Iozone
Kõige lihtsam on käivitada iozone järgnevate võtmetega. Esieks -a ehk automatic ja teiseks -g millega defineeritakse testimisel kasutatav failisuurus, selle viimase võiks tõsta kahekordseks ramiga, nt kui masinas 8G rami siis lisada parameetrile 16G
# iozone -a -g 16G
Täpsemalt käivitab iozone -a võtmega kokku 13 erinevat testi.
0=write/rewrite 1=read/re-read 2=random-read/write 3=Read-backwards 4=Re-write-record 5=stride-read 6=fwrite/re-fwrite 7=fread/Re-fread, 8=random mix 9=pwrite/Re-pwrite 10=pread/Re-pread 11=pwritev/Re-pwritev 12=preadv/Re-preadv
Paljud testid tunduvad üleliigsed (sest sageli pole vaja nii massiivses koguses võrdlusandmeid), testitakse erinevaid kirjutamise või lugemise funktsioone. Siin testidest ka pikemalt http://www.iozone.org/docs/IOzone_msword_98.pdf
Ühed olulisemad tunduvad neli esimeste seas olevat testi
0=write/rewrite 1=read/re-read 2=random-read/write 4=Re-write-record
Täpne käsk, mis käivitab testid 0, 1, 2 ja 4
# iozone -a -i 0 -i 1 -i 2 -i 4
- -q Määrab max andmehulga ehk recordi suuruse kilobaitides
- -y Määrab min andmehulga ehk recordi suuruse kilobaitides
- -O Annab sekundis teostatud operatsioonide arvu
- -b output.odp Kirjutab tulemused kohe nt openoffice formaati
- -I kirjutab otse kettale, puhvritest mööda.
Seejuures Vaikimisi andmehulk ehk record on 4K-16M, failisuurus 64K-512M.
Kokku võiks käsk välja näha
# iozone -a -i 0 -i 1 -i 2 -i 4 -O -g 16G -b output.odp
Spetsiifilisem test kindla bloki suurusega ja 4 protsessiga, millest igaüks kirjutab 10G jagu andmeid.
# iozone -r 128k -i 0 -i 1 -i 2 -t 4 -s 10G -I
Selleks, et mõõtmine oleks korratav, võiks enne benchmarkimist puhvrid tühjaks lasta
$ sync; echo 3 > /proc/sys/vm/drop_caches
Töövahend, et iozone tabeleid võrrelda
https://code.google.com/p/iozone-results-comparator/wiki/Overview https://code.google.com/p/iozone-results-comparator/wiki/Tutorial
Veel üldisemat juttu
