Salvestusseadmete kasutamine
Allikas: Kuutõrvaja
Arvuti salvestusseadmete kasutamist on tihtipeale otstarbekas käsitleda mitmekihilise nähtusena, nagu üldiselt arvutiga seotud muid protsesse
- kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul
- seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, RAID skeem, LVM
- järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada
Lisaks on salvestusseadmete kasutamisel olulised järgmised aspektid
- salvestusseadme (nt plokkseadme või failisüsteemi) asukoht - lokaalne või võrgus
- maht ja andmete kirjutamise ning lugemise kiirus
- turvalisus, näiteks krüptitakse plokkseadet failisüsteemi all või faili failisüsteemis, varundamine ning taaste, redundantsus
- arvuti alglaadimine - tõenäoliselt kõige levinum viist arvuti alglaadimiseks on seda teha lokaalselt kõvakettalt
Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks.
- Mount Kettaseadmete külgehaakimine Linuxis
- LVM Kiht failisüsteemile
- Tarkvaraline RAID - mdadm Tarkvaralise raidi loomine linux'is
- Plokkseadme LUKS formaadis krüptimine
- iSCSI