Põimitud kettad

Allikas: Kuutõrvaja
Redaktsioon seisuga 1. mai 2007, kell 13:14 kasutajalt Jj (arutelu | kaastöö)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Põimitud kettad

Põimitud kõvakettad

Põimitud ketasteks (ingl. k. Striped Disks) nimetatakse sellist kahe või enama füüsilise kõvaketta tööleseadmist, mille tulemusena käsitleb operatsioonisüsteem neid ühe virtuaalse kettana. Sellisel kettal võib olla näiteks üks failisüsteem, mille suurus on võrdne osaketaste summaga. Käesoleval juhul tehakse seda CCD (Concatenated Disks Driver) draiveri abil.

Lisaks suurusele toimib põimitud ketastest moodustunud virtuaalne ketas kiiremini, kuivõrd lugemise ja kirjutamisega tegeleb rohkem füüsilisi kõvaketta andmepäid.

Põimitud ketaste kasutamisel peab arvestama sellega, et ühe füüsilise ketta tõrke puhul muutuvad ka teistel virtuaalset ketast moodustavatel ketastel olevad andmed kasutuks.

Soovitav on põimida füüsiliselt identseid kõvakettaid.

Süsteemi ettevalmistamine

Põimitud ketaste kasutamiseks peab olema süsteemis cdd seadme toetus tuumas või moodulina. Selleks lisage näiteks tuuma konfiguratsioonifaili rida

pseudo-device cdd 4

Lisaks peab olema seada /dev/ccd0, tekitage see näiteks selliselt

bash# cd /dev
bash# ./MAKEDEV ccd0

Kõvaketaste ettevalmistamine

Näiteks põimime kaks füüsilist kõvaketast ad2 ja ad3 kusjuures arvestage, neil leiduvad andmed hävivad. Pühendame mõlemad kõvakettad FreeBSDle ja moodustame kummagile kogu ketast haarava e partitsiooni.

Esmalt kirjutame kõvaketaste alguse üle nullidega:

bash# dd if=/dev/zero of=/dev/rad2 count=2

Seejärel tekitame pühendatud kõvaketta

bash# disklabel -r -w ad2 auto

Salvestame kõvaketta disklabeli

bash# disklabel -r /dev/ad2 > ad2.info

ning lisame e partitsiooni, kirjutades juurde vastava rea, näiteks

bash# cat ad2.info
...
#        size   offset    fstype   [fsize bsize bps/cpg]
  c:  2116800        0    unused        0     0         # (Cyl.    0 - 2099)
  e:  2116800        0    4.2BSD     1024   8192   16   # (Cyl.    0 - 2099)

Kirjutame uue disklabeli

bash# cat ad2.info | disklabel -Rr ad2 /dev/stdin

Sarnane protseduur tuleb läbi viia ka kõvakettaga ad3.

Konfigureerimine

Moodustame virtuaalse kettaseadme, mille poole pöördutakse seadmenime /dev/ccd0 abil.

Aktiviseerime programmiga Ccdconfig virtuaalse kettaseadme näidateks milliseid partitsioone kasutatakse

bash# ccdconfig ccd0 32 0 /dev/ad2e /dev/ad2e

parameeterid 32 ja 0 näitavad, et tuleb moodustada põimitud kettad. CCD võimaldab tekitada ka näiteks kettaid peegeldada.

Seejärel moodustame virtuaalsele kettale failisüsteemi

bash# newfs /dev/rccd0c

Kasutamine

Disklabeli ja failisüsteemi moodustamine tuleb läbi viia ainult üks kord. Virtuaalse kettaseadme rutiinsel kasutamisel tuleb ketas esmalt aktiviseerida konfigureerimisel kasutatud parameetritega

bash# ccdconfig ccd0 32 0 /dev/ad2e /dev/ad2e

ning juurkataloogi külge ühendada

bash# mount /dev/ccd0c /mnt

Peale kasutamise lõpetamist tuleb ketas juurfailisüsteemist lahti ühendada

bash# umount /dev/ccd0c

ning deaktiveerida

bash# ccdconfig -u /dev/ccd0

Kirjeldatud moel põimitud ketastelt ei saa süsteemi algkäivitada, küll aga saab neid juba käivitunud süsteemi juures kasutada.

© EENet 2000