OpenVPN

Allikas: Kuutõrvaja
Redaktsioon seisuga 24. juuni 2009, kell 18:36 kasutajalt Imre (arutelu | kaastöö) (→‎Eesti ID-kaardi kasutamine)

Sissejuhatus

Kasutades avalikku ebaturvalist võrku võimaldab virtuaalne privaatvõrk (ingl. k. Virtual Private Network, VPN) korraldada osaliste arvutite ja alamvõrkude vahel turvalist andmevahetust. Reeglina osaleb VPN lahenduses enam kui kaks osapoolt või vähemalt tehnoloogiliselt see on võimalik. Virtuaalne privaatvõrk esineb kas etherneti (layer 2) või ip kihis (layer 3), mis tähendab, et virtuaalses privaatvõrgus omavahel suhtlevate rakenduste jaoks on põhimõtteliselt VPN olemasolu läbipaistev. VPN'i eeliseks muude turvalist suhtlemist võimaldavate lahenduste (nt tcp ühenduse tasemel toimuv ssh abil tehtav pordi suunamine) ees on, et rakendusi ei tule kuidagi spetsiifiliselt ette valmistada või seadistada ning andmevahetuse aluseks saab kasutada nn tavalist avalikku võrku ehk internetti, mille kasutamine on iseenesest suhteliselt odav. VPN ühendusega kaasnevat kanalit üle avaliku võrgu kahe otspunkti vahel nimetatakse tunneliks.

Võrreldes muude VPN lahendustega on OpenVPN tarkvarale iseloomulik

  • turvaline - kasutab SSL/TLS vahendeid ja töötab nö user-space'is erinevalt IPSec'ist, mis töötab kernel-space'is
  • lihtne kasutada - toetab rohkelt erinevaid platvorme (Linux, BSD, Windows, MacOSX) ning on reeglina olemas paketihalduses
  • funktsionaalne - nt võimaldab moodustada VPN lahendust etherneti ja ip kihis, praktiliselt sisaldab IPSec'iga samaväärseid võimalusi
  • paindlik - kuna OpenVPN kasutab andmevahetuseks UDP protokolli, siis ei ole probleemiks nt NAT seadmete läbimine
  • vaba tarkvara - arendus toimub James Yonan'i eestvedamisel, http://openvpn.org/

Kuutorvajas on OpenVPN tarkvara kasutusjuhendid jaotatud erinevateks tekstideks lähtudes kasutusjuhtudest, kusjuures OpenVPN klienti platvormist ei sõltu oluliselt tema edukus serveriga suhtlemisel

Serverid

Kliendid

Muud üldised tekstid

Käesolevas tekstis kesendutakse OpenVPN kasutamisele eesmärgiga seada käima turvaline ühendus ühe keskse OpenBSD arvuti ja ühe või mitme Debian arvuti vahel. Antud palas kirjeldatud asjakorraldust võiks ette kujutada selliselt, et OpenBSD juures töötab OpenVPN server režiimis ning Debianil klient režiimis, kusjuures klient saab ligi OpenBSD külge ühendatud võrkudele sh avalikule võrgule. Samas, käesolev tekst peaks andma piisavalt üldise ja samas detailse käsitluse, mida saab kasutaja varieerida omale sobiva lahenduse moodustamiseks.

Kuna andmevahetuse krüptimisel kasutatakse sertifikaate, siis OpenVPN tarkvaraga koos jagatakse ka pisikest CA tarkvara, mis lihtsustab sertifikaatide haldust.

OpenVPN kasutamisel on oluline, et osalevate arvutite kellaajad oleksid õiged, alates sertifikaatide moodustamisest.

Paketifiltri seadistamine

Kuna tun võrguseade käitub operatsioonisüsteemi suhtes tavalise võrguseadmena, siis tuleb paketifiltri seadistamisel arvestada asjaolusid ning kirjutada reeglid tavalisel moel. Tun seadmel on liiklus kürptimata st sobiv koht debugimiseks.

Kasutajate gruppide haldamine

Üks levinud nõudeid VPN-lahenduse juures on jagada kasutajaid gruppidesse ja neile gruppidele anda ligipääse nö VPN serveri tagusele territooriumile, erinevatele gruppide erineval määral ligipääse. Kui OpenVPN serverina kasutatakse OpenBSD tulemüüri, siis võiks seda korraldada hõlpsasti paketifiltri (PF) abil, seejuures on eelduseks, et kasutajatele on omistatud fikseeritud ip aadressid. Sedasi saab erinevate gruppide piiranguid kehtestada sihtpunkti protokolli, ip aadress ja pordi täpsusega.

OpenVPN parameeteri client-config-dir (ccd) abil saab konkreetse kasutaja jaoks täpsustada tema seadistusi. Selleks peab OpenVPN seadistusfail sisaldama rida, mis näitab kus asub failisüsteemis ccd kataloog 

 client-config-dir /etc/openvpn/ccd

ccd kataloogis on kliendi-spetsiifilised seadistusfailid, mille nimedena kasutatakse kliendi sertifikaadis näidatud domeenime, nt 

 # cat /etc/openvpn/ccd/martkask.vpn.loomaaed.tartu.ee
 ifconfig-push 172.17.1.5 172.17.1.6
 push "route 192.168.2.0 255.255.255.0"
 push "route 10.0.5.0 255.255.255.0"

Antud juhul on täpsustatud kliendi Mart Kask fikseeritud ip aadress ja talle ruutingu andmete saatmine, mida vpn klient kasutab oma ruutingutabelis.

Tundub, et praktiliselt on sobiv igale kliendile planeerida /30 subnet.

Paketifiltri abil kontrollitakse klientide ligipääsu OpenVPN serveri taga olevatesse võrkudesse. Tundub, et kõige efektiivsem on jagada klientide ip aadressid gruppidesse ja panna nad kirja paketifiltris vastavatesse tabelitesse, nt <openvpn_arendajad>, <openvpn_testijad>, <openvpn_administraatorid> ning nende tabelite alusel ligipääsemist lubada. 

 # arendajad
 pass in quick on $openvpn inet from <openvpn_arendajad> to $arendus_subnet tag FROM_OPENVPN $udpopts (tcp.established 1064000) label "JSopenvpn_from_arendajad"
 
 # testijad
 pass in quick on $openvpn inet from <openvpn_testijad> to $test_subnet tag FROM_OPENVPN $udpopts (tcp.established 1064000) label "JSopenvpn_from_testijad"
 
 # administraatorid
 pass in quick on $openvpn inet from <openvpn_administraatorid> to any tag FROM_OPENVPN $udpopts (tcp.established 1064000) label "JSopenvpn_from_administraatorid"
 
 ...
 
 pass out quick on vorguseadmetegrupp tagged FROM_OPENVPN $udpopts (tcp.established 864000) label "JVsmd_from_openvpn_to_vorgud"



Märkused

  • Kui on vajalik pidada OpenVPN serveri Debiani peal, siis CA pidamiseks sobib kasutada kataloogis /usr/share/doc/openvpn/examples/easy-rsa/2.0 asuvaid programme.
  • Deemon režiimis käivitamiseks tuleb kasutada --daemon võtit.
  • Kui OpenVPN server suunab ümber kliendi vaikelüüsi üle tunneli (push "redirect-gateway local def1"), siis peab arvestama, et kõik liiklus hakkab selle kliendi jaoks käima läbi OpenVPN serveri, st kliendi internetiühenduse kiirus on piiratud OpenVPN serveri internetiühenduse kiirusega
  • Kui CA jaoks kasutada mõnda muud programmi kui OpenVPNiga kaasa tulevat eary-rsa, nt TinyCA (http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/TinyCA_kasutamine), siis ei ole vaja tegeleda keskkonnamuutujate seadistamisega, piisab vaid näidata seadistusfailis võtmete ja sertifikaatide asukohad.

Kasulikud materjalid

Pärit leheküljelt "https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=OpenVPN&oldid=12408"