeg täis sai, pidi kasutaja selle eest edaspidi maksma või lõpetama Opera kasutamise.

  • Aastal 2000 tuli välja Opera 5.0, oli vabavarana kasutatav kuid näitas kasutajale reklaame. Hilisemad versioonid andsid kasutajale juba valiku, kas näidata reklaame või siis mitte.
  • 2005. aastast alates kadusid reklaamid sootuks, sest Google pani arendusele õla alla (Google on Opera vaikimisi otsingumootor).

Opera sobib kasutajale, kellele meeldib mugavus! Operal on hiire jaoks võrreldes teiste brauseritega omamoodi funktsioon. Paremat hiireklahvi all hoides ja hiirt lohistades saab käivitada erinevaid funktsioone, nagu näiteks: sulge aken, uus aken, värskenda lehe sisu, edasi, tagasi jms. See teeb surfamise märkimisväärsemalt mugavamaks.

Opera jookseb ka mobiilsetel platformidel.

  • + kiire
  • + vahelehed
  • + veebilehe kiirvalimine
  • + paneb lehed vahemällu, kiire edasi-tagasi liikumine
  • + näitab lehe laadimise statistikat
  • + paljuski konfigureeritav

Google Chrome

Google Chrome

Chrome arendustöö sai alguse 2008. aastal. Populaarsust kogus ta kiiresti ja 2010. aasta detsembriks oli ta enimkasutatavate brauserite edetabelis kolmandal kohal. Chrome on oma konkurentidest mõnevõrra erksam ja kiirem, sest tal jookseb iga vaheleht eraldi protsessina. Ühe veebilehe kokkujooksmine ei põhjusta brauserile taaskäivitamist, seetõttu on lahendus parem (midagi ei kipu kaotsi minema). Üks pluss on ka veebiviidete sünkroniseerimine, mis teeb mitme arvuti vahel viidete organiseerimise lihtsaks.

  • + kiire
  • + vahelehed
  • + viidete sünkroniseerimine
  • + veebid eraldi protsessidena
  • + pluginad

Safari

Apple poolt loodud MacOS operatsioonisüsteemi vaikebrauser.

  • Arendustöö algas 2003. aastal.
  • 2005. aastal said valmis esimesed tõsiseltvõetavad parandused, Safari 2.
  • 2007. aasta alguses valmis Safari 3 iPhone platformile, sama aasta lõpus ka Macile ja Windowsile. Varemalt oli see vaid Macile mõeldud!
  • 2008. aasta juulis valmis Safari 4. Uuendati JavaScripti mootorit.
  • 2010. aasta juunis sai küpseks Safari 5, mille JavaScripti mootor timmiti veel 30% kiiremaks võrreldes eelkäijaga. Lisati ka tööriistad arendajatele (Developer Tools). Lisati tuge HTML5 tarbeks.