Erinevus lehekülje "ISCSI" redaktsioonide vahel
(→Sissejuhatus) |
(→iSCSI kasutamine erinevatel operatsioonisüsteemidel) |
||
| 52. rida: | 52. rida: | ||
* [[:iSCSI kasutamine Gentooga]] | * [[:iSCSI kasutamine Gentooga]] | ||
* [[:iSCSI jõudluse suurendamine Linuxis]] | * [[:iSCSI jõudluse suurendamine Linuxis]] | ||
| + | * [[:TGT iSCSI target]] | ||
===Lingid=== | ===Lingid=== | ||
Redaktsioon: 13. juuni 2012, kell 11:31
Sisukord
Sissejuhatus
iSCSI tehnoloogia võimaldab üle TCP/IP võrgu kasutada SCSI protokolli, mille tulemusena saab ühes arvutis (klient) kasutada teise arvuti (server) plokkseadet. Kombeks on kasutada selliseid nimetusi kliendi ja serveri kohta
- initiator (ingl. k. algataja) - iSCSI klient. iSCSI klient kasutab võrgust nö plokkseadme teenust, mida pakub iSCSI server. Reeglina on iSCSI klient arvutil kiire võrguühendus.
iSCSI kliendi tööd juhitakse icsciadm programmi abi, mis töötab mitmes režhiimis, neist peamised kolm:
- discovery - küsitakse iSCSI serverilt, milliseid ressursse ta pakub
- node - seadistakse targeti kasutamine
- session - küsitakse millised iSCSI ühendused on parasjagu kasutusel
- target (ingl. k. sihtmärk) - iSCSI server. SCSI target pakub võrgus nö plokkseadme teenust, mida kasutavad iSCSI kliendid.
Target vajab
- piisavalt lokaalset plokkseadet
- kiire võrguühendus
- plokkseadme haldamiseks kasutusel sobib hästi LVM tarkvara või ZFS failisüsteem
Reeglina target ja initiator arvutid võivad kasutada erinevaid operatsioonisüsteeme ning asuda ka erinevatel riistvaralistel platvormidel. Kuna andmevahetuse maht ja sellest tulenev koormus etherneti võrgule võib kujuneda suureks, siis võib olla mõistlik kasutada arvutites mitut füüsilist võrguseadet ning pidada iSCSI servereid ja klientide nö iSCSI teenuse poolseid võrguseadmeid samas, ainult iSCSI liiklusele eraldatud alamvõrgus (ingl. k. subnet).
iSCSI tehnoloogia eelisteks peetakse
- funktsionaalne - praktiliselt saab tekitada nn korporatiivse SAN funktsionaalsusele sarnase asjakorralduse (storage on esineb eraldi teenusena, otspunkte saab autentida, multipathing kasutamise võimalus jms)
- odav - piisab kasutada nö tavalist riistvara, nt ethernet võrku ja pc servereid
- levinud - paljud populaarsed operatsioonisüsteemid sisaldavad iSCSI tuge
Tundub, et initiatori osas on suurem arendajate tähelepanu koondunud projektile [http://www.open-iscsi.org/ ] ning targeti osas projektile [http://iscsitarget.sourceforge.net/] (IET).
Täiendus 2012 aprill: Tundub, et ietd ehk iscsitargeti projekt on võssa kiskunud. Viimane versioon aastast 2010 ja progega mitmed bugid. Asine alternatiiv paistab olevat TGT http://stgt.sourceforge.net/
2009 suve seisuga esineb iSCSI tarkvara tugi levinud tasuta jagatavates operatsioonisüsteemides selliselt
- Linux (nt Gentoo, Archlinux, Debian GNU/Linux) - täielikult olemas
- Solaris - täielikult olemas
- FreeBSD - täielikult olemas
- OpenBSD - täielikult puudub, ei saa teadaolevalt lisada lihtsasti
- Windows - server versiooni täielikult olemas
Valmislahendused
Aadressil http://www.openfiler.com/ jagatakse arvutipõhist nö storage lahendust, lisaks iSCSI targeti tekitamise võimalusele tegeleb see ka CIFS ja NFS'iga. Erinevad tootjad, nt EMC ja NetApp valmistavad ka spetsiaalseid riistvaralisi iSCSI targeteid, mis sisaldavad lisaks asjakohaseid haldusvahendeid. Lisaks on olemas ka FreeBSD operatsioonisüsteemil põhineb FreeNAS http://freenas.org/ mis pakub koos iSCSI ja ZFS võimalusi.
iSCSI kasutamine erinevatel operatsioonisüsteemidel
- FreeBSD_iSCSI
- iSCSI Linuxiga
- iSCSI kasutamine Vanem (2007a) Debianile keskendunud tekst
- iSCSI kasutamine Debianiga
- iSCSI kasutamine Solarisega
- iSCSI kasutamine Gentooga
- iSCSI jõudluse suurendamine Linuxis
- TGT iSCSI target
