FreeBSD Installeerimine

Allikas: Kuutõrvaja
Redaktsioon seisuga 26. september 2011, kell 12:55 kasutajalt Drakan (arutelu | kaastöö) (Kettad)

Sissejuhatus

Enne operatsioonisüsteemi paigaldamist (ja ehk isegi tarkvara hankimist) tuleks selgusele jõuda, millise funktsionaalsusega süsteemi soovite paigaldada:

* kas süsteem on pidevalt kasutatav server, klient võrgus või eraldiseisev koduarvuti (sülearvuti),
  ning millist laadi ülesannetega peab see hakkama saama (e-post, arendamiskeskkond, ruuter jne)
* kui palju on kasutajaid ning palju vajatakse kõvaketta mahtu
* kas graafiline keskkond (X Window System) on vajalik
* kas on vajadus kompileerida tarkvara või tuuma
* kas süsteem saab olema NFSi server ja/või klient
* kas süsteem saab olema FTP server, lubades ka anonüümset ligipääsu

Seejärel veenduge, et Teie kasutada olev riistvara sobib planeeritud ülesannete täitmiseks.

Kui uus seade asub võrgus, siis järgmiste parameetrite teadmine tuleks kasuks

   * IP aadressi, hosti nime ja domeeni nime
   * vaikelüüsi (gateway) IP aadressi
   * võrgumaski
   * nimeserveri aadresse
   * veebivahendusserveri (ingl. k. proxy) aadressi 

FreeBSD arendamine toimub release (e. väljaannete) kaupa, kusjuures eriti olulised on kaks väljalaset:

   * viimane stabiilne - näiteks 8.0, selliseid soovitatakse tavakasutajatele
   * current release - järgmise stabiilse release ettevalmistamine. sobib kasutajatele, kes oma vajadusi

Väljalase omakorda koosneb distributsioonidest (näiteks manpages), mis sisaldab programmide manuaale. Minimaalselt on teil vaja ainult bin distributsiooni.

FreeBSDd jagavate FTP serverite väljalasete kaustas asuvad alamkaustad vastavad distributsioonidele. Näiteks ftp://ftp.freebsd.org/pub/FreeBSD/releases/i386/7.0-RELEASE/

FreeBSD operatsioonisüsteemi on võimalik paigaldada erinevatelt andmekandjatelt:

* alglaaditavalt CD plaadilt
* pehmeketastelt (floppy)
* kõvakettalt
* võrgust (FTP, NFS)

BSD paigaldamisel valige endale sobiv meetod.

Tarkvara kopeerimiseks võib kasutada FreeBSD ametlikku serverit www.freebsd.org või ka peegleid (mirror). Eestis asuvav peegel on aadressil www.ee.freebsd.org.

Install

Sisestame plaadi lugejasse ning taaskäivitame arvuti. Ekraanile peaks ilmuma järgnev tekst:

Booting from CD-Rom...
CD Loader 1.2

Building the boot loader arguments
Looking up /BOOT/LOADER... Found
Relocating the loader and the BTX
Starting the BTX loader

BTX loader 1.00 BTX version is 1.01
Console: internal video/keyboard
BIOS CD is cd0
BIOS drive C: is disk0
BIOS drive D: is disk1
BIOS 639kB/261120kB available memory 

FreeBSD/i386 bootstrap loader, Revision 1.1

Loading /boot/defaults/loader.conf
/boot/kernel/kernel text=0x64daa0 data=0xa4e80+0xa9e40 syms=[0x4+0x6cac0+0x4+0x88e9d]

Boot-loader-menu.png

Siinkohal võib julgelt enterit vajutada. Ootamine ei ole kohustuslik.

Config-country.png

Määrame regiooni seaded.

Main-std.png

Kõige lihtsam on alustada standardse paigaldamisega, mis on sobilik alus nii uutele FreeBSD kasutajatele kui ka gurudele.

Kettad

Fdisk-drive1.png

Kui kettaid on serveris rohkem kui üks, siis saame valida, millisele FreeBSD paigaldatakse.

Fdisk-edit2.png

FreeBSD terminoloogias nimetatakse klassikalist fdiski partitsiooni viiluks (ingl. k. slice). Viilu sees asuvad omakorda FreeBSD reaalsed partitsioonid.

Partitsioonimata kettal tuleb vajutada A klahvi, mis moodustab tervet kõvaketast hõlmava viilu. Kasutatud kettal tuleks enne viilu tekitamist eemaldada varasemad partitsioonid (eeldusel, et te soovite paigaldada kettale vaid BSD). Selleks on D klahv. Kui aga soovite paigaldada uue operatsioonisüsteemi ilma andmeid kaotamata, tuleks kettale vaba pinna peale luua uus viil C abil.

Valides A (automaatne viilutamine), saab kõvaketas partitsioneeritud järgnevalt:

    Offset      Size       End    Name   PType      Decs   Subtype   Flags
         0        63        62       -      6     unused         0
        63   2104452   2104514   ad0s1      3    freebsd       165
   2104515     12285   2116799       -      1     unused         0

Lõpetuseks Q.

Boot-mgr.png

Nüüd küsitakse, kuidas teie süsteem algkäivituma peab. Kui FreeBSD on kõvakettal ainuke operatsioonisüsteem, siis valige BootMgr.

Disklabel-ed1.png

Järgmisena tuleb moodustada fdiski viilu sisse FreeBSD partitsioonid. Algajatele on soovituslik vajutada A klahvi, mispeale luuakse need vastavalt süsteemi eelistuste järgi. Tulemus peaks olema järgnev:

Disklabel-auto.png

Kui mingil põhjusel see tulemus teile ei sobi, siis võite mittesobivad partitsioonid kustutada ning sobilikud ise tekitada, viies kursori ekraani ülemises otsas paiknevale viilule ning vajutades C klahvi. Avanenud dialoogiaknas valige, kas soovite tekitada failisüsteemi- või swap partitsiooni). Failisüsteemi valimisel tuleb järgmisena määrata, kuhu see juurkausta külge ühendatakse. Näiteks /home või /var. Partitsioonide määramisel võib sisestada suuruseid nagu 15G või 200MB.

Käsitsi loodud partitsioneerid võiksid olla järgnevad:

/       juurika e. juurfailisüsteemi suuruseks 15GB
/swap   soovitavalt 512MB kuni 4GB. 
/var    25GB
/home   ülejäänud kettaruum

Järgmisena tuleb valida, millist tarkvara soovitakse kasutada.

Dist-set.png

Nüüd tuleb valida, mis allikast FreeBSD paigaldatakse.

Media.png

Pärast valikut tuleb teade:

                       User Confirmation Requested
 Last Chance! Are you SURE you want to continue the installation? 

 If you're running this on a disk with data you wish to save then WE
 STRONGLY ENCOURAGE YOU TO MAKE PROPER BACKUPS before proceeding! 

 We can take no responsibility for lost disk contents!  

                             [ Yes ]    No

Kuni selle hetkeni pole ketastele veel uut infot kirjutatud (ega ka partitioonide infot salvestatud) ning kasutaja on määranud vaid edasise süsteemi seadistusi. Vajutades '[ Yes ] algab paigaldamine, mis CD puhul võtab aega ligi 5 minutit.

Süsteemi õnnestunud paigaldamisel teavitatakse sedasi:

                               Message 

Congratulations! You now have FreeBSD installed on your system. 

We will now move on to the final configuration questions. 
For any option you do not wish to configure, simply select No. 

If you wish to re-enter this utility after the system is up, you may
do so by typing: /usr/sbin/sysinstall.  

                                 [ OK ] 

                      [  Press enter or space  ]

Installijärgne häälestus

Võrguseadmete seadistamine

Peale valitud distributsioonide paigaldamist avaneb teil võimalus oma võrguseadmeid seadistada. Süsteem küsib enne viisakalt kas soovime seda

                     User Confirmation Requested 
  Would you like to configure any Ethernet or SLIP/PPP network devices?

                            [ Yes ]   No

Näiteks seadistame võrgukaardi valides menüüst esimese rea

Ed0-conf.png


misjärel päritakse kas teie võrgus jagab arvutitele IP aadresse ja muud DHCP server. Kui ei, siis jätkub näiteks nii

Ed0-conf2.png

Seejärel küsitakse teilt veel terve rida "inglise keelseid" küsimusi, mis puutuvad teie arvuti kui serveri omadusi

   * kas masin hakkab FTP serveriks ja kui, siis kas ka anonüümseid päringuid rahuldama
   * kas masin hakkab NFSi serveriks
   * kas masin hakkab NFSi kliendiks 
   * kas masin hakkab SSH serveriks
   * kas masin hakkab ruuteriks
   * kas masin kasutab inetd teenust

Vastake neile sobivalt. Üldiselt pole midagi lahti kui alguses kõigile neile küsimusele saab vastatud eitavalt. Kõiki nimetatud teenuseid saab väga lihtsalt ja mugavalt ka hiljem jooksvalt startida.

Konsooli seadistamine

Selles sektsioonis saab valida klaviatuuri ja tekstireziimis monitori omadusi. Ilmub selline ekraan

Console-saver1.png

Tundub, et mõnusam on töötada kui valida Repeati juurest kiiruseks (ingl. k. rate) Fast. Samuti valige meelepärane ekraanisäästja (ingl. k. screensaver).

Intalleerimise ajal ei ole mõtet hakata muid valikuid tegema kuna vähemalt versioon 4.0 ei saanud Eesti määratlustega hakkama. Hiljem selgub, et siiski saab, kui redigeerida vastavaid seadistusfaile käsitsi.

Ajatsoon

Ajatsooni seadmiseks avanenud dialoogis on olemas valik Europe -> Estonia.

Hiir

Kui te omate hiirt ja soovite seda ka kasutada siis avanenud dialoogis määratlege, milline hiir see on. Enable'ga saab veenuda, et hiir toimib. Mõnikord on targem paigaldamise ajal mitte proovida, lihtsa tõrke tõttu võb kogu seninähtud vaev raisku minna :) Kui mõtlete kasutada installitud FreeBSDd serverina siis pole hiire tugi tõenäoliselt eriti vajalik

Mouse1.png

Portsud

Järgnevalt antakse teile võimalus paigaldada tarkvara FreeBSD portsudest. Esialgu on ehk mõtet orienteeruda süsteemi töölesaamisele, portsudest saab programme ka hiljem juurde paigaldada. Seega võib järgneva dialoogi samuti vahele jätta

Kasutajate lisamine ja juurkasutaja parool

Kasutajad

Seejärel antakse teile võimalus lisada süsteemi uusi gruppe ja kasutajaid. Ilmselt võiks seda teha samahästi ka hiljem. Küll aga määrake juurkasutajale (kasutajanimi root) parool ja pidage see meeles! Parool on tõstutundlik so eristatakse suuri ja väikesi tähti. Süsteemi seadistusmenüü

Kõige lõpuks näidatakse teile FreeBSD seadistusmenüüd, mille abil saate veel teha muutusi ja üle vaadata tehtud valikuid. Selle menüü saab ka hiljem ette käivitades programmi sysinstall

Mainexit.png

Valige siin lõpuks Exit ja sattunud tagasi paigaldamise peamenüüsse valige sealgi Exit Install.

Esimene algkäivitamine

Veenduge, et arvuti saaks algkäivitada kõvakettalt kasutades oma juurfailisüsteemi ja peale eeldatavasti automaatselt toimunud algkäivitamist läheb teie värskelt-paigaldatud süsteem tööle. Hallina näidatakse seejuures kerneli teateid ning valgena erinevate teenuste käivitamist.

Uue süsteemi kasutamisel tekitage endale tavakasutaja ja looge sobiv keskkond, seadistage koorik, Xi aknahaldur, klaviatuur.

Ilmselt on enne kui uut süsteemi saab rutiinselt kasutama hakata vaja veel seadmeid (modem, helikaart) seadistada ja maisin oma käe järgi panna. Vaadake alapunkti FreeBSD juurest ka teisi palasid.

Probleemid

FreeBSD pole jäigalt seotud arvutiga kus ta on installitud, täiesti julgelt võib ta installida ühel arvutil ja hiljem liigutada ümber teise. Tähele tasub vaid panna seda, et arhidektuurid oleksid samad nt 64 bit ei satus 32 masinale või siis sparc install omakorda pc masinale.

Mida tasuks tähele panna on aga see, et tõestes ketta ümber teise masinasse võib muutuda kettaseadme nimetamine, näiteks võib muutuda ad0 ümber ad10neks

Sellisel juhul lõpetab FreeBSD ketaste külgehaakima hakates enda laadimise ja küsib kasutajalt juurpartitsiooni reaalselt nime

Olles selle sisestanud tuleb vajutada enter oodata kuni süsteem pakub võimalust kasutada kesta ehk shelli ning kirjutada käsk

# mount -a

seejärel võib avada ee nimelise editori abil fstabi ja nimetada seal kõik kohad kus viidatud vanale kettale uueks

Ning seejärel tuleb teha alglaadimine ja süsteem töötab taas

Juhul kui juurkataloog mounditakse read-only na ning seal ei saa fstab faili muuta tuleks anda käsk

# mount -o rw /dev/ad0s1a / 

või

# mount -o rw /

Lingid

Ametlik ingliskeelne installi juhend

http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/install-steps.html

FreeBSD artikkel Arvutimaailmas

http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/14733_3B.HTM

Veel üks tutvustav asjalik artikkel FreeBSD kohta

http://e-maailm.hot.ee/news.php?news=541