FreeBSD Installeerimine
Sissejuhatus
Enne operatsioonisüsteemi paigaldamist (ja ehk isegi tarkvara hankimist) tuleks selgusele jõuda, millise funktsionaalsusega süsteemi soovite paigaldada:
* kas süsteem on pidevalt kasutatav server, klient võrgus või eraldiseisev koduarvuti (sülearvuti), ning millist laadi ülesannetega peab see hakkama saama (e-post, arendamiskeskkond, ruuter jne) * kui palju on kasutajaid ning palju vajatakse kõvaketta mahtu * kas graafiline keskkond (X Window System) on vajalik * kas on vajadus kompileerida tarkvara või tuuma * kas süsteem saab olema NFSi server ja/või klient * kas süsteem saab olema FTP server, lubades ka anonüümset ligipääsu
Seejärel veenduge, et Teie kasutada olev riistvara sobib planeeritud ülesannete täitmiseks.
Kui uus seade asub võrgus, siis järgmiste parameetrite teadmine tuleks kasuks
* IP aadressi, hosti nime ja domeeni nime * vaikelüüsi (gateway) IP aadressi * võrgumaski * nimeserveri aadresse * veebivahendusserveri (ingl. k. proxy) aadressi
FreeBSD arendamine toimub release (e. väljaannete) kaupa, kusjuures eriti olulised on kaks väljalaset:
* viimane stabiilne - näiteks 8.0, selliseid soovitatakse tavakasutajatele * current release - järgmise stabiilse release ettevalmistamine. sobib kasutajatele, kes oma vajadusi
Väljalase omakorda koosneb distributsioonidest (näiteks manpages), mis sisaldab programmide manuaale. Minimaalselt on teil vaja ainult bin distributsiooni.
FreeBSDd jagavate FTP serverite väljalasete kaustas asuvad alamkaustad vastavad distributsioonidele. Näiteks ftp://ftp.freebsd.org/pub/FreeBSD/releases/i386/7.0-RELEASE/
FreeBSD operatsioonisüsteemi on võimalik paigaldada erinevatelt andmekandjatelt:
* alglaaditavalt CD plaadilt * pehmeketastelt (floppy) * kõvakettalt * võrgust (FTP, NFS)
BSD paigaldamisel valige endale sobiv meetod.
Tarkvara kopeerimiseks võib kasutada FreeBSD ametlikku serverit www.freebsd.org või ka peegleid (mirror). Eestis asuvav peegel on aadressil www.ee.freebsd.org.
Install
Sisestame plaadi lugejasse ning taaskäivitame arvuti. Ekraanile peaks ilmuma järgnev tekst:
Booting from CD-Rom... CD Loader 1.2 Building the boot loader arguments Looking up /BOOT/LOADER... Found Relocating the loader and the BTX Starting the BTX loader BTX loader 1.00 BTX version is 1.01 Console: internal video/keyboard BIOS CD is cd0 BIOS drive C: is disk0 BIOS drive D: is disk1 BIOS 639kB/261120kB available memory FreeBSD/i386 bootstrap loader, Revision 1.1 Loading /boot/defaults/loader.conf /boot/kernel/kernel text=0x64daa0 data=0xa4e80+0xa9e40 syms=[0x4+0x6cac0+0x4+0x88e9d]
Siinkohal võib julgelt enterit vajutada. Ootamine ei ole kohustuslik.
Määrame regiooni seaded.
Kõige lihtsam on alustada standardse paigaldamisega, mis on sobilik alus nii uutele FreeBSD kasutajatele kui ka gurudele.
Kettad
Kui kettaid on serveris rohkem kui üks, siis saame valida, millisele FreeBSD paigaldatakse.
FreeBSD terminoloogias nimetatakse klassikalist fdiski partitsiooni viiluks (ingl. k. slice). Viilu sees asuvad omakorda FreeBSD reaalsed partitsioonid.
Partitsioonimata kettal tuleb vajutada A klahvi, mis moodustab tervet kõvaketast hõlmava viilu. Kasutatud kettal tuleks enne viilu tekitamist eemaldada varasemad partitsioonid (eeldusel, et te soovite paigaldada kettale vaid BSD). Selleks on D klahv. Kui aga soovite paigaldada uue operatsioonisüsteemi ilma andmeid kaotamata, tuleks kettale vaba pinna peale luua uus viil C abil.
Valides A (automaatne viilutamine), saab kõvaketas partitsioneeritud järgnevalt:
Offset Size End Name PType Decs Subtype Flags
0 63 62 - 6 unused 0
63 2104452 2104514 ad0s1 3 freebsd 165
2104515 12285 2116799 - 1 unused 0
Lõpetuseks Q.
Nüüd küsitakse, kuidas teie süsteem algkäivituma peab. Kui FreeBSD on kõvakettal ainuke operatsioonisüsteem, siis valige BootMgr.
Järgmisena tuleb moodustada fdiski viilu sisse FreeBSD partitsioonid. Algajatele on soovituslik vajutada A klahvi, mispeale luuakse need vastavalt süsteemi eelistuste järgi. Tulemus peaks olema järgnev:
Kui mingil põhjusel see tulemus teile ei sobi, siis võite mittesobivad partitsioonid kustutada ning sobilikud ise tekitada, viies kursori ekraani ülemises otsas paiknevale viilule ning vajutades C klahvi. Avanenud dialoogiaknas valige, kas soovite tekitada failisüsteemi- või swap partitsiooni). Failisüsteemi valimisel tuleb järgmisena määrata, kuhu see juurkausta külge ühendatakse. Näiteks /home või /var. Partitsioonide määramisel võib sisestada suuruseid nagu 15G või 200MB.
Käsitsi loodud partitsioneerid võiksid olla järgnevad:
/ juurika e. juurfailisüsteemi suuruseks 15GB /swap soovitavalt 512MB kuni 4GB. /var 25GB /home ülejäänud kettaruum
Järgmisena tuleb valida, millist tarkvara soovitakse kasutada.
Nüüd tuleb valida, mis allikast FreeBSD paigaldatakse.
Pärast valikut tuleb teade:
User Confirmation Requested
Last Chance! Are you SURE you want to continue the installation?
If you're running this on a disk with data you wish to save then WE
STRONGLY ENCOURAGE YOU TO MAKE PROPER BACKUPS before proceeding!
We can take no responsibility for lost disk contents!
[ Yes ] No
Kuni selle hetkeni pole ketastele veel uut infot kirjutatud (ega ka partitioonide infot salvestatud) ning kasutaja on määranud vaid edasise süsteemi seadistusi. Vajutades '[ Yes ] algab paigaldamine, mis CD puhul võtab aega ligi 5 minutit.
Süsteemi õnnestunud paigaldamisel teavitatakse sedasi:
Message
Congratulations! You now have FreeBSD installed on your system.
We will now move on to the final configuration questions.
For any option you do not wish to configure, simply select No.
If you wish to re-enter this utility after the system is up, you may
do so by typing: /usr/sbin/sysinstall.
[ OK ]
[ Press enter or space ]
Installijärgne häälestus
Võrguseadmete seadistamine
Peale valitud distributsioonide paigaldamist antakse võimalus võrguseadmeid seadistada:
User Confirmation Requested
Would you like to configure any Ethernet or SLIP/PPP network devices?
[ Yes ] No
Seadistame võrgukaardi ed0:
Misjärel päritakse, kas võrgus jagab arvutitele IP aadresse DHCP server. Kui ei, tuleb käsitsi sisestada võrgu info
Seejärel küsitakse teilt veel terve rida "inglise keelseid" küsimusi, mis puutuvad teie arvuti kui serveri omadusi
* kas masin hakkab vastu võtma anonüümseid FTP kasutajaid * kas masin hakkab NFSi serveriks * kas masin hakkab NFSi kliendiks * kas masin hakkab SSH serveriks * kas masin hakkab ruuteriks * kas masin kasutab inetd teenust
Tehke oma valik. Kui te pole kindel, siis valige julgelt No. Kõiki nimetatud teenuseid on võimalik hiljem seadistada.
Konsooli seadistamine
Selles sektsioonis saab valida klaviatuuri ja tekstireziimis monitori omadusi.
Ajatsoon
Ajatsooni seadmiseks avanenud dialoogis on olemas valik Europe -> Estonia.
Hiir
Kui serveril on hiir, mida soovite kasutada, siis avanenud dialoogis määrake hiire tüüp. Enable käivitab hiire deemoni. Mõnikord on targem süsteemi paigaldamise ajal selliseid asju mitte proovida, sest lihtsa tõrke tõttu võb kogu seninähtud vaev raisku minna :)
Samas, FreeBSD serverile pole hiire tuge tõenäoliselt vaja.
Portsud
Järgnevalt antakse teile võimalus paigaldada tarkvara FreeBSD portsudest. Selle etapi võiks esialgu vahele jätta. Portsud on otstarbekas peale paigaldust uuendada, misa saab teha alles peale süsteemi paigalduse lõppu.
Kasutajad
Seejärel on võimalus lisada süsteemi uusi gruppe ja kasutajaid. Ka selle etapi võib vahele jätta. Küll aga määrake juurkasutajale (kasutajanimi root) parool ning märkige see vajadusel üles, et see ära ei ununeks! Paroolis eristatakse suuri ja väikeseid tähti.
Kõige lõpuks kuvatakse seadistusmenüü, mille abil saab teha viimaseid muutusi ja näha tehtud valikuid. Seda menüüd saab saab ka hiljem näha, kävitades sysinstall
Siinkohal valige Exit ning peamenüüst Exit Install.
Esimene algkäivitamine
Veenduge, et arvuti käibituks kõvakettalt, et teie värskelt-paigaldatud süsteem tööle läheks.
Hallina kuvatakse kerneli teateid ning valgega erinevaid teenuseid.
Lisage uus tavakasutaja, looge sobiv keskkond, seadistage klaviatuur ja koorik, vajadusel konfigureerige X'i aknahaldur.
Kui kasutate süsteemi tööjaamana, on vaja ilmselt seadistada ka muud seadmed (modem, helikaart). Vaadake alampunkti FreeBSD juurest ka teisi palasid.
Probleemid
FreeBSD pole jäigalt seotud arvutiga kus ta on installitud, täiesti julgelt võib ta installida ühel arvutil ja hiljem liigutada ümber teise. Tähele tasub vaid panna seda, et arhidektuurid oleksid samad nt 64 bit ei satus 32 masinale või siis sparc install omakorda pc masinale.
Mida tasuks tähele panna on aga see, et tõestes ketta ümber teise masinasse võib muutuda kettaseadme nimetamine, näiteks võib muutuda ad0 ümber ad10neks
Sellisel juhul lõpetab FreeBSD ketaste külgehaakima hakates enda laadimise ja küsib kasutajalt juurpartitsiooni reaalselt nime
Olles selle sisestanud tuleb vajutada enter oodata kuni süsteem pakub võimalust kasutada kesta ehk shelli ning kirjutada käsk
# mount -a
seejärel võib avada ee nimelise editori abil fstabi ja nimetada seal kõik kohad kus viidatud vanale kettale uueks
Ning seejärel tuleb teha alglaadimine ja süsteem töötab taas
Juhul kui juurkataloog mounditakse read-only na ning seal ei saa fstab faili muuta tuleks anda käsk
# mount -o rw /dev/ad0s1a /
või
# mount -o rw /
Lingid
Ametlik ingliskeelne installi juhend
http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/install-steps.html
FreeBSD artikkel Arvutimaailmas
http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/14733_3B.HTM
Veel üks tutvustav asjalik artikkel FreeBSD kohta
