Xen kasutamine Debian Etchiga

Allikas: Kuutõrvaja
Redaktsioon seisuga 6. september 2008, kell 16:19 kasutajalt Imre (arutelu | kaastöö) (→‎Debian Lenny tuuma kasutamine domU tuumana)

Sissejuhatus

Virtualiseerimine võimaldab ühel füüsilisel arvutil kasutada mitmeid samaaegselt töötavaid operatsioonisüsteeme ja sellisest võimalusest võiks olla kasu nt järgmistel juhtumitel

  • administratiivsetel kaalutlustel
  • kui loogilises mõttes tegevuste piisavaks eraldamiseks ei piisa unix'i privileegisüsteemist
  • testimiseks (uue funktsionaalsuse juurutamisel, muudatuste rakendamisel)
  • süsteemist hot-standby eksemplari hoidmine, mida saaks kasutada juhul kui avaliku keskkonna haldamisel on tehtud nn inimlik viga
  • riistvara ressursikasutuse kontroll
  • virtuaalsete arvutite ja virtuaalsete võrkude tekitamine ning nende abil nt IPSec lahenduste uurimine

Virtualiseerimise juures on oluline roll hypervisor tarkvaral, mille ülesandeks on kontrollida erinevatele operatsioonisüsteemi eksemplaridele eraldatud ressursse. Üldiselt jagunevad hypervisor'id selle alusel, millises keskkonnas nad töötavad, kahte klassi

  • native ehk bare metal hypervisor - töötab otse riistvaral ning tema kontrolli all on kõik operatsioonisüsteemi eksemplarid sh Host ise (Xen, VMware ESX)
  • hosted hypervisor - töötab otse riistvaral töötava operatsioonisüsteemi sees (VirtualBox, VMware Server ehk nn tasuta VMware)

Reeglina töötab virtualiseeritud režiimis kasutusel oleval arvutil üks põhiline operatsioonisüsteem (Host), millest kontrollitakse teiste (Guest) operatsioonisüsteemide tegevust. Üldiselt eristatakse nelja tüüpi virtualiseerimise tehnikaid:

  • Riistvara emuleerimine - QEMU (saab kasutada muu riistvara jaoks mõeldud operatsioonisüsteeme)
  • Full virtualization - KVM, VMware, VirtualBox (saab kasutada sama riistvaralise platvormi jaoks mõeldud modifitseerimata Guest operatsioonisüsteeme)
  • Paravirtualization - Xen (saab kasutada vaid modifitseeritud tuumaga Guest operatsioonisüsteeme, mis on sama riistvaralise platvormi jaoks)
  • Operating System level virtualization - Solaris Containers (kõik töötavad operatsioonisüsteemi eksemplarid sh host kasutavad sama tuuma)

Guesti modifitseerimine tähendab Xeni puhul seda, et Guest operatsioonisüsteem kasutab vastavalt paigatud tuuma.

Xeni puhul kasutatakse põhimõtteliselt kahte sorti tuumi

  • dom0 - host operatsioonisüsteem ehk privilegeeritud domeen
  • domU - guest operatsioonisüsteem ehk privilegeerimata domeen

Erijuhul, nt Debian GNU/Linux v 4.0 puhul kasutavad dom0 ja domU ühte ja sama spetsiaalselt ettevalmistatud tuuma.

Xen tarkvara paigaldamine

Kaasaegsete Linuxi distributsioonide paketihaldusest on reeglina võimalik Xen tarkvara paigaldada. Nt Debian GNU/Linux v 4.0 puhul i386 arhitektuuri jaoks tuleb paigaldada paketid

  • Xen hypervisor - xen-hypervisor-3.0.3-1-i386-pae
  • Xen tuum - linux-image-2.6-xen-686 (on vaikimisi samuti pae toega)
  • Xen programmid jms - libc6-xen xen-docs-3.0 xen-tools xen-utils-3.0.3-1 xen-utils-common bridge-utils

Peale tarkvara paigaldamist tuleb arvuti bootida kasutades hypervisorit ning Xeni tuuma, selleks sobib kasutada nt sellise sisuga GRUB menüü faili menu.lst 

 default     0
 timeout     15
 color cyan/blue white/blue
 
 title xen
 root (hd0,1)
 kernel /boot/xen-3.0.3-1-i386-pae.gz dom0_mem=393216
 module /boot/vmlinuz-2.6.18-6-xen-686 root=/dev/hda2 ro max_loop=255
 module /boot/initrd.img-2.6.18-6-xen-686
 savedefault
 boot

Pange tähele, et privilegeerimata domeeni tuum paikneb väljaspoole privilegeerimata domeeni failisüsteemi ning see asjaolu on iseloomulik paravirtualiseerimisele. Lisaks on piiratud dom0 mälu mahuga 384 MB. Tõsi, on olemas py-grub initsiatiiv, mis võimaldab kasutada domU'ga domU sees paiknevat tuuma.

Peale bootimist saab küsida hüpervisori dmesg'i käsuga 

 bash# xm dmesg

Xen tarkvara seadistamine

Xen'i tarkvara koosneb kahest osast

  • dom0 sees töötab serveri pool, mida kontrollib seadistusfail /etc/xen/xend-config.sxp
  • Iga domU omadused on kirjas vastava domU seadistusfaili sees, /etc/xen/domU-nimi.cfg

Kuigi xend-config.sxp failis tehtud muudatuste kehtestamiseks tihti piisab xend doeemoni peatamisest ja startimisest 

 bash# /etc/init.d/xend stop|start

osutub, et vahel on kõige otsekohesem segaduste vältimiseks peale selle faili muutmist arvuti alglaadida. Pealegi, xend-config.sxp failis tehakse vajalikud muudatused Xeni juurutamise ajal ära ning edaspidi muudetakse seda Xeni kasutamise ajal harva. xend-config.sxp faili muutmise teel saab teha järgmisi otsustusi

  • millises režiimis töötab domU'de võrk (bridge, routing, nat)
  • kui palju on dom0 sees kasutusel protsessoreid, soovitav on valida üks (dom0-cpus 1)
  • kui palju mälu on tagatud dom0 jaoks, soovitav 196 MB (dom0-min-mem 196)

Xen võimaldab kasutada domU'sid võrgu mõttes kolmel erineval moel, tavaliselt kasutatakse kõiki domU'sid samaagselt ühes ja samas režiimis

  • routing - dom0 on võrgu sõlmpunktiks iga domU ja dom0'ga samas subnetis olevate teiste arvutite vahel
  • nat - dom0 on võrgu sõlmpunktiks iga domU ja dom0'ga samas subnetis olevate teiste arvutite vahel kusjuures, dom0 teeb NAT teisendusi domU'de jaoks
  • bridge - dom0 ja kõik domU'de võrguseadmed asuvad ühes ja samas võrgus etherneti mõttes, kasutatakse sama ip subneti aadresse

Järgnevates punktides käsitletakse eraldi domU'le vastava seadistusfaili kõiki muid omadusi ning kuidas seadistada käima erinevaid võrgus töötamise režiime, alustuseks võiks Debian GNU/Linux 4.0 puhul vaadata üle mainitud dom0-cpus ja dom0-min-mem parameetrite väärtused ning dom0 operatsioonisüsteem alglaadida.

Xen domU moodustamine

Igale domU operatsioonisüsteemi eksemplarile vastab üks või mitu image faili (või partitsiooni või LVM volume'i) dom0 failisüsteemis. Debian Etch sisaldab paketti xen-tools, mis hõlbustab Guest domeenide immidza tekitamist. Koostage nt selline seadistusfail /etc/xen-tools/xen-tools.conf 

dir = /data
debootstrap = 1
size   = 4Gb      # Disk image size.
memory = 512Mb    # Memory size
swap   = 1024Mb    # Swap size
fs     = ext3     # use the EXT3 filesystem for the disk image.
dist   = etch    # Default distribution to install.
image  = full   # Specify sparse vs. full disk images.
passwd = 1
kernel = /boot/vmlinuz-2.6.18-6-xen-686
mirror = http://ftp.aso.ee/debian/

ning öelge 

bash# xen-create-image --hostname=xen.loomaaed.tartu.ee --ip=172.16.92.2 \
--gateway=172.16.92.128 --netmask=255.255.255.0

Tulemusena moodustatakse domU seadistusfail 

/etc/xen/xen.loomaaed.tartu.ee.cfg

ning juurfailisüseemi ja saaleala tõmmised kataloogi /data/domains/xen.loomaaed.tartu.ee 

/data/domains/xen.loomaaed.tartu.ee/disk.img
/data/domains/xen.loomaaed.tartu.ee/swap.img

Seadistusfaili võiks kohendada ülevaatlikuse mõttes nt selliseks 

 name    = 'xen.loomaaed.tartu.ee'
 kernel  = '/boot/vmlinuz-2.6.18-6-xen-i386'
 ramdisk = '/boot/initrd.img-2.6.18-6-xen-i386'
 root    = '/dev/sda1 ro'
 memory  = '1024'
 disk    = [ 'file:/data/domains/xen.loomaaed.tartu.ee/disk.img,sda1,w',
             'file:/data/domains/xen.loomaaed.tartu.ee/swap.img,sda2,w' ]
 vif  = [ 'mac=00:16:3E:2C:7E:EF' ]
 vcpus="1"

Toodud domU seadistamiseks kasutatud parameetrid on isenesest mõistetava tähendusega, kõikvõimalike parameetrite loetelu saab küsida käsuga 

 bash# xm create --help_config

domU sisse peab olema samuti paigaldatud libc6-xen teek.

domU'de arvu suurenemisel lihtsustab süsteemi haldamist kui mac aadressid on tekitatud mingi süsteemi alusel, näiteks võiks kasutada sarnast skeemi kümend süsteemist kuueteistkümned süsteemi teisendamisel

  • ip aadress 192.168.2.13 - 70:01:68:00:20:13 ehk kasutades sulge 70:0(1:68):(00:2)(0:13)

domU käivitamine ja seiskamine

Jättes esialgu pööramata tähelepanu võrguseadistustele ja kommenteerides vif parameetri domU seadistusfailist välja veendume, et domU on kasutatav st teda saab käivitada, konsoolilt sisse logida ning seisata.

domU käivitamine koos konsooli kasutamisega toimub selliselt, -c võti tähendab, et samale terminalile kus käsk anti esitatakse domU konsool 

 bash# xm create -c /etc/xen/xen.loomaaed.tartu.ee.cfg

Peale domU käivitamist võib sisse logida kas konsooli kaudu või üle võrgu kui võrk oleks seadistatud. Konsoolilt pääseb välja Ctrl + ] kombinatsiooni abil ning konsooli tagasi käsuga 

 bash# xm cosole xen.loomaaed.tartu.ee

domU seiskamiseks on käsk 

 bash# xm shutdown xen.loomaaed.tartu.ee

Töötavate domeenide nimekirja näeb käsuga 

 bash# xm list

Xen domU'le vastavaid failisüsteeme saab dom0 all hõlpsasti külge ühendada ja kasutada, kusjuures vastav domU ei tohi samal ajal töötada 

 bash# mount -o loop /data/domains/xen.loomaaed.tartu.ee/disk.img /mnt

Võrgu kasutamine domU seest routing režiimis

Võrku seoses Xeniga tuleks ette kujutada selliselt, et dom0 ja domU on kokku ühendatud ühe virtuaalse ristikaabliga. Kui on mitu domU'd, siis dom0'ist läheb igasse domU'sse eraldi kaabel. Selle kaabli nö Xeni poolne ots on ühendatud näiteks vif12.0 nimelise seadmega ning domU poolne ots vastab domU sees seadmele eth0. 12 tähendab, et kõnealuse domU Xeni ID on 12 (nö 'xm list' järgi) ning 0 tähendab, et tegu on selle domeeni esimese võrguseadmega ehk ristikaabliga (üldiselt võib dom0 ja domU vahel olla ka enam kui üks virtuaalne ristikaabel). vif seadmed tekitavad routing režhiimis domU käivitamisel automaatselt ja seiskamisel eemaldatakse automaatselt. Sama domU järjekordsel käivitamisel seadme nimi muutub suuremaks, vastavalt selle domU Xeni ID väärtusele.

Routing režiimis kasutab domU ise eraldi subneti ip aadressi ning andmevahetust domU ja muu võrgu vahel vahendab dom0, mis käitub ruuterina. Sellise asjakorralduse tekitamiseks peab xend-config.sxp failis olema kaks rida 

 (network-script network-route)
 (vif-script     vif-route)

ja välja kommenteeritud read 

 # (network-script network-bridge)
 # (vif-script vif-bridge)
 ...
 # (network-script network-nat)
 # (vif-script     vif-nat)

Peale nende seadistusfailide ülevaatamist ning xend serveri restarti peaks olema näha selline võrguseade dom0 ifconfig käsu väljundis (sobiv ip aadress ja võrgumask on ifconfig abil nö käsitsi omistatud) 

 vif12.0   Link encap:Ethernet  HWaddr FE:FF:FF:FF:FF:FF  
           inet addr:192.168.17.254  Bcast:192.168.17.255  Mask:255.255.255.0
           ..

ning domU sees seade (sobiv ip aadress ja võrgumask on samuti ifconfig abil käsitsi omistatud, kusjuures vaikelüüsiks on 192.168.17.254) 

 eth0      Link encap:Ethernet  HWaddr 00:16:3E:21:4F:83  
           inet addr:192.168.17.1  Bcast:192.168.17.255  Mask:255.255.255.0
           ..

Kui kasutada mitut domU'i routing režiimis, siis iga üks peab kasutab oma ja teistest erinevat ip subnetti.

Võrgu kasutamine domU seest nat režiimis

NAT režiimi on sarnane routingule kuid lisaks sooritab dom0 NAT teisendusi sellel võrguseadmel, kust liiklus füüsilisest arvutist väljub. Sellise asjakorralduse tekitamiseks peab xend-config.sxp failis olema kaks rida 

 (network-script network-nat)
 (vif-script     vif-nat)

ja välja kommenteeritud read 

 # (network-script network-bridge)
 # (vif-script vif-bridge)
 ...
 # (network-script network-route)
 # (vif-script     vif-route)

Peale nende seadistusfailide ülevaatamist ning xend serveri restarti peaks olema dom0 ifconfig käsu väljund sarnane routing režiimile ning lisaks on dom0 peal näha NAT teisendus 

 bash# iptables -L -n -v -t nat
 ...
 Chain POSTROUTING (policy ACCEPT 15 packets, 1213 bytes)
  pkts bytes target     prot opt in     out     source               destination         
   32   2684 MASQUERADE  0    --  *      eth0    0.0.0.0/0            0.0.0.0/0

Vajadusel saab sobivat NAT teisendust ise kohendada 

 bash# iptables -t nat -A POSTROUTING -o eth0 -j MASQUERADE

Võrgu kasutamine domU seest bridge režiimis

Bridge režiimis asuvad domU ja dom0 võrguseadmed sama virtuaalse silla küljes ning kasutavad sama alamvõrgu ip aadresse st domU'idest saab nö otse võrku ja dom0 ruutimisega ei tegele.

Ühe võrgukaardi bridge puhul peavad Xen serveri tarkvara seadistusfailis olema read 

 (network-script network-bridge)
 (vif-script vif-bridge)

ja välja kommenteeritud read 

 # (network-script network-route)
 # (vif-script     vif-route)
 ...
 # (network-script network-nat)
 # (vif-script     vif-nat)

ning domU seadistusfailis olema rida 

vif = ['bridge=xenbr0']

Peale nende seadistusfailide ülevaatamist ning xend serveri restarti peaks olema näha sellised võrguseadmed ifconfig käsu väljundis 

 bash# ifconfig
 ...
 eth0      Link encap:Ethernet  HWaddr 00:1C:C4:79:CC:EE  
           inet addr:10.0.7.107  Bcast:10.0.7.255  Mask:255.255.255.0
 
 peth0     Link encap:Ethernet  HWaddr FE:FF:FF:FF:FF:FF  
           inet6 addr: fe80::fcff:ffff:feff:ffff/64 Scope:Link
 
 vif0.0    Link encap:Ethernet  HWaddr FE:FF:FF:FF:FF:FF  
           inet6 addr: fe80::fcff:ffff:feff:ffff/64 Scope:Link
 
 xenbr0    Link encap:Ethernet  HWaddr FE:FF:FF:FF:FF:FF  
           inet6 addr: fe80::200:ff:fe00:0/64 Scope:Link

Kusjuures, bridge režhiimis asub võrgu mõttes dom0 sarnases positsioonis koos domU'dega

  • eth0 - dom0 virtuaalne võrguseade
  • peth0 - arvuti esimene füüsiline võrgukaart, ip aadress puudub aga liiklus käib läbi
  • vif0.0 - dom0 virtuaalsele võrguseadmele vastav Xeni poolne virtuaalne interface
  • xenbr0 - virtuaalne bridge

Käsk brctl näitab, et virtuaalse bridge kaudu on ühendatud dom0 virtuaalne infterface (ja selle kaudu dom0 eth0 seade) ning arvuti esimene füüsiline võrgukaart 

 bash# brctl show
 bridge name     bridge id               STP enabled     interfaces
 xenbr0          8000.feffffffffff       no              vif0.0
                                                         peth0

Kui käivitada domU siis tekib Xeni ifconfig nimekirja juurde seade, ip aadress puudub, aga domU liiklus käib läbi kuna tegu on dom0 ja domU virtuaalse ristikaabli Xeni poolse otsaga 

 vif17.0   Link encap:Ethernet  HWaddr FE:FF:FF:FF:FF:FF  
           inet6 addr: fe80::fcff:ffff:feff:ffff/64 Scope:Link

Ja see seade on silla külge ühendatud 

 bash# brctl show
 bridge name     bridge id               STP enabled     interfaces
 xenbr0          8000.feffffffffff       no              vif0.0
                                                         peth0
                                                         vif17.0

Võrgu kasutamine domU seest bridge režiimis mitme võrguseadmega

Võimalik on ka selline asjakorraldus, et ühe domU sees on mitu võrguseadet, nt eth0 ja eth1 ning kumbki suhtleb kaugema ümbrusega läbi erinevate füüsiliste võrgukaartide. Selleks tekitada üks skript, nt nimega /etc/xen/scripts/kaks-silda.sh ja sisuga 

#!/bin/sh
dir=$(dirname "$0")
"$dir/network-bridge" "$@" vifnum=0 netdev=eth0 bridge=xenbr0
"$dir/network-bridge" "$@" vifnum=1 netdev=eth1 bridge=xenbr1

Lisaks tuleb seadistusfailis /etc/xen/xend-config.sxp kasutada parameetri network-script parameetrit selle skriptiga 

(network-script kaks-silda.sh)

Peale xend restarti kasutab nüüd Xen kahte virtuaalselt silda (ingl. k. bridge) 

bash # brctl show
bridge name     bridge id               STP enabled     interfaces
xenbr0          8000.feffffffffff       no              vif0.0
                                                        peth0
                                                        vif18.0
xenbr1          8000.feffffffffff       no              vif0.1
                                                        peth1
                                                        vif18.1

Lisaks tuleb domU seadistusfailis parameetri vif juures näidata ära mõlemad sillad 

 vif = [ 'bridge=xenbr0','bridge=xenbr1' ]

Tulemusena tekib vastava domU sisse kaks võrguseadet, eth0 ja eth1 ning sobivate aadresside ning ruutingu kasutamisel saab nende kaudu pöörduda vastavatesse võrkudesse, kusjuures liiklus käib läbi erinevate füüsiliste võrgukaartide.

Võrgu kasutamine domU seest bridge režiimis mitme võrguseadmega, dom0 kasutab 8021q (vlan) seadmeid

Seadistuste tegemise mõttes ei ole suur vahet, kas arvutis kasutatakse füüsilisi võrgukaarte või 8021q virtuaalseid seadmeid. Näiteks olgu dom0 sees kasutada virtuaalsed seadmed eth0.411 ja eth0.412 seoses teenuste pakkumisega ning eth1 Xeni halduseks. Sel juhul võiks kasutada network-bridge asemel sellist network-bridge-custom skripti /etc/xen/xend-config.sxp failis network-script parameetriga 

 #!/bin/bash
 ip link set dev eth0 up
 vconfig set_name_type DEV_PLUS_VID_NO_PAD
 vconfig add eth0 411
 vconfig add eth0 412
 dir=$(dirname "$0")
 "$dir/network-bridge" "$@" netdev=eth0.411 vifnum=0 bridge=xenbr411
 "$dir/network-bridge" "$@" netdev=eth0.412 vifnum=1 bridge=xenbr412

Tulemusena esinevad dom0 juures seadmed 

 peth0.411 Link encap:Ethernet  HWaddr FE:FF:FF:FF:FF:FF  
           inet6 addr: fe80::fcff:ffff:feff:ffff/64 Scope:Link
 ...
 peth0.412 Link encap:Ethernet  HWaddr FE:FF:FF:FF:FF:FF  
           inet6 addr: fe80::fcff:ffff:feff:ffff/64 Scope:Link

ning sillad 

 bash# brctl show
 bridge name     bridge id               STP enabled           interfaces
 xenbr411                8000.feffffffffff       no              vif0.0
                                                                 peth0.411
                                                                 vif1.0
 xenbr412                8000.feffffffffff       no              vif0.1
                                                                 peth0.412
                                                                 vif1.1

ning domU sees on näha tavapärasel moel eth0 ja eth1 seadmed.

Full virtualization

Kui kasutada olev riistavara on AMD-V või Intel VT toega, siis on võimalik kasutada Xeni ka 'full virtualization' rezhiimis. Kontrollimiseks soovitatakse vaadata dom0 peal kas käsk väljastab midagi või mitte, kui väljastab, siis on full virtualizationi jaoks tugi olemas 

bash# egrep '^flags.*(vmx|svm)' /proc/cpuinfo

Näiteks kaasneb full virtualizationiga võimalus kasutada domU (mida antud juhul nimetatakse HVM - hardware virtual machine) sees modifitseerimata operatsioonisüsteemi. Kasutamiseks tuleb paigaldada pakett 

xen-ioemu-3.0.3-1

Üldiselt on asjatoimetused sarnased kui paravirtualiseerimise puhul, domU seadistusfailiks sobib nt sellise sisuga fail, antud juhul toimub Debian GNU/Linux operatsioonisüsteemi paigaldusmeedialt bootimine, millele võiks järgneda install varem dd käsuga moodustatud disk image'le 

kernel = "/usr/lib/xen-3.0.3-1/boot/hvmloader"
builder = 'hvm'
device_model = '/usr/lib/xen-3.0.3-1/bin/qemu-dm'
memory  = '2048'
vcpus = '1'
name='full-virt'
vif = [ 'mac=00:16:3E:3A:8E:7A, type=ioemu, bridge=xenbr2' ]
disk = [ 'file:/data/zones/domains/full-virt/disk.img,ioemu:hda,w',
         'file:/data/images/debian-40r0-i386-CD-1.iso,hdc:cdrom,r' ]
boot='d'
vnc=1

Lisaks peab olema näidatud vnc kasutamine ka Xeni seadistusfailis /etc/xen/xend-config.sxp 

# The interface for VNC servers to listen on. Defaults
# to 127.0.0.1  To restore old 'listen everywhere' behaviour
# set this to 0.0.0.0
(vnc-listen '127.0.0.1')

Peale selliste seadistuste tegemist ning domU bootimist saab ühenduda vnc kliendiga (nt vncviewer) porti 5900 ning suhelda domU konsooliga. Seda võiks praktiliselt teha ssh abil porte sobivalt suunates. Peale operatsioonisüsteemi paigaldamist tuleks asendada boot parameetri väärtuseks 'c' ning bootida vastselt paigaldatud süsteem.

Konsool võiks X keskkonnas välja näha selline

Xen-hvm-console.gif

domU juurfailisüsteemi ühendamine üle NFS'i

domU saab bootida nn root-over-nfs (ingl. k. juurfailisüsteem-üle-nfs'i) viisil, sobib hästi katsetusteks ning erijuhtudeks. Selleks sobib kasutada nt sellist domU seadistusfaili, arusaadavalt peab NFS server olema ettevalmistatud 

 name="nfs"
 kernel="/boot/vmlinuz-2.6.18-6-xen-686"
 ramdisk="/boot/initrd.img-2.6.18-6-xen-686"
 root="/dev/sda1"
 memory=64
 
 nfs_server = '192.168.10.251'
 nfs_root   = '/data/nfsroot_xen'
 root       = '/dev/nfs'
 
 vif = ['mac=00:16:3e:6a:0c:49,bridge=xenbr0']

Tundub, et igal juhul Debian Etch Xen tarkvara küsib sellisel juhul domU ip aadressi dchp serverilt.

RedHat Enterprise Linux 5 Xen'i kasutamine

Kui dom0 operatsioonisüsteemi paigaldamisel valida virtualiseerimise tugi, siis vastne süsteem seadistataksegi kasutama Xeni hypervisorit. Edasi tuleb programmi virt-install abil paigaldada domU 

dom0# virt-install 
What is the name of your virtual machine? domU-1
 How much RAM should be allocated (in megabytes)? 3072
 What would you like to use as the disk (path)? /data/domains/domU-1/os.img
 How large would you like the disk (/data/domains/domU-1/os.img) to be (in gigabytes)? 20
 Would you like to enable graphics support? (yes or no) no 
 What is the install location? nfs:nfs.tartu.loomaaed.ee:/data/install/rh

Kusjuures kataloogis /data/install/rh peab asuma domU's tööle hakkava nt RedHat 4 AS Linuxi esimese CD sisu kuhu on kataloogi RedHat/RPMS kopeeritud juurde kõigi ülejäänud CD'de sama kataloogi sisu.

RedHati Xeni erineb Debiani omast sellevõrra, et domU asub ühel seadme immidzal (os.img), mille sees on failisüsteemidele vastavad partitsioonid. Lisaks kasutatakse pygrub bootloaderit domU käivitamisel.

domU kettafaili suurendamine

Selleks, et suurendada failisüsteemi mahtu, näiteks 5G, käivita alltoodud käsud.

NB!! Kui failis on mitu partitsiooni, ei tohi kahte viimast käsku anda, vaid tuleks tekkinud vabale ruumile uus partitsioon tekitada. 

# dd if=/dev/zero of=fc4.img bs=1M count=0 seek=5120
# e2fsck -f -y fc4.img
# resize2fs -p fc4.img

Debian Lenny tuuma kasutamine domU tuumana

Debian Lenny sisaldab osaliselt Xeni toetust, mis tähendab seda, et Lenny Xen tuum ei sobi kasutada dom0 jaoks küll aga domU jaoks; dom0 töötaks sel juhul Debian Etch tuumaga. Sellisel puhul tuleb domU seadistusfailis teha kolm muudatust

  • root parameetri väärtus peab olema nt '/dev/sda1' asemel kujul '/dev/xvda1'
  • konsooliks tuleb öelda extra parameetri abil hvc (hypervisor virtual console) seade, extra="console=hvc0"
  • lisada faili /etc/inittab rida selleks, et domU konsoolilt sisse logida saaks (lisaks peab co olema kirjas ka /etc/securetty failis)
 co:2345:respawn:/sbin/getty hvc0 9600 vt100-nav

Need muudatused on seotud Linuxi tuuma lisatud Xeni toega, täpsemalt paravirt_ops'sidega, http://wiki.xensource.com/xenwiki/XenParavirtOps.

Lisaks tuleb domU sees kasutada Lenny Xen tuuma moodulite paketti.

Ubuntu Hardy (v. 8.04) dom0 kasutamine

Ubuntu Hardy sisaldab Xen 3.2 versiooni ja seoses sellega on mõned erisused. Näiteks riistvaraline virtualiseerimine toimub sellise domU seadistusfailiga Windows XP operatsioonisüsteemi jaoks selliselt 

 kernel = '/usr/lib/xen/boot/hvmloader'
 device_model = "/usr/lib/xen/bin/qemu-dm"
 builder = 'hvm'
 memory  = '512'
 disk    = [ 'phy:/dev/data/xp,ioemu:hda,w', 'phy:/dev/loop0,ioemu:hdc:cdrom,w' ]
 name    = 'xp'
 vif  = [ 'mac=00:16:3e:00:00:01,bridge=eth0,model=ne2k_pci' ]

 cdrom="/dev/hdc"
 boot='c'  #d is cdrom boot, c is disk boot.
 vnc="1"
 vncviewer="1"
 sdl="0"
 vcpus=1
 pae=0
 acpi=0
 apic=0
 on_poweroff = 'destroy'
 on_reboot   = 'destroy'
 on_crash    = 'destroy'
  • Esmakordselt alglaadimisel, st CD seadmelt bootimiseks tuleb boot parameetrina väärtusena kasutada 'd'.
  • CD seame tõmmis on eelnevalt dom0 see ühendatud külge selliselt
 # losetup /dev/loop0 /home/install/winxp.iso
  • VNC ja SDL vahel valimiseks tuleb vastavalt vnc ja vncviewer paar või sdl väärtuseks näidata '1'.

Probleemid

Kui ei tarkvara kasutamine ei anna soovitud tulemust, siis esmalt maksab tutvuda logifailide sisuga, nt Debian puhul asuvad nad kataloogis /var/log/xen.

Mõnel juhul võib ilmuda peale domU konsoolile bootimist st võtmega -c rohkelt teateid 

Couldnt get a file descriptor referring to the console

Selle vastu aitab liigutada ära domU sees fail 

bash# mv /etc/console/boottime.kmap.gz /etc/console/boottime.kmap.gz-muidu-segab-xenni

Tundub, et 2007 aasta keskel on AMD64 platvormil Debian Etch Xenilisel paketituumal probleeme stabiilsusega mitme protsessori puhul. Selle vastu aitab kasutada /etc/xen/xend-config.sxp failis rida 

# In SMP system, dom0 will use dom0-cpus # of CPUS
# If dom0-cpus = 0, dom0 will take all cpus available
(dom0-cpus 1)

Lisaks on täheldatud probleeme kui domU juurfailisüsteemina kasutatakse reiser failisüsteemi.

Kui domU on Debian Sarge, siis ei ole seal standardse paketihaldusega võimalik paigaldada nn xenisõbralikku libc teeki libc6-xen ning selle tulemusena võivad ilmneda sellised teated 

4gb seg fixup, process S43portmap (pid 1046), cs:ip 73:b7e763f8

Selle vastu aitab kataloogi /lib/tls liigutamine (kusjuures see on Thread-Local Storage mitte Transport Layer Security teek) 

bash# mv /lib/tls /lib/tls.disabled

dom0 sees ethtool vms utiliitidega võrguseadmeid uurides tuleb pöörduda pethx kujul seadme poole, nt selliselt 

bash# ethtool peth0

Kui domU sees töötab Debian Etch operatsioonisüsteem ning kasutatakse paketihaldusega jagatavat udev'i, siis vaikimisi igal domU reboodil suureneb ethernetiseadme järjekorranumber, st eth0, eth1 jne. Selle vastu aitab domU seadistusfailis fikseerida võrguseadme mac aadress, võiks kasutada Xeni poolt kord omistatud aadress, mille leiab domU failist 

/etc/udev/rules.d/z25_persistent-net.rules

Katse näitab, samuti asjakohaste arhiivide lugemine, et 64bit dom0 all saab edukalt kasutada 32bit domU keskkondi, kusjuures domU tuumaks on 64bit dom0 tuuma. Ilmselt rakenduvad seejuures samasugused asjaolud nagu ilma Xenita 64bit tuuma ja 32 bit userspace'i kasutamisel.

domU sees võrguseadmele aliase tekitamine toimub tavapäraselt, nt 

bash# ifconfig eth0:0 192.168.1.2 netmask 255.255.255.0

või Debiani puhul kirjeldades sissekande failis /etc/network/interfaces.

Kui HVM rezhiimis töötava 32bit domU jaoks on tarvis rohkem mälu, siis vähemalt 64bit dom0 puhul on sobiv öelda 

pae=1

Kusjuures, tundub, et Debian GNU/Linux Edge puhul AMD64 platvormil on HVM domU'd 32 bitilised paratamatult.

Kui pidada Debian Edge dom0 all Debian Sarge domU'd, siis tuleb arvestada, et uue kerneli draiverite vastu kasutatakse suhteliselt vana userspace'i. Paljudel juhtudel ei pruugi see probleeme tekitada, aga näiteks eksootiliste failisüsteemide kasutamisel jällegi võivad tekkida ebakooskõlad.

Kui dom0 ja domU operatsioonisüsteemid on erinevad, nt Redhat 5 ja Debian 4, on üldiselt asjakohane kasutada domU jaoks seal töötava operatsioonisüsteemi tuuma. Praktiliselt tuleb siis antud juhul Debiani tuuma ja ramdisk kopeerida dom0 peale ja näidata domU seadistusfailis nende asukoht kätte Xenile.

domU sisse tuleks lisada udev pakett ja seejärel domU'le shutdown öelda ning käivitada. Tulemusena asendatakse /dev/ptyp[0-f] seadmed /dev/pts/* seadmetega ning samaaegselt saab sisse logida üle 16 kasutaja.

Kui arvuti käivitamisel saab teate 

 PAE mode mismatch error (xen=yes dom0=no)

tähendab see seda, et supervisor ja tuum ei ole pae toetuse mõttes kooskõlas. Tuleb arvestada asjaolu, et Debiani Xeni toetusega tuumades on kõigis pae tugi sees, kuigi supervisori pakett on pae ja mitte pae juhtumite jaoks. Lahenduseks on kasutada pae toetusega riistvara või kompileerida tuum ringi.

Selleks, et domU kellaaega mõjutaks domU sees töötav ntp server tuleb öelda 

 bash# sysctl xen.independent_wallclock=1

või lisada faili /etc/sysctl.conf rida 

 xen.independent_wallclock=1

Kui dom0 mälu on väga vähe, siis kaob questide võrk ja ilmub dmesg'i teade 

 xen_net: Memory squeeze in netback driver.

Lingid

Pärit leheküljelt "https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Xen_kasutamine_Debian_Etchiga&oldid=8399"