Firefox brauseri kasutamine

Allikas: Kuutõrvaja

Sissejuhatus

Mozilla Firefox http://www.mozilla.com/en-US/ on populaarne vaba tarkvaraline graafilise kasutajaliidesega brauser, mille saab reeglina paigaldada vabadele operatsioonisüsteemidele nende paketihaldusest, samuti levitatakse teda nt Windows ja Mac OS X jaoks. Muu hulgas sisaldab Firefox selliseid kasutusvõimalusi

  • Eesti ID-kaart
  • Java
  • Flash
  • Live Bookmarks
  • SSL 3.0 ja TLS 1.0

Täiendavat funktsionaalsust saab Firefoxile juurde lülitada lisade (ingl. k. addons) kasutamise abil, mida jagatakse nt aadressil https://addons.mozilla.org/en-US/firefox/.

Tarkvara paigaldamine

Tarkvara on allalaetav ametlikult koduleheküljelt http://www.mozilla.com/en-US/firefox/

Debiani keskkonnas kannab Firefox nime Iceweasel ja kui tarkvara ei ole veel paigaldatud, tuleb privilegeeritud kasutajana öelda

 # apt-get install iceweasel

Debian Lenny sisaldab tarkvara versiooni 3.0.

Firefox käivitamine

Graafilise kasutaliidesega keskkondades ilmub peale tarkvara paigaldamist menüüdesse Firefoxile vastav valik, nt GNOME puhul Debian Lennyga

 Applications -> Internet -> Iceweasel Web Browser

Käivitatud brauser näeb välja nt selline

Firefox-1.gif

kus

  • brauseri akna ülaääres on programmi menüüriba, File, Edit jne
  • navigatsiooniribal (ingl. k. navigation toolbar) asuvast aadressilahtrist on näha, et parasjagu on avatud veebileht http://kuutorvaja.eenet.ee/
  • aadressilahtri vasakul ääres ei ole veebikohale eriomast nn favicon'it, st Kuutõrvaja veebikohas ei ole favicon kasutusel
  • navigatsiooniriba paremal ääres on otsimootori lahter, vaikimise Google
  • navigatsiooniriba all asub järjehoidja riba (ingl. k. bookmarks toolbar), vaikimisi on seal valikud Most Visited, Getting Started ja Latest Headlines
  • veebilehed avanevad samas brauseris aknas erinevate nö sakkidena (ingl. k. tab)
  • veebilehe all otsinguribal on näha, et viimati on otsitud järgnevust 4711
  • olekuribal (ingl. k. status bar) olev Done tähistab, et avatud veebileht on täies mahus brauserisse laaditud; paremal ääres on kasutusele võetud Firefoxi lisadele vastavad ikoonid

Brauseri kasutamiseks tuleb teada veebikoha aadressi (nt http://kuutorvaja.eenet.ee/), sisestada see aadressilahtrisse ning vajutada klaviatuurilt Enter, seejärel laaditakse veebileht brauserisse.

Lisaks http ja https toele sisaldab Firefox ka ftp protokolli toetust, kusjuures kasutades vaid passive režiimi, st kõik tcp ühendused algatab klient.

Firefoxi töö lõpetamiseks sobib valida menüüst

 File -> Quit

Firefox kasutamine

Firefox kasutamine toimub põhiliselt vajutades hiire vasema nupuga viidetele, mille järel avaneb samas brauseri akna sakis (ingl. k. tab) uus sisu. Vajutades viite kohal hiir paremat nuppu avaneb hüpimenüü muu hulgas selliste valikutega

  • Open Link in New Tab - link avatakse uues brauseri akna sakis
  • Open Link in New Window - link avatakse uues brauseri aknas (esialgu ainsas sakis)
  • Open Link in New Private Window - link avatakse uues brauseri aknas, kusjuures selliselt, et kõnealuse lingi järgimisest ei jää jälgi (cache, browsing history, cookies jne) arvutisse

Firefoxi seadistamine

Kui kasutaja käivitab brauseri esmakordselt, siis kasutatakse brauseri vaikeseadeid (ingl. k. default settings), nendega on tavaliselt võimalik brauserit täiesti kasutada. Brauseri seadistuste muutmine toimub avades menüüribalt

 Edit -> Preferences

ning avaneb selline dialoog

Firefox-2.gif

kus

  • seadistused on grupeeritud, Main, Tabs, Content jt
  • avatud Mainis on näha, et avaleheks on http://www.google.ee/ ning faile salvestatakse kataloogi /home/mart/dl

Järgnevates punktides käsitletakse erinevate seadistusvalikute tegemise võimalusi koos selgitustega.

Lisaks saab brauseri seadistus otsekohesemalt muuta sisestades aadressilahtrisse

 about:config

Näiteks selleks, et brauser ei lisaks päringutele päises rida, et talle võib vastuse ära pakkida (sellest on nt http teenuse debugimisel abil)

Accept-Encoding: gzip, deflate

sobib leida parameeter ja selle väärtus kustutada

network.http.accept-encoding

Selleks, et brauser HTTP/1.1 protokolli asemel asuks kasutama vanemat HTTP/1.0 protokolli tuleb kasutada

network.http.version - 1.0

Kasutaja seadistused ja muud töö ajal tekkinud andmed asuvad kataloogis

 ~/.mozilla

Printimine

Veebilehe printimiseks tuleb valida menüüst

 File -> Print ...

ning valida põhimõtteliselt kahe võimaluse vahel

  • printida faili (pdf või postscript formaadis)
  • printida arvutis seadistatud printerile

Firefox-3.gif

Järjehoidja kasutamine

Brauseris sisalduva järjehoidja (ingl. k. bookmarks) abil saab kasutaja salvestada veebilehtede aadresse võimalusega märkida sissekandele juurde nime ja ka kirjelduse. Järjehoidja võimaldab salvestatud aadressid paigutada hierarhilisse struktuuri.

Vaikimisi on kasutaja järjehoidjasse, täpsemini järjehoidja ribale juba tehtud mõned sissekanded

  • Most Visited
  • Getting Started
  • Latest Headlines

Järjehoidja haldamine toimub valides menüüst

 Bookmarks -> Organize Bookmarks

ning avaneb selline pilt, kasutamine peaks olema suhteliselt intuitiivne

Firefox-14.gif

Kui järjehoidjasse on moodustatud struktuuri ja tehtud mõned sissekanded, siis toimub kasutamine kas avades menüüst

 Bookmarks

ning paistab selline pilt

Firefox-15.gif

Või saab kasutada järjehoidja ribale paigutatud ikoone, Most Visited, Getting Started, Latest Headlines.

Bookmark Organizer dialoogi menüüst Import and Backup all asuvad valikud, mis võimaldavad teha järgjehoidja sisust varukoopiat ja seda taastada.

Järjehoidjaga tegelemist saab alustada üsna mitmel viisil, lisaks kirjeldatutele on üheks võimaluseks parasjagu avatud veebikoht paigutada järjehoidjasse klõpsides üks või kaks korda aadressilahtri paremal äärel oleval tähekujulisel märgil.

Järjehoidja sisu saab teha pidevalt nähtavaks brauseri vasakul servas valides

 View -> Sidebar -> Bookmarks

RSS-toite kasutamine Live Bookmarks abil

RSS-toite (ingl. k. RSS feed, Rich Site Summary) kasutamine Firefox brauseris toimub tavaliselt Live Bookmarkide abil, mis tähendab, et RSS-toites sisalduvate sissekannete pealkirjad esitatakse bookmarkidena. Live Bookmarki tekitamiseks tuleb teada huvipakkuva RSS-toite aadressi, mis on tehniliselt nö tavaline URI, kusjuures tihti piisab avada brauseris RSS-toite teenust sisaldav veebikoht ning edasine toimub suhteliselt automaatselt. Nt veebikoha Live Bookmark võimele viitab aadressilahtri paremal äärel olev iseloomulik oranž märk, millele hiire vasaku nupuga vajutades avaneb nimekiri pakutavatest RSS-toite valikutest

Firefox-9.gif

Peale valiku tegemist avaneb iseloomulik leht, kus saab ülaosas öelda 'Subscribe Now'; seejärel avaneb dialoog, kus tuleb näidata tekitatava Live Bookmarki nimi ning kuhu Bookmarkide struktuuris uus Live Bookmark paigutatakse. Ehk on mugav see paigutada bookmarkide ribale, vaikimisi on seal juba Most Visited, Getting Started ning Latest Headlines ees. Tulemusena saab avada ilma veebikohta liikumata nimekirja RSS-toite sissekannetest

Firefox-10.gif

Kui valida konkreetne sissekanne, avatakse vastav veebileht brauseris.

Küpsiste kasutamine

Küpsise (ingl. k. cookie) moodustab selline hulk andmeid, mille veebikoha külastamisel laseb veebikoht brauseril ära salvestada ning järgnevatel selle veebikoha külastustel paneb brauser need andmed automaatselt veebikohale esitatud päringutele kaasa. Küpsiste kasutamise abil saab veebiserver eristada veebikohale samaaegselt (st praktiliselt samaaegselt) esitatavate päringute esitajaid (õigemini nende brausereid) üksteisest.

Kõik küpsised on tehnilises mõttes sarnased, kuid sõltuvalt kasutuse asjaoludest eristatakse nt selliseid

  • kasutaja jälgimine - kehtib kindlaksmääratud aja jooksul, tavaliselt nädalaid või kuid
  • sessioonihaldus - kehtib kuni järgmise brauseri käivituseni
  • kolmanda osapoole küpsised - TODO

Firefoxis saab küpsiseid hallata valides

 Edit -> Preferences -> Privacy -> Show cookies

ning avaneb sarnane pilt

Firefox-4.gif

kus

  • Accept cookies from sites - saab kontrollida, kas brauser üldse küpsistega tegeleb ja seda tegelemist kontrollida
  • Accept third-party cookies - kas kolmanda osapoole küpsised võetakse vastu

Lisaks on avatud ühe konkreetse sessiooniküpsise kohta käivad andmed

  • Name: kuutorv_wiki_session - küpsise nimi
  • Content: 077060f8d02f76b0b396ec7327c3496b - küpsise sisu
  • Host: kuutorvaja.eenet.ee - domeeninimi millele esitatud päringutega seoses seda küpsist kasutatakse
  • Path: / - uri tee päringu aadressis, millele esitatud päringutega seoses seda küpsist kasutatakse
  • Send For: Any type of connection - kas küpsist kasutatakse kõigi või ainult https päringuteks
  • Expires: at end of session - millal küpsis rikneb ja teda enam ei kasutata

Sessiooniküpsistele on iseloomulik, et neile vastab veebiserveri failisüsteemis fail, mille nimes tavaliselt kasutatakse Content väärtust, nt selline

 -rw-------  1 www-data  www-data  139 Sep  2 09:31 /tmp/sess_077060f8d02f76b0b396ec7327c3496b

Selle faili sees asub seda sessiooni puudutav nö tähenduslik sisu, nt kasutajanimi jms.

Tehniliselt saadab klient serverile küpsise HTTP päringu päises, nt selliselt

 GET /testskript.php HTTP/1.1
 Host: kuutorvaja.eenet.ee
 User-Agent: Mozilla/5.0 (X11; U; Linux i686; en-US; rv:1.9.0.13) Gecko/2009082121 Iceweasel/3.0.6 (Debian-3.0.6-1)
 Accept: */*
 Accept-Language: en-us,en;q=0.5
 Accept-Encoding: gzip,deflate
 Accept-Charset: ISO-8859-1,utf-8;q=0.7,*;q=0.7
 Keep-Alive: 300
 Connection: keep-alive
 Referer: http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Kuut%C3%B5rvaja
 Cookie: kuutorv_wikiUserName=Imre; kuutorv_wikiUserID=2; kuutorv_wiki_session=077060f8d02f76b0b396ec7327c3496b

Turvalisuse seisukohast tuleb seoses küpsistega tähele panna

  • kui teenust kasutatakse üle https kanali, siis ka küpsiste vormis vahetatavad andmed on krüptitud
  • kuivõrd küpsis identifitseerib teenuse jaoks kasutaja, siis küpsise lekkimisel pahalasele on tõenäolises, et pahalane saab ennast esitleda küpsise tegeliku omanikuna.

Pildil esitatud dialoogi abil on võimalik lisaks brauserisse salvestatud küpsistega tutvumisega uurida nende sisu ning neid Remove Cookie ja Remove All Cookies abil kustutada.

Alternatiiviks küpsistele kasutavad veebikohad ka päringusõne (ingl. k. query string) kasutaja sessiooni identifitseerimiseks, nt SEB pank

 https://id.seb.ee/konto/unet3.sh/un3.w?sesskey=ikmhdKicddbocbMslbadlndbPglmKafO \
   &lang=EST&act=EMK&frnam=0&unetmenuhigh=unetmenu1_1&unetmenulow=Alam1_1 \
   &unetmenulowdiv=Alam1_1

kus on muude päringusõne elementide seas esineb sesskey ja tema väärtus. Jällegi, kuna sesskey väärtus ifidentifitseerib teenuse jaoks kasutaja, siis sesskey lekkimisel pahalasele on tõenäolises, et pahalane saab ennast esitleda sesskey tegeliku omanikuna.

Paroolide haldamine

Firefox võimaldab salvestada seases veebikohtadega seal kasutatud kasutajanime ja parooli. Salvestatud paroole näeb

Edit -> Preferences -> Security -> Saved Passwords -> Show Passwords

Mõistlik on seejuures lülitada sisse neile salvestatud ligipääsudele kaitse

Edit -> Preferences -> Security -> Use a master password

Nii nt ei saa kasutaja kodukataloogi backupile ligipääseja näha otseselt kasutaja ligipääse.

Sertifikaatide haldamine

Kuna Firefoxiga saab kasutada nn https:// veebikohtade teenuseid, siis puutuvad asjasse kindlasti sertifikaadid, Firefoxiga seotud sertifikaatide haldamine toimub valides

 Edit -> Preferences -> Advanced -> Encryption -> View Certificates

ning avaneb selline dialoog

Firefox-11.gif

Firefoxiga seoses kasutatakse selliseid sertifikaate

  • Your Certificates - brauserisse seadistatud sertifikaadid, mis identifitseerivad brauseri kasutajat, antud juhul on näha Eesti ID-kaardile vastav isikutuvastuse sertifikaat
  • People - ...
  • Servers - konkreetsete serverite sertifikaadid, mida on kasutaja otsustanud usaldada
  • Authorities - sertifitseerijate juursertifikaatid, see sektsioon on juba vaikimisi nö eeltäidetud, nt Thawte jt tuntud sertifitseerijatel sertifikaatidega
  • Others - ...

Selleks, et Eestis tegutseva Sertifitseerimiskeskuse (SK) http://www.sk.ee/ väljastatud sertifikaatidega töötavaid veebiservereid külastada tuleb paigaldada brauserisse vastav juursertifikaat, mille saab kopeerida aadressilt http://www.sk.ee/pages.php/0202040501 -> Juur-SK. Tavaliselt piisab lingile vajutamisest, sobivate linnukeste märkimisest ning edasi vastata bruaseri dialoogi küsimusele jaatavalt

Firefox-21.gif

Kuivõrd SK väljastab veebiserveri sertifikaate mitte otse juursertfikaadi suhtes vaid ahelas

 Juur-SK -> KLASS3-SK -> www.loomaaed.tartu.ee

siis toimub selliste veebikohtade külastamisel selline nähtus, et automaatselt salvestab brausers teiste Authorized sertifikaatide juurde ka KLASS3-SK sertifikaadi.

Firefox oskab kasutada nn Extended Validation (EV) sertifikaate http://en.wikipedia.org/wiki/Extended_Validation_Certificate

Firefox-19.gif

Proxy kasutamine

Üldiselt saab brauser pöörduda võrku kahel viisil

  • otse - brauser peab tcp/ip tasemel võrguühendust otse veebiserveriga, kusjuures see arvuti kus brauser töötab tegeleb sel juhul nimede lahendamisega
  • läbi vahendaja (ingl. k. proxy) - brauser on seadistatud kasutama proxy teenust (http või socks proxy), sel juhul peab brauser tcp/ip tasemel võrguühendusi proxyga ning proxy omakoda veebiserveriga; nimelahendusega tegeleb sellisel juhul proxy

Proxy seadistamine toimub valides menüüst

 Edit -> Preferences -> Advanced -> Network -> Settings

Avaneb selline dialoog

Firefox-12.gif

kus

  • No proxy - brauser kasutab võrku otse
  • Auto-detect proxy settings for this network
  • Use system proxy settings
  • Manual proxy configuration - kehtivad allolevates lahtrites määratud seadistused erinevate protokollide kohta
  • Automatic proxy configuration URL
  • No proxy for - lahtris saab näidata milliste ip aadresside või domeeninimede poole pöördumisel mitte kasutada vahendajat

Veebilehe tehnilise sisuga tutvumine

Lisaks sellele, et brauseris saab vaadata veebilehte sellisel visuaalsel kujul nagu autorid on loodetavasti seda soovinud esitada on võimalik saada kõnealuse lehe kohta ka tehnilist info

  • View -> Page Source - veebilhe HTML lähtetekst
  • Tools -> Page Info - üldised andmed veebilehe kohta

Firefox-17.gif

Firefoxi lisade kasutamine

Lisasid (ingl. k. addons) on kolme tüüpi

  • themes - kontrollivad Firefoxi graafilise kasutajaliidese välimust
  • extensions - kontrollivad kuidas Firefox töötab
  • plugins - võimaldavad kasutada Firefoxist väliseid vahendeid, nt java ja flash tehnoloogia abil esitada video ja audio sisu

Lisasid jagatakse aadressil https://addons.mozilla.org/en-US/firefox/, kusjuures lisade kasutamisel peab hoolega jälgima, et need ei kahjustakse soovimatult arvutikasutaja privaatsust. Lisaks tuleb tähele panna, et reeglina toimub brauseri ja lisade tarkvara uuendamine sõltumatult. Lisa juurutamisel tuleb jälgida, et valitakse brauseri versioonile vastav lisa versioon.

Turvalisust tõstvad lisad

Firefoxile soovitaks selleks kahte lisa - Adblock Plus ja NoScript.

Esimene neist tegeleb veebilehtedel olevate reklaamide blokeerimisega, mis teeb veebisirvimise mitte ainult turvalisemaks vaid ka oluliselt silmasõbralikumaks.

NoScript blokeerib javascripti ja võimaldab seda mugavalt hallata. Vaikimisi on kõik keelatud, aga ühe-kahe hiireklõpsuga saab teha püsivaid või ajutisi erandeid.

Java toe paigaldamine Debianis

Iceweaseli ehk Firefox 3.x versiooniga java kasutamiseks on i386 keskkonnas olemas plugin

 # apt-get install sun-java5-plugin

või

 # apt-get install sun-java6-plugin

Nt Java saab Java lisa abil kasutada HP serverite iLO kaugligipääsu

Firefox-16.gif

Lisaks on kirjeldatud palas Eesti ID-kaardi kasutamine Debianiga Java kasutamist Eesti ID-kaardiga riigiportaali ja SEB panga teenuste kasutamisel.

Flash

Iceweasel brauseriga saab esitada populaarset flash meediat ehk nn .swf faile, kui paigaldad Flash tarkvara. Olemas on mitmeid implementatsioone, mis jagunevad põhiliselt kahte gruppi

  • vaba tarkvara - Gnash, swfdec, vastavalt paketid mozilla-plugin-gnash ja swfdec-mozilla
  • kommerts tarkvara - Adobe, pakett flashplugin-nonfree (Lenny jaoks jagatakse seda backportsina aadressil http://www.backports.org/dokuwiki/doku.php, Squeeze jaoks on ta olemas nn põhiarhiivis)

Flashi paigaldamine Debianis

Tundub, et 2009 aasta suvel tuleb nö töötav flash mängija paketis flashplugin-nonfree, mis on sisuliselt Adobe tarkvara. Paigaldamiseks tuleb esmalt lisada apt võtmehoidjasse backports arhiivi avalik võti

 # gpg --no-default-keyring --keyring /etc/apt/trusted.gpg --keyserver hkp://subkeys.pgp.net --recv-keys 16BA136C

ning kontrollida apt-key käsuga, et uus võeti on korrektselt lisatud

 # apt-key list
 ...
 pub   1024D/16BA136C 2005-08-21
 uid                  Backports.org Archive Key <ftp-master@backports.org>
 sub   2048g/5B82CECE 2005-08-21

Seejäre lisada /etc/apt/sources.list faili rida

 deb http://www.backports.org/debian lenny-backports main contrib non-free

ja öelda

 # apt-get update

Tarkvara paigaldamiseks tuleb öelda

 # apt-get -t lenny-backports install flashplugin-nonfree

Üks populaarne flash formaadis meedia allikas on YouTube

Flashplugin-1.jpg

SyncPlaces

SyncPlaces lisa abil saab kasutaja teha oma bookmarkidest varukoopiat või neid mitme brauseri, nt erinevates arvutites töötavate brauserite vahel sünkroniseerida. SyncPlaces tööpõhimõtet kujutab selline liikumine

                 ___
                |   | ftp server
                |___|
                  |
                  |
     --|----------|----------|---
      _|_                   _|_
     |   |                 |   |
     |___|                 |___|
 
   brauser 1              brauser 2

kus nt brauser 2 saab osa brauser 1 bookmarkidest sellise järgnevuse tulemusena

  • brauser 1 kopeerib oma bookmarkid ftp serverisse
  • brauser 2 kopeerib ftp serverist bookmarkid omale

Tarkvara paigaldamiseks tuleb otsida SyncPlases lisa väga mozilla addons veebikohast ning paigaldada tavapärasel viisil.

Seadistamiseks tuleb avada SyncPlaces nt brauseri paremal all ääres oleval ikoonil klõpsides ning täites sobivalt kaks dialoogi

 Server -> Connection

Firefox-5.gif

 Server -> Syncronization

Firefox-6.gif

Bookmarkide kopeerimiseks tuleb valida Action sakilt sobiv tegevus.

SyncPlaces tegevuste sooritamiseni jõuab samuti valides Bookmarks menüüst

 Bookmarks -> SyncPlaces -> ...

Poster

Poster lisa abil saab esitada veebikohtadele päringuid suurema täpsusega kui niisama brauserit kasutades ning saadud vastust otsekohesemalt uurida.

Kasutamiseks tuleb valida brauseri all ääres vastav ikoon ning täita dialoog, nt selline sündmuste käik

Firefox-7.gif

Tundub, et Poster oskab kasutada ka ID kaardiga autentimist nõudvaid ressursse.

Live HTTP headers

Live HTTP headers lisa võimaldab jälgida, milliseid päringuid brauser esitab ja milliseid vastuste päiseid talle vastu saadetakse, nt Kuutõrvaja avalehe pärimisele vastab selline pilt

Firefox-18.gif

Firebug

Firebug lisa abil saab muu hulgas üksikasjaliselt uurida olemasoleva veebilehe ehitust.

Tarkvara paigaldamiseks Debianis sobib öelda

# apt-get install iceweasel-firebug

Sisselülitatud kasutajaliides võiks välja näha nt selline

Firefox-20.gif

kus

  • brauseri akna olekuribal paremal all on näha iseloomulik ikoon Firebugi juhtimiseks
  • sisselülitatud Firebug esineb brauseri akna alumises osas, antud juhul on avatud kaks paneeli
  • käesoleval juhul on vasakus paneelis viidud hiirekursor nö keha
    elemendile ja vastav element on tähistatud seepärast iseloomuliku värvilise ristkülikuga

HttpFox

Kui tavaliselt nö logitakse HTTP päringuid veebiserveri poolel, siis HttpFox lisa võimaldab seda teha brauseri juures.

Firefox ja IPv6

Firefox jaoks on olemas mitmeid IPv6 kasutamist kontrollivaid ja visualiseerivaid lisasid, nt

network.dns.disableIPv6 = false (default)

Firefox-ipv6-1.gif

kus

  • üleval paremal on nähta SixOrNot töös
  • all vasakul on näha oranž ToggleV6

Firefox ja DNSSEC

Firefox DNSSEC lisa https://addons.mozilla.org/en-us/firefox/addon/dnssec-validator/ abil saab brauseri kasutamise ajal tagasisidet kuidas käesolev nimi on lahendatud, nt

Firefox-dnssec-1.gif

Seejuures tuleb arvestada, et DNSSEC iseenest tähendab, et ainult nimi lahendus turvaliselt, järgneva andmevahetuse turvalisus on eraldi küsimus ja nt https:// on üks viis selle saavutamiseks.

Silverlight

TODO

Firefox v. 11 kasutamine Debian Squeeze keskkonnas

Debiani paketihaldus sisaldab suhteliselt vana Firefox versiooni (nt 2012 kevadel v. 3.5). Võimalusi uuema versiooni kasutamiseks kirjeldatakse aadressil http://mozilla.debian.net/. Tundub, et seal 2012 kevadel jagatav Firefox v. 11 töötab Debian Squeeze keskkonnas üsna täieliselt, st nt saab kasutada Eesti ID kaarti ning Java tuge. Samas jagatakse ka suhteliselt uut Icedove tarkvara.

Firefox Sync Server

FireFox Sync http://en.wikipedia.org/wiki/Firefox_Sync on Firefox .v 4 ja uuemates brauseri versioonides esinev funktsionaalsus, mis võimaldab mitmete brauseri eksemplaride vahel (nt erinevates arvutites töötavad brauserid) sünkroonis hoida

  • järjehoidja sisu (ingl. k. bookmarks)
  • browsing history
  • seadistusi
  • salvestatud paroole
  • täidetavate vormimide andmeid

Firefox Sync'i on võimalik kasutada kahel viisil

Kasulikud lisamaterjalid

Lokaalse Firefox Sync Serveri kasutamine

TODO

Märkused

  • Selleks, et uuema aja Firefox avaks nt :536 pordil töötavat veebilehte, peab olema sisestatud sarnane rida about:config juures
network.security.ports.banned.override - 536

Profiilide kasutamine

Firefox hoiab kasutaja eelistusi, paigaldatud addon'isid jms profiilis. Vaikimisi kasutaja kasutab vaikimisi profiili, kusjuures kasutaja saab profiile juurde tekitada ja valida, millist ta parasjagu kasutab. Ühele profiilile vastab üks kataloogitäis kraami ~/.mozilla all olevas alamkataloogis.

$ firefox --help
Usage: iceweasel [ options ... ] [URL]
       where options include:

X11 options
  --display=DISPLAY  X display to use
  --sync             Make X calls synchronous
...

Profiilide haldamiseks sobib öelda

$ firefox -ProfileManager

Profiili kasutamiseks sobib öelda

$ firefox -P profiilinimi

Kasulikud materjalid