VMware Server v. 2 kasutamine Debian Lenniga
Sisukord
- 1 Sissejuhatus
- 2 VMware hosti ettevalmistamine
- 3 VMware guestide võimalused võrgu kasutamiseks
- 4 VMware Server tarkvara kopeerimine
- 5 VMware Server tarkvara paigaldamine
- 6 VMware Serveri käivitamine ja seiskamine
- 7 VMware haldusliidese kasutamine ja guesti moodustamine
- 8 Guesti sisse operatsioonisüsteemi paigaldamine
- 9 VMware hosti võrgu paigaldusjärgne seadistamine
- 10 VMware toolide kasutamine guestis
- 11 Guesti snapshot
- 12 Pordi suunamine NATitud võrgu arvutile
- 13 Märkused
- 14 Kasulikud lisamaterjalid
Sissejuhatus
Praktiliselt ei ole VMware guest täiesti modifitseerimata operatsioonisüsteem, nt Linuxi guestis soovitatakse kasutada paremaks ressursikasutuseks spetsiaalseid vmware tuumamooduleid.
Käesolev tekst on ühe kasutaja kogemuse kirjeldus, mis ei esinda tarkvara autorite seisukohti ja mis on tehtud heas usus, et sellest võiks olla kasu erinevate virtualiseerimislahendustega tutvumisel. Tähelepanu all on üks konkreetne toode nimega VMware Server v. 2, mille huviline saab VMware veebikohast aadressilt http://www.vmware.com/ omale tutvumiseks kopeerida, kusjuures ei pretendeerita selle toote kõigi võimaluste esitusele. Üksikasjalikumat infot kogu VMware tooteperekonna kohta üldiselt ning ning kõnealuse toote kasutustingimuste kohta konkreetselt leiab samuti sellelt aadressilt.
Olgu eesmärgiks seada käima selliste omadustega virtuaalsete arvutite pidamise keskkond
- host on 64bit Debian Lenny
- gueste saab ühendada võrku kolmel moel, iga jaoks üks võrguseade: sillatud, natitud ja host-only ühendus
VMware hosti ettevalmistamine
Seda operatsioonisüsteemi eksemplari (arvutit), millel hakkavad asuma virtuaalsed arvutid, nimetatakse host'iks (ingl. k. majutaja). Virtuaalseid operatsioonisüsteemide eksemplare nimetatakse guestideks (ingl. k. külaline).
VMware Serveri host töötab eelnevalt paigaldatud operatsioonisüsteemi keskkonnas, mis võib olla näiteks Debian GNU/Linux v. 5.0 (Lenny) 64bit ja koosneb sellistest komponentidest
- vmware tuuma moodulid
- vmware deemon ja abiprotsessid
- vmware seadistusutiliit
- virtuaalsed võrguseadmed
VMware virtuaalarvutite haldamiseks soovitatakse kasutada brauseri lisana (ingl. k. plugin) esinevat utiliiti, mille saab paigaldada brauserisse samast haldusteenuse veebiserverist.
Tundub, et oluline on 32 bit tugi, st võib kasutada 32 bit keskkonda võin siis 64 bit keskkonda, millesse on lisatud 32 bit tuge pakkuvad teegid. Ja kuivõrd VMware installeri kasutamise käigus kompileeritakse mõni tuuma moodul, siis on mõistlik paigaldada sellised Debiani paketid
# apt-get build-dep linux-image-2.6-amd64 # apt-get install ia32-libs libx11-6 libxtst6 libxext6 libxt6 libice6 libxrender1 \ linux-headers-2.6.26-2-amd64 psmisc xspecs build-essential libx11-dev
VMware guestide võimalused võrgu kasutamiseks
Eeldusel, et VMware hostil on füüsiline võrguseade on põhimõtteliselt guestidel kolm võimalust võrguühenduseks
- bridged network (eesti k. sillatud võrk) - guesti virtuaalne võrguseade seadistatakse kasutama ip aadressi samast subnetist, mida kasutab host (aga hostist erinevat aadressi)
- nat network (eesti k. aadressteisendusega võrk) - host teeb guesti jaoks nn NAT teisendust, st guesti võrguseadmele on seadistatud privaatsest segmendist ip aadress ning pöördudes võrku paistab ta välja host'i ip aadressiga
- host-only network (eesti k. hostisisene võrk) - sellise võrguseadmega ei saa guest otseselt välja võrku pöörduda, küll aga saavad nt mitu guesti omavahel suhelda
Ettekujutust VMware võrgu võimalustest lihtsustab ettekujutus virtuaalsetest lülititest, mille külge on guestide võrguseadmed ühendatud. Lisaks, ühel guestil võib olla samaaegselt kasutada mitu erinevat võrguseadet, sedasi saab konstrueerida ka keerukamaid võrgutopoloogiaid, nt tekitada ühest guestist ülejäänute jaoks virtuaalse tulemüüri.
VMware Server tarkvara kopeerimine
VMware Server tarkvara saab kopeerida aadressilt http://www.vmware.com/ vastavalt seal esitatud tingimustele, 2009 aasta keskel on viimane stabiilne versioon 2.0.1 ning oluline on fail
- vmware hostis töötav server - VMware-server-2.0.1-156745.x86_64.tar.gz
Lisaks usaldatakse registreeritud kasutajale võti, mis tuleb tarkvara paigaldamise ajal sisestada. Võti esineb sarnase järgnevuse kujul
xxxxx-xxxxx-xxxxx-xxxxx
Tarkvara omandamiseks tuleb
- registreerida kasutaja
- sisse logida ja kopeerida personaalsed kasutamise koodid
- kopeerida õige tarkvara, 64bit .tar.gz juhtum (üks fail)
VMware Server tarkvara paigaldamine
Sõltuvalt kasutaja eelistustest võib paigaldada VMware tarkvara süsteemsetesse kataloogidesse, st /usr/bin, /usr/lib jms või kasutaja omal äranägemisel moodustatud kataloogi, nt /usr/local/vmware-server. Lisaks paigutab VMware Serveri installer käivitusskriptid kataloogi /etc/init.d ning seadistusfailid kataloogi /etc/vmware ning tuleb näidata kus hosti failisüsteemis asuvad guestide failisüsteemidele vastavad nn image failid.
Soovitavalt konsoolilt, nt serial konsoolilt, tarkvara paigaldamiseks võiks nt olla kataloogis /usr/src ning seal serveri arhiiv lahti pakkida
# cd /usr/src # tar zxf VMware-server-2.0.1-156745.x86_64.tar.gz # cd vmware-server-distrib
Installeri käivitamiseks tuleb öelda
# CC=/usr/bin/gcc-4.1 ./vmware-install.pl
Vastata küsimustele jaatavalt ja teha märkmeid kasutusse võetud võrkude kohta, nt
nat - 192.168.177.0 hostonly - 172.16.91.0.
ning haldusliideste kohta, nt
Please specify a port for remote connections to use [902] Please specify a port for standard http connections to use [8222] Please specify a port for secure http (https) connections to use [8333]
Kasutaja juhatatakse läbi sarnaste sammude kui VMware Serveri v. 1 mida on kirjeldatud tekstis VMware Server v. 1 kasutamine Debian Etchiga#VMware Server tarkvara paigaldamine
VMware Serveri käivitamine ja seiskamine
Peale paigaldamist VMware Serveri deemon töötab, selles saab veenduda vaadates protsessitabelit; serveri käivitamine ja seiskamine toimub öeldes
# /etc/init.d/vmware start|stop
Töötava VMware hosti peal on NAT ja host-only võrkudega seotud vmnet* võrguseadmed ning hostist saab ka nende võrkude arvutitesse pöörduda.
VMware haldusliidese kasutamine ja guesti moodustamine
VMware Server v. 2 ei sisalda sarnaselt v. 1 tarkvarale nö haldusklienti, haldamine toimub vaikimisi brauseriga aadressi https://vmware.loomaaed.tartu.ee:8333/ poole pöördumise teel, tundub, et kõige paremini töötab haldusliides Internet Exploreriga; sisselogimiseks sobib kasutada nt host arvuti root kasutajat ja tema parooli
Kusjuures selleks, et näha guesti konsooli tuleb paigaldada plugin, seda saab konsooli aknas teha ja plugin kopeeritakse samast haldusliidese serverist.
kus antud juhul on näha, et on seadistatud
- kolm datastore'i st kataloogi, kus asuvad virtuaalarvutitele vastavad andmed failisüsteemis, sh plokkseadmed - ds, bix ja standard
- kolm võrguühenduse võimalust - Bridged, HostOnly ning NAT, neid kõiki ei pea tingimata kasutama, seda, millist on tarvis
Guesti sisse operatsioonisüsteemi paigaldamine
Operatsioonisüsteemi paigaldamise üks võimalus on
- kopeerida paigaldusmeedia .iso image vmware hosti failisüsteem
- ühendada haldusprogrammi abil guestile CD seadmena paigaldusmeedia külge
- alglaadida guest meedialt
Alternatiivne võimalus oleks näiteks alglaadida võrgust.
VMware hosti võrgu paigaldusjärgne seadistamine
Võrguomaduste seadistamine on üheks olulisemaks ülesandeks, mida programmiga vmware-config.pl tehakse. See programm kutsutakse välja installeri poolt tarkvara paigaldamisel ja seda võib kasutada ka juba paigaldatud vmware tarkvaraga hostis virtuaalsete arvutite võrgukasutamise võimaluste muutmiseks.
# CC=/usr/bin/gcc-4.1 /usr/bin/vmware-config.pl
Valides wizardi asemel editor režiimi on mõnevõrra otsekohesem seadistusi muuta.
Selleks, et mitme guesti teatud võrguseadmed satuks samasse virtuaalsesse subnetti, tuleb neis kasutada samu vmnet* seadmeid, vaikimisi on seadmete kasutusotstarve selline
- vmnet0 - brigded network
- vmnet8 - NAT network
- vmnet1-7 - host-only network
VMware toolide kasutamine guestis
TODO
Guesti snapshot
TODO
Pordi suunamine NATitud võrgu arvutile
TODO
Märkused
- Bridged võrgule vastav vmnet0 seade ifconfig väljundis ei esine, samas võrk töötab; vmnet1 ja vmnet8 esinevad ka ifconfig väljundis.
- Kompileerimisel ei õnnestu valmistada vsock tuuma moodulit, internetis räägitakse midagi müstilisest vmware-config.pl.patch.txt paigast, mis probleemi lahendab ja mida jagatakse Ubuntu foorumites.
- Samuti räägitakse foorumites, et teatud juhtumitel on paranenud haldusliidese stabiilsus kui /usr/lib/vmware/webAccess/java/jre1.5.0_15 kataloogis olev JVM asendada uuemaga, täpsemalt vahetuse üksikasju tuleb uurida foorumitest.