ISCSI
Sisukord
Sissejuhatus
iSCSI tehnoloogia võimaldab üle TCP/IP võrgu kasutada SCSI protokolli, mille tulemusena saab ühes arvutis (klient) kasutada teise arvuti (server) plokkseadet. Kombeks on kasutada selliseid nimetusi kliendi ja serveri kohta
- initiator (ingl. k. algataja) - iSCSI klient
- target (ingl. k. sihtmärk) - iSCSI server
Reeglina target ja initiator arvutid võivad kasutada erinevaid operatsioonisüsteeme ning asuda ka erinevatel riistvaralistel platvormidel. Kuna andmevahetuse maht ja sellest tulenev koormus etherneti võrgule võib kujuneda suureks, siis võib olla mõistlik kasutada arvutites mitut füüsilist võrguseadet ning pidada iSCSI servereid ja klientide nö iSCSI teenuse poolseid võrguseadmeid samas, ainult iSCSI liiklusele eraldatud alamvõrgus (ingl. k. subnet).
iSCSI tehnoloogia eelisteks peetakse
- funktsionaalne - praktiliselt saab tekitada nn korporatiivse SAN funktsionaalsusele sarnase asjakorralduse (storage on esineb eraldi teenusena, otspunkte saab autentida, multipathing kasutamise võimalus jms)
- odav - piisab kasutada nö tavalist riistvara, nt ethernet võrku ja pc servereid
- levinud - paljud populaarsed operatsioonisüsteemid sisaldavad iSCSI tuge
Tundub, et initiatori osas on suurem arendajate tähelepanu koondunud projektile [http://www.open-iscsi.org/ ] ning targeti osas projektile [http://iscsitarget.sourceforge.net/]. 2009 suve seisuga esineb iSCSI tarkvara tugi levinud tasuta jagatavates operatsioonisüsteemides selliselt
- Linux (nt Debian GNU/Linux) - täielikult olemas
- Solaris - täielikult olemas
- FreeBSD - täielikult olemas
- OpenBSD - täielikult puudub, ei saa teadaolevalt lisada lihtsasti
Käesolev tekst käsitleb iSCSI serveri ja kliendi kasutamist operatsioonisüsteemiga Debian GNU/Linux Lenny AMD64 platvormil.
iSCSI lahenduse näite skeem
Olgu kasutada neli arvutit, millest kolm peavad saama kasutada neljanda kettaressurssi üle iSCSI selliselt
klient0 klient1 klient2 - iSCSI initiator'id --|----------------|---------------------|---- teenuste klientide poolne subnet --- > internet | | | _|_ www _|_ db _|_ smtp | | | | | | |___| |___| |___| | /dev/sda | /dev/sda | /dev/sda | -> /srv/www1 | -> /srv/postgresql | -> /srv/cyrus | /dev/sdb | | | -> /srv/www2 | | --|----------------|---------------------|--------|----- iSCSI subnet | _|_ | | iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www1 |___| iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www2 iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.db iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.smtp server - iSCSI targets
Laiemas tähenduses nimetatakse iSCSI targetiks kogu iSCSI serverit, kitsamas tähenduses nimetatakse iSCSI targetiks iga serveris välja jagatud plokkseadet.
Target ehk server
iSCSI target pakub võrgus nö plokkseadme teenust, mida kasutavad iSCSI kliendid. Reeglina on iSCSI target arvutil
- piisavalt lokaalset plokkseadet
- kiire võrguühendus
- plokkseadme haldamiseks kasutusel LVM tarkvara
Initiator ehk klient
iSCSI klient kasutab võrgust nö plokkseadme teenust, mida pakub iSCSI server. Reeglina on iSCSI klient arvutil kiire võrguühendus.
iSCSI kliendil on
- faili /etc/iscsi/initiatorname.iscsi abil kirjeldatud unikaalne kliendi IQN nimi
- töötab deemonprotsess iscsid, mida juhib seadistusfail /etc/iscsi/iscsid.conf
- kirjeldatud kasutatavate targetite anmebaas, kataloogis /etc/iscsi/nodes
iSCSI kliendi tööd juhitakse icsciadm programmi abi, mis töötab mitmes režhiimis, käesolevas palas kasutatakse kolme
- discovery - küsitakse iSCSI serverilt, milliseid ressursse ta pakub
- node - seadistakse targeti kasutamine
- session - küsitakse millised iSCSI ühendused on parasjagu kasutusel
Valmislahendused
Aadressil http://www.openfiler.com/ jagatakse arvutipõhist nö storage lahendust, lisaks iSCSI targeti tekitamise võimalusele tegeleb see ka CIFS ja NFS'iga. Erinevad tootjad, nt EMC ja NetApp valmistavad ka spetsiaalseid riistvaralisi iSCSI targeteid, mis sisaldavad lisaks asjakohaseid haldusvahendeid.
Kasulikud lisamaterjalid
- zless /usr/share/doc/open-iscsi/README.gz
- http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DM-Multipath#Multipath_kasutamine_iSCSI_seadmete_nimede_fikseerimiseks
- http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Virtualiseerimine_tarkvaraga_Xen#domU_liigutamine_erinevate_dom0_arvutite_vahel
- http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/FreeBSD_iSCSI
- http://en.wikipedia.org/wiki/ISCSI