Domeenid ja domeeninimed

Allikas: Kuutõrvaja
Redaktsioon seisuga 22. veebruar 2014, kell 18:58 kasutajalt Enn pent (arutelu | kaastöö) (Puukujuline hierarhia)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Nimed ja numbrid

Võrku ühendatud arvutid liigutavad omavahel andmeid, kasutades üksteise identifitseerimiseks IP-numbreid. Kui kasutaja on nõus langema arvutitega nö samale tasemele, siis tuleks tal näiteks Neti otsingumootori avamiseks oma brauseri aadressireale sisestada

http://194.126.101.67/

Palju loomulikum on sinna aga kirjutada

http://www.neti.ee/

Viimane on ilmselt ka lihtsam kasutajal meeles pidada. Tänu nimesüsteemile teab keskmine inimene peast rohkem veebiaadresse kui telefoninumbreid. Peale selle, kui veebiaadress pole ka teada, siis saab tihti selle loogiliselt välja mõelda. Kuigi domeeninimesid kasutatakse veebiaaddressidena ja selles mõttes omavad nad suurt tähtsust, pole see nende ainus rakendus. Lisaks kasutatakse neid e-posti aadresside moodustamisel, samuti igasuguste internetti ühendatud arvutite nimetamisel.

Lisaks on oluline, et kui mingil põhjusel on tarvis selle veebiserveri IP-aadressi muuta, siis jõuavad kasutajad nime järgi ikkagi materjalideni. Muidugi eeldusel, et ka domeeninimede süsteemis on vastav muutus kajastatud. Niisiis, domeeninimede süsteem toimib teatud mõttes vahekihina kasutajate ning tehnilise võrgu vahel.

Märgime, et kui kaks osapoolt võrgus omavahel suhtlevad, siis on neil tingimata tarvis teada teineteisele vastavaid IP-aadresse, sest IP-pakettide liigutamiseks üle võrgu on tarvis teha kindlaks ruuting. Kui nimele vastavat aadressi ei õnnestu määratleda, siis andmevahetust ei järgne. Seepärast võib pidada nimeteenust üheks olulisemaks Interneti teenuseks.

Lingitav pealkiri===Puukujuline hierarhia===


Interneti domeeninimede süsteemi struktuur põhineb puukujulisel hierarhial

                                       ""
                                    /      \
                                  /            \
                              aed               kool 
                            /     \
                         /           \
                      /                 \
                  tiik                  peenar
               /   |    \                 |     \
            /      |      \               |         \ 
        kala      kahv     vesi          porgand     redis                 

Igale hargnemiskohale vastab nimi ehk label. Hargnemiskohtade täisnimesid märgitakse liikudes kõnealusest hargnemiskohast kuni tipuni ja kirjutades vasakult paremale välja läbitud hargnemiskohtade nimed. Labelid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks ühe skeemil kujutatud hargnemiskoha täisnimi on

tiik.aed.

Kõige üleval asub "juurikas", mille nimeks on tühi sõna ("") ning mis jäetakse pealtnäha kirjutamata. Seega on hargnemiskoha täisnime viimaseks sümboliks punkt.

Et hargnemiskohtade täisnimed oleksid unikaalsed, ei tohi vahetult ühe hargnemiskoha all olla samanimelisi hargnemiskohti.

Domeenid ja domeeninimed

Puukujulist hierarhiat on sobiv kasutada võrku ühendatud arvutite nimede moodustamiseks:

   * Nagu võrku ühendatud arvutitel peavad olema unikaalsed IP-numbrid, on neil tarvis ka unikaalseid nimesid. Kui eelmises punktis esitatud reeglite 
     kohaselt moodustatud automaatselt unikaalseid hargnemiskohtade täisnimesid kasutatakse arvutite nimetamiseks, siis nimetatakse neid nimesid 
     domeeninimedeks.
   * Arvuteid on tarvis gruppidesse ehk domeenidesse jaotada ja neid gruppe omakorda jagada alamgruppideks ehk alamdomeenideks. Domeeni moodustavad 
     ühe ja sama puukujulise hierarhia haru alla jäävad domeeninimed. Õige on rääkida ka domeeni kuuluvatest teistest domeenidest ehk esimese suhtes
     alamdomeenidest.

Kasutades puukujulist hierarhiat arvutite nimede moodustamiseks, nimetatakse kogu struktuuri domeeninimede ruumiks ja süsteemi domeeninimede süsteemiks.

Domeeninimed pannakse kirja sarnaselt eelmises punktis esitatud hargnemiskohtade kirjutamise reeglitele eristades labeleid punktiga.

   * Label moodustatakse kasutades sümboleid a-z, numbreid 0-9 ning miinus märki, kusjuures labelit ei tohi alustada miinusega.
   * Kokku tohib labelis olla kuni 63 sümbolit.
   * Labelis ei eristata suuri ja väikesi tähti. 

Näiteks domeeni kool. kuuluvad domeeninimed on jaotatud kahte alamdomeeni: juhtkond.kool. ja raamatukogu.kool.

                           " "
                        /      \
                     /            \
                 aed               kool 
                                 /      \
                              /            \
                           /                  \
                    juhtkond                 raamatukogu
                  /     |                 /       |        \
               /        |              /          |           \
        direktor    sekretar      horror         ae-poe       matemaatika
        /                                                     /      |      \
     /                                                    /         |         \
newton                                              algebra      gauss        newton

raamatukogu.kool. domeenis on omakorda kolm alamdomeeni horror.raamatukogu.kool., ae-poe.raamatukogu.kool. ja matemaatika.raamatukogu.kool. Öeldakse ka, et domeenide horror.raamatukogu.kool., ae-poe.raamatukogu.kool. ja matemaatika.raamatukogu.kool. emaks (ingl. k. parent) on domeen raamatukogu.kool. ning vastupidi, domeenid horror.raamatukogu.kool., ae-poe.raamatukogu.kool. ja matemaatika.raamatukogu.kool. on domeeni raamatukogu.kool. tütred (ingl. k. siblings).

Lisaks domeeni täisnimele (ingl. k. FQDN - fully qualified domain name), näiteks

gauss.matemaatika.raamatukogu.kool.

sobib vahel kasutada ka lühikest domeeninime, milleks on antud juhul

gauss

Eksituste vältimiseks on soovitav alati kasutada domeeni täisnime. Kasutades lühikest domeeninime newtow jääb ebaselgeks, kas peetakse silmas domeeninime newton.direktor.juhtkond.kool. või newton.matemaatika.raamatukogu.kool. Pange tähele, et domeeni täisnimi lõpeb alati punktiga, lühike nimi seevastu mitte.

Lühikest domeeninime sobib kasutada vaid siis, kui on teada, millise domeeni suhtes lühike nimi on antud. Näiteks võib kõnelda domeenis raamatukogu.kool. asuvatest alamdomeeninimedest ae-poe, algebra.matemaatika ja gauss.matemaatika.

Lisaks on oluline tähele panna, et üks domeenimi võib kuuluda samaaegsalt erinevatesse domeenidesse. Domeeninime järgi saab lihtsasti kindlaks teha, millistesse domeenidesse ta kuulub. Näiteks ae-poe.raamatukogu.kool. kuulub domeeni raamatukogu.kool. ning kool.

Domeeni tipus olev domeeninimi, näiteks raamatukogu.kool., loetakse kuuluvaks omanimelisse domeeni raamatukogu.kool.

Seoses domeenidega kõneldakse ka tasemetest. Tipule kõige lähemal, so otse juurika all (" ") asuvaid domeene, nimetatakse tipp-ehk esimese taseme domeenideks (näiteks skeemil kool. ja aed.). Nende all asuvad teise taseme domeenid (skeemil tiik.aed., peenar.aed., juhtkond.kool. ja raamatukogu.kool).

Eelpool märgiti, et domeeninimesüsteem sobib võrku ühendatud arvutitele nimede andmise probleemi lahendamiseks, kuid kõnelesime ainult domeeninimedest. Hierarhia mõttes on arvutile omistatav nimi ehk hosti nimi samuti domeeninimi, ainult teatavate eriliste omadustega, näiteks võimalusega seostada sellega IP-number.