Emaplaat
Üldisemalt
Emaplaadiks nimetatakse elektroonikaseadmetes trükkplaati, millele ühendatakse riistvaralisi komponente.
Teisisõnu: emaplaat on arvuti keskseks komponendiks, mille külge käivad aruvuti tööks vajalikud komponendid ning ka lisaseadmed.
Emaplaatide ehitus ja keerukus on läbi aegade muutunud. Kui esimestel PC'del (Personal Computer) olid emaplaadile integreeritud (emaplaadile ehitatud) vaid klaviatuuripistik, siis tänapäeval on neid pisut rohkem:
- klaviatuur
- hiir
- VGA/DVI
- USB (Universal Serial Bus)
- helikaart
- võrgukaart
- firewire
- HDMI
- S/PDIF
- LPT
- COM
- gameport
klaviatuur ja hiir käivad PS/2 pessa. On ka emaplaadi mudeleid, millel need puuduvad, sel juhul tuleb osta klaviatuure ja hiir, mis sobib USB pessa. Klaviatuuri otsik (nii emaplaadi kui seadme poolel) on lillat värvi, hiire oma aga roheline. Reeglina on klaviatuuri pesa emaplaadile lähemal kui hiire oma. Vanematel emaplaatidel on värvide asemel märgistatud pesad vastava seadme tähisega.
S/PDIF on digitaalse heli sisend/väljund.
USB (Universal Serial Bus) on universaalne liides (välis)seadmete ühendamiseks arvutiga. Näiteks: hiired, klaviatuurid, digikaamerad, skännerid, printerid, mälukaardilugejad, mälupulgad, välised kõvakettad jne.
VGA on analoogliides vanematest aegadest monitori ühendamiseks arvutiga. Enamus LCD teleritel on VGA liides, mistõttu on neid võimalik kasutada ka monitoridena. LCD monitorid vajavad teatud juhtudel kalibreerimist, et kogu pilt oleks ekraanil.
DVI on digitaalliides, mis edastab pilti digitaalselt. Läbi selle liidese LCD monitor kalibreerimist ei vaja.
HDMI (High Definition Multimedia Interface) on uudne digitaalliides, läbi mille on võimalik saata nii heli kui pilti.
Emaplaadil on protsessori, graafikakaardi, mälude ja muude lisade ühendamiseks pesad ehk socketid.
Protsessori pesasid on mitmeid erinevaid tüüpe, olenevalt firmast (AMD või INTEL) ja protsessori seeriast. Kusjuures pesad on ehituselt erinevad.
Laiendkaardipesasid e. siine on arvutil olnud 2: ISA ja PCI. PCI'd kasutatakse tänapäevani.
Videokaardid käisid nii ISA kui PCI pessa, kuid pesade kiirus polnud videopildi edastamiseks ja töötlemiseks piisav, seetõttu arendati välja AGP (Accelerated Graphics Port) ning sellest omakorda PCI-E (PCI-Express).
Mälupesad emaplaadil: (DIMM, EDO) SDRAM, DDR, DDR2, DDR3.
Emaplaadil on kaks tähtsat kiipi, mida nimetatakse järgnevalt: NorthBridge (PõhjaSild)ja SouthBridge (LõunaSild). Nende ülesandeks on juhtida emaplaadi tööd. NorthBridge vajab enamasti jahutamist. Jahutajad jagunevad kaheks: passiivsed ja aktiivsed. Passiivjahutus on ilma ventillaatorita jahutus.
Arvuti kastis liigub õhk arvuti eesotsast sisse, kasti sees soojeneb ning väljub läbi toiteploki.
Kondensaatorid (Elektrolüüdid)
Kondensaator on kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis. Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus. Kondensaatorid on üldjuhul silindri kujulised ning väga erinevate mõõtude ja mahtuvustega.
Kondensaatori ülesandeks on koguda laenguid.
Kondensaatorid lähevad katki kõrge temperatuuri või ebaühtlase voolu tõttu. Kui arvuti võtab voolu sisse kuid ei taha pilti ette võtta, võib viga olla katkis(t)es kondensaatori(te)s. Kui kondensaator läheb katki, muutub tema mahtuvus. Samuti läheb silinder punni ja võib isegi kõmakaga puruks minna, kuid seda juhtub siiski harva.
