Esmane konfigureerimine

Süsteemi esmane seadistamine

Peale FreeBSD paigaldamist ja esimest algkäivitamist peaks teil olema üldiselt töötav süsteem.

Järgnevas käsitleme süsteemi seisukohalt oluliste asjade seadmistamist väga pealiskaudselt eesmärgiga saada ilma pikemata silmatorkavad asjad kohendatud.

Nagu üldse UNIXilised, tuleb ka FreeBSD süsteemis enne toite väljalülitamist failisüsteemid lahti ühendada ning protsessid lõpetada, näiteks käsuga shutdown

# shutdown -h +1 "Lugupeetud kasutajad, hakkame lopetama"

Antud juhul tomib ühe minuti pärast (+1) süsteemi seiskamine (-h) kusjuures kasutajate terminalidele saadetakse toodud sõnum.

Süsteemi põhiline konfiguratsioonifail on /etc/rc.conf mida saab vajadusel redigeerida ja milles tehtud määratlused toimivad ; vaikeväärtusi sisaldava faili /etc/defaults/rc.conf sisu ei soovitata muuta.

Soovitatav on FreeBSD puhul otsida probleemide või küsimuste korral kindlasti abi väga põhjalikust ametlikust manualist http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/ või siis pooleldi tõlgitud ja praeguseks osaliselt juba vananenud eestikeelsest http://bsd.ee/handbook/

Muide boodijärgne dmsg fail kirjutatakse /var/run/dmesg.boot faili sest /var/log/dmesg täidetakse pidevalt erinevate veateadetega ning roteeritakse mingiaeg

Linuxi kasutajatele on arvatavasti abiks veebileht http://www.bsdtips.org/index.php/Freebsd_equivalents_for_linux_commands kus tuuakse ära mõned neile harjumuspäraste käskude FreeBSD alternatiivid

Sysinstall

Tegemist on võimsa pseudograafilise häälestusliidesega millega saab hallata nii kasutajaid kui partitsioone. Ka FreeBSD install toimetatakse ära sysintalli abil. Selle käivitamine toimub käsuga

# sysinstall

Peamine FreeBSD seadistusfail ehk rc.conf

Valdav osa, ehk iseg 90% FreeBSD süsteemi seadistamisest nt deemonite startimine, ip aadresside jagamine jms tehakse ära rc.conf abil mis asub kaustas /etc/

Näitefail erinevatest selle kasutamise võimalustest on /etc/defaults/rc.conf

Deemonite startimisest rc.conf abil on juttu tekstis FreeBSD pakihaldus ja võrguseadmete häälestusest õpetuses nimega Ethernet

Näiteks oluline asi mille võib sinna kirja panna ja mida paljud deemonid vajavad on masina hostname

hostname="ymiseja.eenet.ee"

Teine oluline asi oleks sshd serveri startimine milleks rida

sshd_enable="YES"

Lisaks ootamatute voolutõugete tarvis

fsck_y_enable="YES"                          
background_fsck="YES"

Tüüpiline näide ühest FreeBSD serveri rc.conf failist

hostname="metsavana.zoo.tartu.ee" # masina hostnimeks saab metsavana.zoo.tartu.ee
defaultrouter="192.168.0.1"       # vaikelüüs
ifconfig_nfe0="inet 192.168.0.123 netmask 255.255.255.0" # võrguseadmele nimega nfe0 antakse ipv4 (inet) aadres 

sshd_enable="YES"                 # käivitatakse openssh server, see on juba vaikimisi baasinstalliga kaasas
zfs_enable="YES"                  # laaditakse zfs failisüsteemi moodul
samba_enable="YES"                # starditakse samba, samba pole baasinstallis ja on installeeritud ports harust
apache22_enable="YES"             # starditakse portsust installitud apache22

Teksti editorid

FreeBSD sisaldab endas kohe peale installi mugavat graafilist editori nimega ee samuti klassikalist vi'd

ee käivitatakse käsuga ee failinimi, kus failinimi tuleks asendada failiga, mida sa tahad redigeerida. Näiteks et redigeerida faili /etc/rc.conf , peaksid sa andma käsu ee /etc/rc.conf . Kui ee on käivitunud, siis võid ekraani ülaääres näha kõiki tekstiredaktori käske. Katus (^) märgib klaviatuuri Control-klahvi, seega ^e saad sa vajutades Control-klahvi ja klahvi e. ee programmist väljumiseks vajuta Escape-klahvi ja seejärel vali menüüst leave editor (lahku redaktorist). Juhul kui faili on muudetud, küsib redaktor seejärel, kas sa tahad muudatusi salvestada.

http://bsd.ee/handbook/editors.html

Kasutaja koorik

FreeBSDga on kaasas küll mitmeid shelle, nagu näiteks sh ( Bourne Shell ) ja tcsh ( edasiarendatud C-shell ) Kes on aga harjunud kasutama märksa võimekamat Bash koorikut ilmselt märkavad, et vaikimisi seda süsteemis ei ole. Installeerige see

# pkg_add -r bash

ning võtke kasutusele, näiteks käsuga

# chsh -s /usr/local/bin/bash
chsh: user information updated

Võimalik on shelli muuta ka redigeerides /etc/passwd faili spetsiaalse programmiga Vipw. Asendage mäiteks kasutaja real /bin/sh Bashiga, vaikimisi /usr/local/bin/bash.

# vipw -d /etc

Syslog

Vaikimisi jõuavad mõned Syslogi teated juurkasutaja konsoolile, mõnel juhul võib see olla ebamugav. Soovides seda ära keelata, kommenteerige failis /etc/syslog.conf välja järgmised read

#*.err;kern.debug;auth.notice;mail.crit         /dev/console
#*.err                                          root
#*.notice;news.err                              root
#*.alert                                        root

Siiski, ei maksa loota, et veateadete mittenägemine muudab vead olematuks.

FreeBSD saadab automaatselt root kasutajale iga öö raporteid ja statistikat operatsioonisüsteemi tööst Soovides need suunata kuhugi mujale aadressile tuleks avada fail /etc/mail/aliases

Ja muuta rida root: näiteks

root:   kasutaja@nimi.ee

Ning uuendada aliaste andmebaasi

# newaliases

Su

Soovides anda kasutajale õiguse kasutada programmi Su, lisage kasutajale grupp wheel. Näiteks soovides lisada kasutajale priit õiguse su käsuga root kasutajaks minna tuleb käsutada

pw groupmod wheel -M priit

Alternatiivne võimalus on kirjutada /etc/group faili wheel reale priit:

wheel:*:0:root,priit

Seda faili võib redigeerida ka tavalise tekstiredaktoriga.

Süsteemsed teenused

FreeBSD'ga tuleb kaasa ka endaga hulk mitmesuguseid teenuseid, nende käivitamine ja juhtimine toimub /etc kaustas oeva inetd.conf failiga

Mõnigad olulisemad teenused mida saab sealt startida oleks näiteks ftp, telnet ja tftp

Lisaks on seal ka ajaloolised kuid tänapäeval pea unustatud teenused nagu näiteks talk ja finger

Mõne neist lubamiseks tuleb lihtsalt vastav rida lahti kommenteerida

Startida saab seda käsuga inetd

reloadida käsuga kill -HUP inetd

ning boodil startida lisades rc.conf'i rea

inetd_enable="YES"

Eesti klaviatuur

Soovides kasutada konsooli all eesti asetusega klaviatuuri ning täpitähti (õ,ä,ö,ü,Õ,Ä,Ö,Ü) lisage süsteemi konfiguratsioonifaili rc.conf read

keymap="estonian.iso"
keyrate="fast"

Viimane rida pole küll seatud eesti asjaga, kuid muudab klahvi all hoides toime tihedamaks. Vaikimisi on see vist harjumatult aeglane.

Tulemusena saate hakata kasutama täpitähte programmide sees, näiteks Pine ja Joe, kuid mitte käsureal. Võimalik, et Pine ja Joe konfiguratsioonis on vaja teha asjakohaseid muutusi.

Täpitähtede kasutamine xorg all toimub nagu ikka. Teil on vaja muuta Xi konfiguratsioonifaili /etc/X11/xorg.conf sektsiooni Keyboard ning muuta see järgnevaks

Section "InputDevice"
    Identifier     "Keyboard0"
    Driver         "keyboard" 
    Option         "XkbModel" "pc105"
    Option         "XkbLayout" "ee"
EndSection

Hiir

Peale intuatiivse Xi akende liigutamise saab hiirt kasutada nii Xi kui konsooli all hiire vasema nupuga teksti ära märkimiseks ning keskmise nupuga "maha panekuks".

Reeglina toimub hiire seadistamine operatsioonisüsteemi installeerimise käigus ning sellele pole vaja tähelepanu edaspidi spetsiaalselt pöörata, muidugi peale hiire igapäevase kasutamise. Kui te aga peate vahetama näiteks PS/2 hiire järjestikpordi hiire vastu, tarvis sellest ka süsteemile teada anda.

Hiirega toimetavad deemon moused ja konsooli draiver andes andmed edasi kasutajaprogrammidega (sh X) suhtlevale standardsele sysmouse draiverile.

Masina algkäivitamisel ilmuvad vastavad teated ka dmesgi, näiteks PS/2 hiire puhul

psm0:  irq 12 on atkbdc0
psm0: model Generic PS/2 mouse, device ID 0

Seejärel käivitage deemon moused

bash# moused -p /dev/psm0 -t auto

Selleks ,et nimetatud deemon ka peale booti stardiks tuleb rc.conf'i lisada rida

Esimeses järejestikpordis asuva hiire puhul on seadme nimeks /dev/cuaa0.

Ning lõpuks võtke hiir kasutusele

bash# vidcontrol -m on

Hiire kinni-keeramine toimub selliselt

bash# vidcontrol -m off

Hiire Xi all kasutamiseks kirjeldage oma hiir Xi konfiguratsioonifailis, näiteks

Section "Pointer"
    Protocol    "PS/2"
    Device      "/dev/sysmouse"
EndSection

Soovides hiirt aktiviseerida arvuti käivitamise käigus automaatselt peavad leiduma näiteks failis /etc/rc.conf sellised read

moused_enable="YES"
moused_type="auto"

tmp kausta automaatne kustutamine

Vajalik serveritel ja suurematel süsteemidel kus see kipub aegajalt täituma või sisaldama liigselt ebavajalikku vanemat infot

faili /etc/periodic.conf:

daily_clean_tmps_enable="YES"
daily_clean_tmps_dirs="/var/tmp"
daily_clean_tmps_days="7"

Kellaaja uuendamine

Esimene võimalus startida eraldi ajaserver mis hoiab end sünkroonis mõne startum1 või 2 serveri alusel

Selleks tuleb rc.confi lisada read

ntpdate_enable="YES"
ntpdate_program="/usr/sbin/ntpdate"
ntpdate_flags="-b ntp1.eenet.ee"

Kui pole vaja väga suurt täpsust siis piisab sellest kui lisada /etc/crontab faili järgnev rida

27      */6     *       *       *       root    ntpdate ntp.eenet.ee >> /var/log/ntpdate.log 2>&1

Logide roteerimine

FreeBSD's toimib see läbi konfifail /etc/newsyslog.conf

Apache logi roteerimiseks on sinna vaja näiteks lisada read

/var/log/httpd-access.log       www:www 640  5     *    $W1D4 J /var/run/httpd.pid 30
/var/log/httpd-error.log        www:www 640  5     *    $W1D4 J /var/run/httpd.pid 30

Arhiivid produtseeritakse /var/log kausta tüüpiliselt sarnaste nimedega

messages
messages.0.gz
messages.1.gz
messages.2.gz
messages.3.gz
messages.4.gz

Ipodi kasutamine FreeBSD graafilises keskkonnas

Installida gtkpod portsudest Ühendada seade Mountida see tavalise usb seadme laadselt /mnt/ipod käivitada gtkapod

Kasulikud materjalid

Auatomaatne usb ja cdrom'i mountimine

http://unixtipsandtricks.blogspot.com/2007/02/setting-up-usb-and-cddvd-auto-mount.html

Kui te installeerisite ka manpaged, siis saate ja on kindlasti põhjust lugeda järgmisi:

man intro
man security
man 7 hostname
man boot