Erinevus lehekülje "Salvestusseadmete kasutamine" redaktsioonide vahel
Allikas: Kuutõrvaja
| 14. rida: | 14. rida: | ||
Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks. | Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks. | ||
| − | * [[:Mount]] | + | * [[:Mount]] Kettaseadmete külgehaakimine Linuxis |
* [[:LVM]] Kiht failisüsteemile | * [[:LVM]] Kiht failisüsteemile | ||
* [[:Tarkvaraline RAID - mdadm]] softraid tehnika linux'is | * [[:Tarkvaraline RAID - mdadm]] softraid tehnika linux'is | ||
Redaktsioon: 15. september 2010, kell 16:10
Arvuti salvestusseadmete kasutamist on tihtipeale otstarbekas käsitleda mitmekihilise nähtusena, nagu üldiselt arvutiga seotud muid protsesse
- kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul
- seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, RAID skeem, LVM
- järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada
Lisaks on salvestusseadmete kasutamisel olulised järgmised aspektid
- salvestusseadme (nt plokkseadme või failisüsteemi) asukoht - lokaalne või võrgus
- maht ja andmete kirjutamise ning lugemise kiirus
- turvalisus, näiteks krüptitakse plokkseadet failisüsteemi all või faili failisüsteemis, varundamine ning taaste, redundantsus
- arvuti alglaadimine - tõenäoliselt kõige levinum viist arvuti alglaadimiseks on seda teha lokaalselt kõvakettalt
Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks.
- Mount Kettaseadmete külgehaakimine Linuxis
- LVM Kiht failisüsteemile
- Tarkvaraline RAID - mdadm softraid tehnika linux'is
- iSCSI kasutamine Üle TCP/IP võrgu arvutitele plokkseadme jagamine
- Plokkseadme LUKS formaadis krüptimine
- FreeBSD_iSCSI
