Salvestusseadmete kasutamine

Arvuti salvestusseadmete kasutamist on tihtipeale otstarbekas käsitleda mitmekihilise nähtusena, nagu üldiselt arvutiga seotud muid protsesse

• kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul
• seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, RAID skeem, LVM
• järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada

Lisaks on salvestusseadmete kasutamisel olulised järgmised aspektid

• salvestusseadme (nt plokkseadme või failisüsteemi) asukoht - lokaalne või võrgus
• maht ja andmete kirjutamise ning lugemise kiirus
• turvalisus, näiteks krüptitakse plokkseadet failisüsteemi all või faili failisüsteemis, varundamine ning taaste, redundantsus
• arvuti alglaadimine - tõenäoliselt kõige levinum viist arvuti alglaadimiseks on seda teha lokaalselt kõvakettalt

Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks.

• Mount Kettaseadmete külgehaakimine Linuxis
• LVM Kiht failisüsteemile
• Tarkvaraline RAID - mdadm Tarkvaralise raidi loomine linux'is
• iSCSI kasutamine Üle TCP/IP võrgu arvutitele plokkseadme jagamine
• iSCSI kasutamine Debianiga
• Plokkseadme LUKS formaadis krüptimine
• FreeBSD_iSCSI Üle TCP/IP võrgu block device jagamine FreeBSD's ühelt masinalt teisele