Operatsioonisüsteemi Debian GNU/Linux kasutamine

Debian

Debian GNU/Linux ehk lühidalt Debian on vaba operatsioonisüsteem, mis kasutab Linuxi tuuma ning töötab paljudel populaarsetel riistvaralistel platvormidel, sealhulgas 32 bit ja 64 bit x86 arvutid.

Debiani sobib kasutada nii serveritel kui töökohaarvutitel sh süleritel. Debianile on iseloomulik

• korrektselt ilmuvad turvaparandused
• eeskujulik paketihaldus
• rahulik stabiilsete versioonide ilmumise tsükkel, erinevalt närvilisest ja suhteliselt pikk tugi eelmisele stabiisele versioonile
• väärikas kasutajaskond (ingl. k. community)

Debiani kodulehe http://www.debian.org/ tiitel ütleb, et tegemist on universaalse operatsioonisüsteemiga, mille tunnistuseks on ehk tõepoolest asjaolu, et Debiani on kasutatud mitmete teiste nn Linuxi distributsioonide aluseks.

Debian on loodud Ian Murdock'i poolt aastal 1993, kusjuures operatsioonisüsteemi nimi on tuletatud autori ja tema abikaasa Debra eesnimedest.

Operatsioonisüsteemi paigaldamise ettevalmistamine

Debiani kasutamiseks on vajalik sobiv riistvara, näiteks tõenäoliselt praktiliselt suvaline 32 bit või 64 bit x86 arvuti sobib, alatest 486 PC mudelitest kuni HP 385 DL ja IBM x3250 taoliste serveriteni. Riistvara sobivuse määrab põhiliselt operatsioonisüsteemi tuum, 2008 aasta stabiilsel Debiani versioonil 4.0 on selleks 2.6.18.

Lisaks tuleks enne operatsioonisüsteemi paigaldamist otsutada, mida arvutiga teha soovitakse, sh võiks kujutada ette milline saab olema

• arvuti nimi ja ip aadress
• kõvaketaste kasutus
• kas arvutit kasutatakse serveri või töökohana
• kuhu arvuti füüsiliselt paigutatakse
• kes vastutab arvuti haldamise eest

Operatsioonisüsteemi paigaldamisel hävivad seal eelnevalt olnud andmed.

Üks otsekohene moodus operatsioonisüsteemi paigladmiseks on kasutada Debiani peeglites (ingl. k. mirror) jagatavat CD tõmmisest valmistatud bootivat CD plaati, kuna kõige populaarsem platvorm on x86, siis märgime, et

• 64 bit AMD ja Inteli arvutitel kasutamiseks sobib Debiani amd64 arhitektuur
• 32 bit AMD ja Inteli arvutitel kasutamiseks sobib Debaini i386 arhitektuur

Kuivõrd reeglina AMD ja Inteli 64 bit arvutid on 32 bit-ühilduvad, siis kasutades 32 bit operatsioonisüsteemi tarkvara 64 bit riistvaral käitub arvuti nagu 32 bitine arvuti. Kuigi eelpool on mainitud nimeliselt AMD ja Intelit kehtib öeldu ka teiste tootjate x86 platvormide kohta. Järgnevas on näited toodud konkreetsuse huvides 64 bit keskkonna kohta, kuid põhimõtteliselt toimub tegevus samamoodi ka 32 bit keskkonnas toimetades.

Niisiis, kui kasutada on 64 bit x86 riistvara tuleks kopeerida esimene amd64 arhitektuuri CD tõmmis, näiteks aadressilt http://cdimage.debian.org/debian-cd/4.0_r3/amd64/iso-cd/debian-40r3-amd64-CD-1.iso ning kirjutada CD plaadile. Plaadi kirjutamisel peab jälgima, et tõmmist ei kirjutata plaadile mitte nagu suurt faili, vaid kirjutatakse tõmmisena, vastasel korral arvuti ei boodi sellelt plaadilt.

Operatsioonisüsteemi paigaldamine

Peale paigaldusmeedialt arvuti käivitamist käivitatakse automaatselt operatsioonisüsteemi installer, mis näeb välja selline

Installeri kasutamine on intuatiivne, paigaldamise tulemusena tekib iseseisvalt bootiv arvuti. Paigaldamise käigus sooritatakse järgmised otsustused ja tegevused

• kõvaketakste kasutamine
• juurkasutaja parool
• paigaldatakse bootloader GRUB
• näidatakse ära võrguseadistused
• valitakse milline komplekt tarkvara arvutisse paigaldatakse

Binaarsete pakettide haldus

Debiani üks silmapaistvaid omadusi on paketihaldus. Operatsioonisüsteemi kuuluv tarkvara on jaotatud pakettideks funktsionaalsuse alusel. Reeglina vastab ühele paketile kas üks programm või programmide komplekt. Tavaliselt ei ole vajadust ja paketihaldus ei näe ette võimalust paigaldada sisuliselt sama funktsionaalsust sisaldavat tarkvara, kui see tekitab konflikti. Näiteks, kui süsteemi on paigaldatud postivahetusprogramm (MTA) Exim, siis paigaldades postivahetusprogrammi Postfix esmalt Exim eemaldatakse ning seejärel paigaldatakse Postfix. Samal ajal on legaalne, et samaaegselt on paigaldatud süsteemi mitmeid tekstiredaktoreid, nt Joe ja Vi.

Tarkvara paigaldamine toimub tavaliselt võrgust, failis /etc/apt/sources.list on näidatud repositooriumid, kust tarkvara kopeeritakse, näiteks

deb http://ftp.ee.debian.org/debian stable main non-free contrib
deb http://security.debian.org stable/updates main non-free contrib

Real on näidatud

• tüüp
• uri
• distributsioon
• komponent

Tarkvara paigaldamiseks sobib kasutada käsurealt programmi apt-get. Enne apt-get abil tarkvara repositooriumist kopeerimist tuleb kopeerida indeksid öeldes

 # apt-get update

ning seejärel näiteks populaarse tekstiredaktori Joe paigaldamiseks öelda

 # apt-get install joe

Paketihaldusvahendi dpkg abil on võimalik paigaldatud tarkvara kohta küsida, näiteks versiooni teada saamiseks

 # dpkg -l joe
 ..
 ii  joe  3.5-1.1  user friendly full screen text editor

Tarkvara eemaldamiseks sobib öelda

 # apt-get remove joe

Lisaks saab apt-cache programmiga otsida paketihalduse arhiivist märksõna alusel tarkvara, näiteks otsime programmi stunnel

bash# apt-cache search stunnel
autossh - Automatically restart SSH sessions and tunnels
mew-beta-bin - external commands for Mew (development version)
mew-bin - external commands for Mew
micro-httpd - really small HTTP server
stunnel - Universal SSL tunnel for network daemons
stunnel4 - Universal SSL tunnel for network daemons