VMware Server v. 1 kasutamine Debian Etchiga

Allikas: Kuutõrvaja
Redaktsioon seisuga 2. juuli 2008, kell 15:21 kasutajalt Imre (arutelu | kaastöö) (Guesti snapshot)

Sissejuhatus

Virtualiseerimine võimaldab ühel füüsilisel arvutil kasutada mitmeid samaaegselt töötavaid operatsioonisüsteeme ja sellisest võimalusest võiks olla kasu nt järgmistel juhtumitel

  • administratiivsetel kaalutlustel
  • kui loogilises mõttes tegevuste piisavaks eraldamiseks ei piisa unix'i privileegisüsteemist
  • testimiseks (uue funktsionaalsuse juurutamisel, muudatuste rakendamisel)
  • süsteemist hot-standby eksemplari hoidmine, mida saaks kasutada juhul kui avaliku keskkonna haldamisel on tehtud nn inimlik viga
  • riistvara ressursikasutuse kontroll

Virtualiseerimise juures on oluline roll hypervisor tarkvaral, mille ülesandeks on kontrollida erinevatele operatsioonisüsteemi eksemplaridele eraldatud ressursse. Üldiselt jagunevad hypervisor'id selle alusel, millises keskkonnas nad töötavad, kahte klassi

  • native ehk bare metal hypervisor - töötab otse riistvaral ning tema kontrolli all on kõik operatsioonisüsteemi eksemplarid sh Host ise (Xen, VMware ESX)
  • hosted hypervisor - töötab otse riistvaral töötava operatsioonisüsteemi sees (VirtualBox, VMware Server ehk nn tasuta VMware)

Reeglina töötab virtualiseeritud režiimis kasutusel oleval arvutil üks põhiline operatsioonisüsteem (Host), millest kontrollitakse teiste (Guest) operatsioonisüsteemide tegevust. Üldiselt eristatakse nelja tüüpi virtualiseerimise tehnikaid:

  • Riistvara emuleerimine - QEMU (saab kasutada muu riistvara jaoks mõeldud operatsioonisüsteeme)
  • Full virtualization - KVM, VMware, VirtualBox (saab kasutada sama riistvaralise platvormi jaoks mõeldud modifitseerimata Guest operatsioonisüsteeme)
  • Paravirtualization - Xen (saab kasutada vaid modifitseeritud tuumaga Guest operatsioonisüsteeme, mis on sama riistvaralise platvormi jaoks)
  • Operating System level virtualization - Solaris Containers (kõik töötavad operatsioonisüsteemi eksemplarid sh host kasutavad sama tuuma)

Praktiliselt ei ole VMware guest täiesti modifitseerimata operatsioonisüsteem, nt Linuxi guestis soovitatakse kasutada paremaks ressursikasutuseks spetsiaalseid vmware tuumamooduleid.

Käesolev tekst ühe kasuaja kogemuse kirjeldus, mis ei esinda tarkvara autorite seisukohti ja mis on tehtud heas usus, et sellest võiks olla kasu erinevate virtualiseerimislahendustega tutvumisel. Tähelepanu all on üks konkreetne toode nimega VMware Server, mille huviline saab VMware veebikohast aadressilt www.vmware.com omale tutvumiseks kopeerida, kusjuures ei pretendeerita selle toote kõigi võimaluste esitamisele. Üksikasjalikumat infot kogu VMware tooteperekonna üldiselt ning ning kõnealuse toote kasutustingimuste kohta konkreetselt leiab samuti sellelt aadressilt.

VMware hosti ettevalmistamine

Seda operatsioonisüsteemi eksemplari (arvutit), millel hakkavad asuma virtuaalsed arvutid, nimetatakse host'iks (ingl. k. majutaja). Virtuaalseid operatsioonisüsteemide eksemplare nimetatakse guestideks (ingl. k. külaline).

VMware Serveri host töötab eelnevalt paigaldatud operatsioonisüsteemi keskkonnas, mis võib olla näiteks Debian GNU/Linux v. 4.0 (Etch) 64bit ja koosneb sellistest komponentidest

  • vmware tuuma moodulid
  • vmware deemon ja abiprotsessid
  • vmware seadistusutiliit

Lisaks on vajalik vmware virtuaalarvutite haldustarkvara (VMware Server Console), mis reeglina töötab mõnes muus arvutis ja peab ühendust hostiga üle võrgu, aga erijuhul võib töötada ka samas arvuti vmware deemoniga.

Tundub, et oluline on 32 bit tugi, st võib kasutada 32 bit keskkonda võin siis 64 bit keskkonda, millesse on lisatud 32 bit tuge pakkuvad teegid. Ja kuivõrd tegu on tuuma moodulite kompileerimisega, siis on mõistlik paigaldada sellised Debiani paketid

 bash# apt-get build-dep linux-image-2.6-amd64
 bash# apt-get install ia32-libs libx11-6 libxtst6 libxext6 libxt6 libice6 libxrender1 linux-headers-2.6.18-6-amd64

VMware Server tarkvara kopeerimine

VMware Server tarkvara saab kopeerida aadressilt www.vmware.com vastavalt seal esitatud tingimustele, 2008 aasta keskel on viimane stabiilne versioon 1.0.6 ning olulised kaks faili

  • vmware hostis töötav server - VMware-server-1.0.6-91891.tar.gz
  • vmware haldustarvkara - VMware-server-linux-client-1.0.6-91891.zip

Lisaks usaldatakse registreeritud kasutajale võti, mis tuleb tarkvara paigaldamise ajal sisestada. Võti esineb sarnase järgnevuse kujul

 xxxxx-xxxxx-xxxxx-xxxxx

VMware Server tarkvara paigaldamine

Sõltuvalt kasutaja eelistustest võib paigaldada VMware tarkvara süsteemsetesse kataloogidesse, st /usr/bin, /usr/lib jms või kasutaja omal äranägemisel moodustatud kataloogi, nt /usr/local/vmware-server. Järgnevas eelistame viimast varianti, et saada parem ettekujutus, milliseid faile VMware Server tarkvara sisaldab. Lisaks paigutab VMware Serveri installer käivitusskriptid kataloogi /etc/init.d ning seadistusfailid kataloogi /etc/vmware.

Tarkvara paigaldamiseks võiks nt olla kataloogis /usr/src ning seal serveri arhiiv lahti pakkida

 # cd /usr/src
 # tar zxf VMware-server-1.0.6-91891.tar.gz
 # cd vmware-server-distrib

Installeri käivitamiseks tuleb öelda

 # ./vmware-install.pl

Installeri kasutamine algab küsimusega kuhu kataloogi tarkvara programmifailid paigutatakse, vastata tuleks näiteks nii, siis edasised küsimused kataloogide kohta omavad sobivat vaikeväärtust

 /usr/local/vmware-server/bin

Peale hulka küsimusi kataloogide kohta, küsitakse, kas installer kutsub välja seadistusprogrammi, vastata jaatavalt.

VMware Serveri käivitamine ja seiskamine

Peale paigaldamist VMware Serveri deemon töötab, selles saab veenduda vaadates protsessitabelit

 bash# ps aux | grep vm | grep -v grep
 root      4715  0.0  0.1  18840 15436 ?        Ss   Jun29   1:45 /usr/local/vmware-server/sbin/vmware-serverd

Käivitamiseks ja seiskamiseks sobib kasutata käivitusskripti tavalisel moel

 bash# /etc/init.d/vmware start|stop

Vahetult paigaldusjärgselt ei ole see asjakohane, aga põhimõtteliselt võiks virtuaalsed arvutid seisma panna ennem vmware deemoni seiskamist.

VMware haldusprogrammi paigaldamine

Haldusprogrammi paigaldamiseks tuleb eelnevalt kopeeritud arhiiv VMware-server-linux-client-1.0.6-91891.zip lahti pakkida, nt kataloogis /usr/src

 bash# unzip VMware-server-linux-client-1.0.6-91891.zip

mis sisaldab faile

  • VMware-server-console-1.0.6-91891.i386.rpm OK
  • VMware-server-console-1.0.6-91891.tar.gz OK
  • VMware-vix-1.0.6-91891.tar.gz OK
  • VMware-VmPerlAPI-1.0.6-91891.tar.gz

Nendest omakorda tuleb lahti pakkida fail VMware-server-console-1.0.6-91891.tar.gz

 bash# tar zxf VMware-server-console-1.0.6-91891.tar.gz

ning seejärel siseneda kataloogi vmware-server-console-distrib ja käivitada installer käsuga ./vmware-install.pl

 # cd vmware-server-console-distrib
 # ./vmware-install.pl

Sarnaselt serveri installeri kasutamisele tuleks esimesele küsimusel binaaride tee kohta vastata

 /usr/local/vmware-sc/bin

Sedasi on järgnevad vaiketeed sobiva väärtusega.

VMware haldusprogrammi kasutamine ja guesti moodustamine

VMware haldusprogrammi on ettenähtud VMware hostil töötavate guestide moodustamiseks ja nende haldamiseks. Guestide haldamine tähendab vastavate operatsioonisüsteemi eksemplaride käivitamist ja seiskamist ning guestidele ressursside eraldamist.

Vaikimisi toimub haldusprogrammi kasutaja autentimine vastu hosti operatsioonisüsteemi nn /etc/passwd faili, juurkasutajana root sisselogides on kõige suuremad privileegid.

Haldusprogrammi kasutamiseks tuleb programm käivitada graafilises keskkonnas, nt X Window System, öeldes

 bash$ /usr/local/vmware-sc/bin/vmware-server-console

ja avaneb sarnane aken

 PILT

Guesti moodustamine tähendab virtuaalse riistvara komplekteerimist, mida tähistatakse guesti nimega. Selliselt moodustatud vastse guesti kasutamisel oleks järgmine samm nö tühja virtuaalse arvuti, millel on ka BIOS, bootimine ning operatsioonisüsteemi paigaldamine.

Guesti sisse operatsioonisüsteemi paigaldamine

Võrgu kasutamine

Võrguomaduste seadistamine on üheks olulisemaks ülesandeks, mida programmiga vmware-config.pl tehakse. See programm kutsutakse välja installeri poolt tarkvara paigaldamisel ja seda võib kasutada ka juba paigaldatud vmware tarkvaraga hostis virtuaalsete arvutite võrgukasutamise võimaluste muutmiseks.

Näiteks korraldame ühe sellise hosti, mis saab kasutada

  • ühte füüsilise eth1 võrguseadmega seotud bridge't
  • ühte NATitud võrku
  • nelja Host-only võrku
 bash# /usr/local/vmware-server/bin/vmware-config.pl 
 Making sure services for VMware Server are stopped.
 ...
 Would you like to skip networking setup and keep your old settings as they are?
 (yes/no) [no]   
 
 Do you want networking for your virtual machines? (yes/no/help) [yes]
 Would you prefer to modify your existing networking configuration using the 
 wizard or the editor? (wizard/editor/help) [wizard] 
 
 The following bridged networks have been defined:
 
 . vmnet0 is bridged to eth1
 
 Do you wish to configure another bridged network? (yes/no) [no]
 Do you want to be able to use NAT networking in your virtual machines? (yes/no)
 [yes] 
 
 Configuring a NAT network for vmnet8.
 
 The NAT network is currently configured to use the private subnet 
 10.0.6.0/255.255.255.0.  Do you want to keep these settings? [yes] no
 
 Do you want this program to probe for an unused private subnet? (yes/no/help) 
 [yes] no
 
 What will be the IP address of your host on the private 
 network? 10.42.0.254
 
 What will be the netmask of your private network? 255.255.255.0
 
 The following NAT networks have been defined:
 
 . vmnet8 is a NAT network on private subnet 10.42.0.0.
 
 Do you wish to configure another NAT network? (yes/no) [no] 
 

Bridged võrk

NAT võrk

Host-only võrk

VMware toolide kasutamine guestis

Guesti snapshot

Pordi suunamine NATitud võrgu arvutile