Brauser
Brauseriks nimetatakse programmi, läbi mille on võimalik veebis (WWW e. World Wide Web) surfata.
Brauserid
Brausereid on igale maitsele.
Internet Explorer
Enimlevinud brauser, mille positsiooni maailmaturul on korralikult raputatud. Tegu on enimlevinud brauseriga, sest suur osa arvutikasutajatest kasutab just Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi, kus IE on vaikebrauser(vaikimisi valitud brauser).
Ohuks on IE-l ActiveX tugi, mis võib kasutaja arvutis käivitada kahtlase sisuga rakendusi (kasutaja loal muidugi). Kasutajad tihti ei süvene ekraanile ilmuvatesse teadetesse ning pahandus on kerge tulema.
Mozilla Firefox
Mozilla võtab asja tõsiselt ning üritab luua maailmas enimkasutatavad brauserit, mis oleks ühtlasi ka turvaline. Firefoxi turuosa on tasapisi tõusuteel.
Opera
Opera arendus sai alguse 1994. aastal. Kaks aastat hiljem oli see kasutuseks valmis. Opera oli kasutatav proovivarana. Kui teatud aeg täis sai, pidi kasutaja selle eest edaspidi maksma või lõpetama Opera kasutamise. Aastal 2000 tuli välja Opera 5.0, oli vabavarana kasutatav kuid näitas kasutajale reklaame. Hilisemad versioonid andsid kasutajale juba valiku, kas näidata reklaame või siis mitte. 2005. aastast alates kadusid reklaamid sootuks, sest Google pani arendusele õla alla (Google on Opera vaikimisi otsingumootor).
Opera sobib kasutajale, kellele meeldib mugavus!
Google Chrome
Chrome arendustöö sai alguse 2008. aastal. Populaarsust kogus ta kiiresti ja 2010. aasta detsembriks oli ta enimkasutatavate brauserite edetabelis kolmandal kohal. Chrome on oma konkurentidest mõnevõrra erksam ja kiirem, sest tal jookseb iga vaheleht eraldi protsessina. Ühe veebilehe kokkujooksmine ei põhjusta brauserile taaskäivitamist, seetõttu on lahendus parem (midagi ei kipu kaotsi minema). Üks pluss on ka veebiviidete sünkroniseerimine, mis teeb mitme arvuti vahel viidete organiseerimise lihtsaks.
