Plokkseadme LUKS formaadis krüptimine

Allikas: Kuutõrvaja
Redaktsioon seisuga 24. detsember 2008, kell 12:02 kasutajalt Imre (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ===Plokkseadme krüptimine=== Kõvakettal olevaid andmeid saab krüptida mitmes kihis, alates plokkseadme plokkidest (need tavaliselt 512 baidi suurused tükid) kuni failisüsteemis ...)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Plokkseadme krüptimine

Kõvakettal olevaid andmeid saab krüptida mitmes kihis, alates plokkseadme plokkidest (need tavaliselt 512 baidi suurused tükid) kuni failisüsteemis asuvate üksikute failide krüptimiseni. Järnev käsitleb plokkseadme (nt partitsiooni või LVM voluumi) krüptimist.

Plokkseadme krüptimine on üks andmekandja füüsilise turvalisusega seotud instrument. St kui nt krüptitud ja parasjagu kasutuses mitte olev kõvaketas kaotsi läheb või ära varastatakse, siis ei saa seda kasutada ilma vastava parooli või võtmeta. Kui aga krüptitud plokkseadmelt on failisüsteem külge ühendatud, siis ei paku asjaolu, et plokkseade on krüptitud mingit täiendavat kaitset nt süsteemi sisse murdnud pahalase eest.

Andmekandjal asuvate andmete sh plokkseadme krüptimiseks on konstrueeritud mitmesuguseid tehnikaid, käesolevas palas tutvustatakse LUKS (ingl. k. Linux Unified Key Setup) kasutamist. LUKS'ile on iseloomulik

  • väidetavalt eeskujulikult dokumenteeritud ja standardne lahendus
  • LUKSi saab portida erinevatele platvormidele (osalt järeldub eelmisest), nt http://en.wikipedia.org/wiki/FreeOTFE
  • haldusprotseduure saab pandlikult sooritada (nt võtmete vahetamine)

Ettevalmistused

Plokkseadme krüptimine

Krüptitud plokkseadme kasutamine

Kasulikud lisamaterjalid