FreeBSD Installeerimine

Allikas: Kuutõrvaja
Redaktsioon seisuga 30. märts 2011, kell 15:18 kasutajalt Jj (arutelu | kaastöö)

Sissejuhatus

Enne operatsioonisüsteemi paigaldamist ja ehk isegi tarkvara hankimist tuleb ligilähedaseltki selgusele jõuda, millisele tulemusele te soovite jõuda. Esmalt jõudke selgusele millise funktsionaalsusega süsteemi te soovite saada:

   * kas süsteem on pidevalt kasutatav server, klient võrgus või eraldiseisev koduarvuti (sülearvuti), ning millist laadi ülesannetega ta peab hakkama saama (e-post, programmeerimiskeskkond, ruuter jne)
   * kui palju on kasutajaid ja kui suurt kõvakettaressurssi nad vajavad
   * kas graafiline keskkond (X Window System) on vajalik
   * kas kavatsete ise tarkvara kompileerida sh tuuma
   * kas hakkate NFSi serveriks ja/või kliendiks
   * kas hakkate FTP serveriks lubades ka anonüümset sissepääsu 

Seejärel tehke selgeks, kas teie kasutada olev riistvara sobib planeeritud ülesannete lahendamiseks. Vajadusel korrigeerige ülesandeid või soetage sobivamad seadmeid

Kui teie masina asub võrgus, siis ilmselt on teil vaja teada oma

   * IP aadressi, hosti nime ja domeeninime
   * vaikelüüsi IP aadressi
   * võrgumaski
   * nimeserveri aadressi
   * veebivahendusserveri (ingl. k. proxy) aadressi 

FreeBSD arendamine toimub release (e. k. väljaanne) kaupa, kusjuures eriti olulised on kaks releaset:

   * viimane stabiilne release - näiteks 8.0, selliseid soovitatakse tavakasutajatele
   * current release - järgmise stabiilse release ettevalmistamine, kasutajatele, kes teavad, mida nad teevad 

Reliis omakorda koosneb distributsioonidest, näiteks manpages, mis sisaldab programmide manuaale. Minimaalselt on teil vaja ainult bin distributsiooni.

FreeBSDd jagavate FTP serverite reliisi kataloogi all asuvad kataloogid vastavad tavaliselt distributsioonidele, näiteks ftp://ftp.freebsd.org/pub/FreeBSD/releases/i386/7.0-RELEASE/

Operatsioonisüsteemi FreeBSD saab paigaldada erinevatelt andmekandjatelt: bootivalt CD-plaadilt, pehmeketastelt, kõvakettalt, võrgust (FTP, NFS). Enne paigaldamist tuleb teada paigaldusmaterjali asukohta, sirvige punktis Paigaldusmaterjali asukoht toodud variante ja otsustage mõne kasuks.

Tarkvara kopeerimiseks võib kasutada FreeBSD ametlikku serverit www.freebsd.org või näiteks selle Eestis asuvat peeglit www.ee.freebsd.org.

Install

Asetame plaadi sisse ja teeme boodi, ekraanile peaks ilmuma järgnev tekst

Booting from CD-Rom...
CD Loader 1.2

Building the boot loader arguments
Looking up /BOOT/LOADER... Found
Relocating the loader and the BTX
Starting the BTX loader

BTX loader 1.00 BTX version is 1.01
Console: internal video/keyboard
BIOS CD is cd0
BIOS drive C: is disk0
BIOS drive D: is disk1
BIOS 639kB/261120kB available memory 

FreeBSD/i386 bootstrap loader, Revision 1.1

Loading /boot/defaults/loader.conf
/boot/kernel/kernel text=0x64daa0 data=0xa4e80+0xa9e40 syms=[0x4+0x6cac0+0x4+0x88e9d]

Boot-loader-menu.png

Selle teksti peale võib julgelt enterit pressida, või siis oodata kümme sekundit.

Config-country.png

Endale sobiva riigikeele valimine, Ameerika sobib hästi


Main-std.png

Seejärel on kõige lihtsam alustada standart installiga mis on sobilik minimalistlik põhi nii uutele FreeBSD kasutajatele kui ka gurudele.

Kettad

Fdisk-drive1.png

Kui kettaid masinas rohkem kui üks valime ketta millele installime FreeBSD

Fdisk-edit2.png

FreeBSD terminoloogias nimetatakse klassikalist fdiski partitsiooni viiluks (ingl. k. slice). Viilu sees asuvad omakorda FreeBSD reaalsed partitsioonid

Kui tegemist on uue kettaga siis on kõige parem kasutada tervet ketast. Selleks tuleb vajutada lihtsalt klahvi A mis moodustab ühe kogu kõvaketast hõlmava viilu. Kui ketast on varem kasutatud tuleks liikuda vastavalt partitsioonidele nind need D klahviga eelnevalt kustutada, juhul kui on muidugi soov neid üldse kustutada sest kui on soov jätta alles varasemad partitsioonid ning installida FreeBSD mõne eelneva operatsioonisüsteemi kõrvale tuleks luua uus viil vabale pinnale klahvi C abil.

Valides A saab kõvaketas partitsioneeritud järgnevalt

    Offset      Size       End    Name   PType      Decs   Subtype   Flags
         0        63        62       -      6     unused         0
        63   2104452   2104514   ad0s1      3    freebsd       165
   2104515     12285   2116799       -      1     unused         0

Boot-mgr.png

Olles fdiski partitsiooniga valmis saanud, peab otsustama kuidas teie süsteem algkäivituma hakkab. Kui FreeBSD on teie kõvakettal ainuke operatsioonisüsteem ja teil pole erilisi vajadusi, siis valige BootMgr.

Disklabel-ed1.png

Järgmisena moodustage fdiski partitsiooni sisse FreeBSD partitsioonid, tavaliselt on kõige sobivam lasta seda teha automaatselt valides A. Ning tulemus peaks olema järgnev:

Disklabel-auto.png

Kui teid ei rahulda automaatselt tekitatud jaotus, siis võite osa partitsioone kustutada ja ise käsitsi tekitada. Käsitsi tegemisel peate aktiivsuse viima ekraanil ülaäärel sellele viilule, milles te tegutseda soovite ning valima seejärel C. Avanenud dialoogis näidake, kas soovite tekitada failisüsteemiga partitsiooni või saali (ingl. k. swap). Valinud failisüsteemi, peab järgmisena näitama kuhu see juurfailisüsteemi külge ühendatakse, näiteks võiks olla ühenduspunktiks /home. Kusjuures ei pea tegelema baitide arvutamisega suurused võib vabalt kirjutada ka kujul 15G

Tavaliselt on põhjust näidata /home jaoks eraldi FreeBSD partitsiooni, sest näiteks toodud puhul hakkab /home asuma juurfailisüsteemis. Ise partitsioneerides oleks üks soovitatav seadistus serverile järgnev

/ juurika e juurfailisüsteemi suuruseks 15GB
/swap  soovitavalt 2x samapalju kui selles on ram'i kuid mitte üle 2G või 4G
/var 25G
/home kuhu võib julgelt anda kõik ülejäänud kettaruumi


Järgmisena ette ilmuvast süsteemi tarkvaravaliku menüüsüsteemist peate näitame millist tarkvara te soovite kasutada

Dist-set.png

Kuni siiamaani toimunu käib ühtviisi sõltumata millist paigaldusmaterjali andmekandjat te kavatsete kasutada. Järgmisena avanenud menüüst tuleb otsustada kust te FreeBSDd paigaldama asute.

Media.png

Pärast valikut tuleb teade

                       User Confirmation Requested
 Last Chance! Are you SURE you want to continue the installation? 

 If you're running this on a disk with data you wish to save then WE
 STRONGLY ENCOURAGE YOU TO MAKE PROPER BACKUPS before proceeding! 

 We can take no responsibility for lost disk contents!  

                             [ Yes ]    No

Nimelt siiani pole ketastele veel midagi kirjutatud ning install on vaid usutlenud kasutajat sellesuhtes mida ta sooviks ,et paigaldataks. Vajutades nüüd [ Yes ] algab install mis cd puhul võtab aega umbes 5~ minutit keskmiselt.

Installatsioon lõppeb teatega

                               Message 

Congratulations! You now have FreeBSD installed on your system. 

We will now move on to the final configuration questions. 
For any option you do not wish to configure, simply select No. 

If you wish to re-enter this utility after the system is up, you may
do so by typing: /usr/sbin/sysinstall.  

                                 [ OK ] 

                      [  Press enter or space  ]

Installijärgne häälestus

Võrguseadmete seadistamine

Peale valitud distributsioonide paigaldamist avaneb teil võimalus oma võrguseadmeid seadistada. Süsteem küsib enne viisakalt kas soovime seda

                     User Confirmation Requested 
  Would you like to configure any Ethernet or SLIP/PPP network devices?

                            [ Yes ]   No

Näiteks seadistame võrgukaardi valides menüüst esimese rea

Ed0-conf.png


misjärel päritakse kas teie võrgus jagab arvutitele IP aadresse ja muud DHCP server. Kui ei, siis jätkub näiteks nii

Ed0-conf2.png

Seejärel küsitakse teilt veel terve rida "inglise keelseid" küsimusi, mis puutuvad teie arvuti kui serveri omadusi

   * kas masin hakkab FTP serveriks ja kui, siis kas ka anonüümseid päringuid rahuldama
   * kas masin hakkab NFSi serveriks
   * kas masin hakkab NFSi kliendiks 
   * kas masin hakkab SSH serveriks
   * kas masin hakkab ruuteriks
   * kas masin kasutab inetd teenust

Vastake neile sobivalt. Üldiselt pole midagi lahti kui alguses kõigile neile küsimusele saab vastatud eitavalt. Kõiki nimetatud teenuseid saab väga lihtsalt ja mugavalt ka hiljem jooksvalt startida.

Konsooli seadistamine

Selles sektsioonis saab valida klaviatuuri ja tekstireziimis monitori omadusi. Ilmub selline ekraan

Console-saver1.png

Tundub, et mõnusam on töötada kui valida Repeati juurest kiiruseks (ingl. k. rate) Fast. Samuti valige meelepärane ekraanisäästja (ingl. k. screensaver).

Intalleerimise ajal ei ole mõtet hakata muid valikuid tegema kuna vähemalt versioon 4.0 ei saanud Eesti määratlustega hakkama. Hiljem selgub, et siiski saab, kui redigeerida vastavaid seadistusfaile käsitsi.

Ajatsoon

Ajatsooni seadmiseks avanenud dialoogis on olemas valik Europe -> Estonia.

Hiir

Kui te omate hiirt ja soovite seda ka kasutada siis avanenud dialoogis määratlege, milline hiir see on. Enable'ga saab veenuda, et hiir toimib. Mõnikord on targem paigaldamise ajal mitte proovida, lihtsa tõrke tõttu võb kogu seninähtud vaev raisku minna :) Kui mõtlete kasutada installitud FreeBSDd serverina siis pole hiire tugi tõenäoliselt eriti vajalik

Mouse1.png

Portsud

Järgnevalt antakse teile võimalus paigaldada tarkvara FreeBSD portsudest. Esialgu on ehk mõtet orienteeruda süsteemi töölesaamisele, portsudest saab programme ka hiljem juurde paigaldada. Seega võib järgneva dialoogi samuti vahele jätta

Kasutajate lisamine ja juurkasutaja parool

Kasutajad

Seejärel antakse teile võimalus lisada süsteemi uusi gruppe ja kasutajaid. Ilmselt võiks seda teha samahästi ka hiljem. Küll aga määrake juurkasutajale (kasutajanimi root) parool ja pidage see meeles! Parool on tõstutundlik so eristatakse suuri ja väikesi tähti. Süsteemi seadistusmenüü

Kõige lõpuks näidatakse teile FreeBSD seadistusmenüüd, mille abil saate veel teha muutusi ja üle vaadata tehtud valikuid. Selle menüü saab ka hiljem ette käivitades programmi sysinstall

Mainexit.png

Valige siin lõpuks Exit ja sattunud tagasi paigaldamise peamenüüsse valige sealgi Exit Install.

Esimene algkäivitamine

Veenduge, et arvuti saaks algkäivitada kõvakettalt kasutades oma juurfailisüsteemi ja peale eeldatavasti automaatselt toimunud algkäivitamist läheb teie värskelt-paigaldatud süsteem tööle. Hallina näidatakse seejuures kerneli teateid ning valgena erinevate teenuste käivitamist.

Uue süsteemi kasutamisel tekitage endale tavakasutaja ja looge sobiv keskkond, seadistage koorik, Xi aknahaldur, klaviatuur.

Ilmselt on enne kui uut süsteemi saab rutiinselt kasutama hakata vaja veel seadmeid (modem, helikaart) seadistada ja maisin oma käe järgi panna. Vaadake alapunkti FreeBSD juurest ka teisi palasid.

Probleemid

FreeBSD pole jäigalt seotud arvutiga kus ta on installitud, täiesti julgelt võib ta installida ühel arvutil ja hiljem liigutada ümber teise. Tähele tasub vaid panna seda, et arhidektuurid oleksid samad nt 64 bit ei satus 32 masinale või siis sparc install omakorda pc masinale.

Mida tasuks tähele panna on aga see, et tõestes ketta ümber teise masinasse võib muutuda kettaseadme nimetamine, näiteks võib muutuda ad0 ümber ad10neks

Sellisel juhul lõpetab FreeBSD ketaste külgehaakima hakates enda laadimise ja küsib kasutajalt juurpartitsiooni reaalselt nime

Olles selle sisestanud tuleb vajutada enter oodata kuni süsteem pakub võimalust kasutada kesta ehk shelli ning kirjutada käsk

# mount -a

seejärel võib avada ee nimelise editori abil fstabi ja nimetada seal kõik kohad kus viidatud vanale kettale uueks

Ning seejärel tuleb teha alglaadimine ja süsteem töötab taas

Juhul kui juurkataloog mounditakse read-only na ning seal ei saa fstab faili muuta tuleks anda käsk

# mount -o rw /dev/ad0s1a / 

või

# mount -o rw /

Lingid

Ametlik ingliskeelne installi juhend

http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/install-steps.html

FreeBSD artikkel Arvutimaailmas

http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/14733_3B.HTM

Veel üks tutvustav asjalik artikkel FreeBSD kohta

http://e-maailm.hot.ee/news.php?news=541