Diskless OpenBSD

Sissejuhatus

Diskless OpenBSD on selline OpenBSD operatsioonisüsteemi kasutusjuht, kui kõnealune arvuti booditakse üles võrgust ning töötamise ajal on juurfailisüsteem (ning ka teised failisüsteemid) külge ühendatud üle NFS'i. Sõna diskless (ingl. k. ilma kõvakettata) rõhutab asjaolu, et töötaval arvutil puudub kõvaketas, kusjuures muus osas toimib arvuti tavapäraselt.

Ilma kõvakettata kasutus võiks olla asjakohane näiteks sellistel juhtudel

• haldusprotseduuride sooritamiseks on tarvis, et arvuti lokaalsed kettad ei oleks kasutuses
• nö vaikselt töötava töökoha kasutamisel
• OpenBSD tarkvara ja huvipakkuva riistvara sobivuse kontrollimiseks ilma operatsioonisüseemi paigaldust sooritamata
• tarkvarauuenduste katsetamiseks
• põneva elamuse saamise eesmärgil

Diskless arvuti käivitumine toimub x86 arhitektuuri puhul sellise järgnevuse läbimisel

• diskless arvuti saab oma PXE-võimelise võrgukaardi abil teada DHCP serverilt TFTP serveri aadressi
• diskless arvuti kopeerib TFTP serverilt bootloaderi ja käivitab selle
• bootloader kopeerib TFTP serverilt tuuma ja boodib sellelt operatsioonisüsteemi
• operatsioonisüsteemi käivitumisel ühendatakse külge NFS serverilt juurfailisüsteem, swap ning vajadusel ka muud failisüsteemid

Seega, ilma lokaalse kõvakettata OpenBSD kasutamine eeldab, et kohtvõrgus, reeglina samas võrgusegmendis, on diskless arvuti bootimiseks ja kasutamiseks sobivalt seadistatud DHCP, TFTP ja NFS teenused. Käesolevas tekstis esitatud näidetes on eeldatud ja kirjeldatud nende teenuseid pakkumist samuti OpenBSD abil, kusjuures kõiki ühelt ja samalt arvutilt, aga neid teenused võib teha kättesaadavaks erinevatelt arvutitelt ja ka muudelt platvormidelt, nt Linuxilt. Samuti ei ole oluline, et diskless kliendi ja DHCP, TFTP ning NFS teenuseid pakkuvate serverite riistvaraline arhitektuur oleks samasugune .

DHCP serveri ettevalmistamine

Kõige täpsemalt saab DHCP server nö tabada klienti kui seda teha kliendi MAC aadressi abil, näiteks võiks kasutada sellist sektsiooni dhcp seadistusfailis

 host diskless.loomaaed {
    hardware ethernet 00:11:25:85:64:34;
    fixed-address 192.168.10.216;
    option broadcast-address 192.168.10.255;
    option routers 192.168.10.254;
    filename "pxeboot";
    option domain-name-servers 192.168.10.254;
 }

Siit saab diskless klient teada, et bootloaderina tuleb kasutada pxeboot nimelist faili, mille saab kopeerida tftp serverist.

TFTP serveri ettevalmistamine

TFTP serveri juurkataloog asub tavaliselt kataloogis /tftpboot, sinna tuleb antud juhul kopeerida kaks faili, bootloader ning tuum

 # cp /usr/mdec/pxeboot /tftpboot
 # cp /bsd /tftpboot

ning TFTP saab seadistada käima nt Inet superserverist, lisades faili /etc/inetd.conf rea

 tftp     dgram udp   wait  root  /usr/libexec/tftpd   tftpd -s /tftpboot

NFS serveri ettevalmistamine

NFS serveri ülesandeks on pakkuda diskless arvutile tema juurfailisüsteemi ja saaleala kasutamise teenust.

Kliendile üle NFSi jagatav juurfailisüsteem peab olema sobivalt ettevalmistatud, kui kliendi ja serveri riistvaraline arhitektuur on sama, nt i386, siis võib alustuseks lihtsalt kopeerida kogu NFS serveri operatsioonisüsteemi osa kliendi juurfailisüsteemile vastava kataloogi alla, seda võib teha töötava süsteemi tingimustes

 # mkdir /data/nfs-diskless/root
 # cp -pR /altroot /bin /boot /bsd /dev /etc /home /mnt \
 /root /sbin /stand /sys /tftpboot /tmp /usr /var /data/nfs-diskless/root

ja moodustada ühenduspunkt ning swap fail

 # mkdir /data/nfs-diskless/root/swap
 # dd if=/dev/zero of=/data/nfs-diskless/swap bs=1M count=512

Seejärel tuleb kohendada diskless arvuti juurfailisüsteemi olulisemate failde sisu, Fail /data/nfs-diskless/etc/fstab sisu näiteks selliseks

 192.168.10.254:/data/nfs-diskless/root / nfs rw 0 0
 192.168.10.254:/data/nfs-diskless/swap none swap sw,nfsmntpt=/swap

Oluline on ka seade võrguseadistused sobivalt failis etc/hostname.if, samuti kohendada etc/mygate ning etc/hosts failide sisu.

Kui diskless arvuti juurfailisüsteemina ei ole NFS serveri enda juurfailisüsteemi sobilik kasutada (nt arhitekuuri erinevuse tõttu), siis saab kasutada OpenBSD paigalduseks mõeldud nn .tgz faile (ingl. k. file sets), arvestades asjaolu, et OpenBSD paigaldamine kujutab endast peaasjalikult nende file set'tide lahtipakkimist. Suhteliselt üksikasjalikult on seda protseduuri kirjeldatud palas http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteemi_uuendamine.

Märkused ja kasutusnõuanded

• Kui diskless arvuti algkäivitamine jääb peatuma, nt 'setarting network' juures, siis maksab kuulata võrku pealt, et saada aimu, kus takistus tekib. Ühel juhtumil oli NFS liiklus fragmenteeritud ning aitas NFS serveri paketifiltris 'scrub in' sisselülitamine.
• Eriti mugav on tarkvara uuendusi ja muudatuste tegemisi katsetada kui diskless süsteemi juurfailisüsteem asub NFS serveril sellisel failisüsteemil, milles saab teha snapshot'i.