VMware Server v. 2 kasutamine Debian Lenniga
Sisukord
Sissejuhatus
Praktiliselt ei ole VMware guest täiesti modifitseerimata operatsioonisüsteem, nt Linuxi guestis soovitatakse kasutada paremaks ressursikasutuseks spetsiaalseid vmware tuumamooduleid.
Käesolev tekst on ühe kasutaja kogemuse kirjeldus, mis ei esinda tarkvara autorite seisukohti ja mis on tehtud heas usus, et sellest võiks olla kasu erinevate virtualiseerimislahendustega tutvumisel. Tähelepanu all on üks konkreetne toode nimega VMware Server v. 1, mille huviline saab VMware veebikohast aadressilt http://www.vmware.com/ omale tutvumiseks kopeerida, kusjuures ei pretendeerita selle toote kõigi võimaluste esitusele. Üksikasjalikumat infot kogu VMware tooteperekonna kohta üldiselt ning ning kõnealuse toote kasutustingimuste kohta konkreetselt leiab samuti sellelt aadressilt.
Olgu eesmärgiks seada käima selliste omadustega virtuaalsete arvutite pidamise keskkond
- host on 64bit Debian Lenny
- gueste saab ühendada võrku kolmel moel, iga jaoks üks võrguseade: sillatud, natitud ja host-only ühendus
VMware hosti ettevalmistamine
Seda operatsioonisüsteemi eksemplari (arvutit), millel hakkavad asuma virtuaalsed arvutid, nimetatakse host'iks (ingl. k. majutaja). Virtuaalseid operatsioonisüsteemide eksemplare nimetatakse guestideks (ingl. k. külaline).
VMware Serveri host töötab eelnevalt paigaldatud operatsioonisüsteemi keskkonnas, mis võib olla näiteks Debian GNU/Linux v. 5.0 (Lenny) 64bit ja koosneb sellistest komponentidest
- vmware tuuma moodulid
- vmware deemon ja abiprotsessid
- vmware seadistusutiliit
- virtuaalsed võrguseadmed
VMware virtuaalarvutite haldamiseks soovitatakse kasutada brauseri lisana (ingl. k. plugin) esinevat utiliiti, mille saab paigaldada brauserisse samast haldusteenuse veebiserverist.
Tundub, et oluline on 32 bit tugi, st võib kasutada 32 bit keskkonda võin siis 64 bit keskkonda, millesse on lisatud 32 bit tuge pakkuvad teegid. Ja kuivõrd VMware installeri kasutamise käigus kompileeritakse mõni tuuma moodul, siis on mõistlik paigaldada sellised Debiani paketid
# apt-get build-dep linux-image-2.6-amd64 # apt-get install ia32-libs libx11-6 libxtst6 libxext6 libxt6 libice6 libxrender1 \ linux-headers-2.6.26-2-amd64 psmisc xspecs build-essential libx11-dev
VMware v. 2 tarkvara saab kopeerida www.vmware.com veebikohast ja selle kasutamiseks kehtivate tingimustega saab tutvuda samas. Lühidalt
- tuleb registreerida kasutaja
- tuleb sisse logida ja kopeerida personaalsed kasutamise koodid
- kopeerida õige tarkvara, 64bit .tar.gz juhtum (üks fail)
Tarkvara paigaldamine
Soovitavalt konsoolilt, nt serial konsoolilt
# cd /usr/src # tar zxf VMware-server-2.0.1-156745.x86_64.tar.gz # cd vmware-server-distrib # CC=/usr/bin/gcc-4.1 ./vmware-install.pl
Vastata küsimustele jaatavalt ja teha märkmeid kasutusse võetud võrkude kohta, nt
nat - 192.168.177.0 hostonly - 172.16.91.0.
ning haldusliideste kohta, nt
Please specify a port for remote connections to use [902] Please specify a port for standard http connections to use [8222] Please specify a port for secure http (https) connections to use [8333]
Kasutamine
VMware Server v. 2 ei sisalda sarnaselt v. 1 tarkvarale nö haldusklienti, haldamine toimub vaikimisi brauseriga aadressi https://vmware.loomaaed.tartu.ee:8333/ poole pöördumise teel, tundub, et kõige paremini töötab haldusliides Internet Exploreriga; sisselogimiseks sobib kasutada nt host arvuti root kasutajat ja tema parooli
Kusjuures selleks, et näha guesti konsooli tuleb paigaldada plugin, seda saab konsooli aknas teha ja plugin kopeeritakse samast haldusliidese serverist.
kus antud juhul on näha, et on seadistatud
- kolm datastore'i st kataloogi, kus asuvad virtuaalarvutitele vastavad andmed failisüsteemis, sh plokkseadmed - ds, bix ja standard
- kolm võrguühenduse võimalust - Bridged, HostOnly ning NAT, neid kõiki ei pea tingimata kasutama, seda, millist on tarvis
Kui on vajadus VMware süsteemi ümber seadistada, tuleb samuti kasutada sobivat kompilaatorit
# CC=/usr/bin/gcc-4.1 /usr/bin/vmware-config.pl
VMware serveri käivitamine ja seiskamine toimub öeldes
# /etc/init.d/vmware start|stop
Märkused
- Bridged võrgule vastav vmnet0 seade ifconfig väljundis ei esine, samas võrk töötab; vmnet1 ja vmnet8 esinevad ka ifconfig väljundis.
- Kompileerimisel ei õnnestu valmistada vsock tuuma moodulit, internetis räägitakse midagi müstilisest vmware-config.pl.patch.txt paigast, mis probleemi lahendab ja mida jagatakse Ubuntu foorumites.
- Samuti räägitakse foorumites, et teatud juhtumitel on paranenud haldusliidese stabiilsus kui /usr/lib/vmware/webAccess/java/jre1.5.0_15 kataloogis olev JVM asendada uuemaga, täpsemalt vahetuse üksikasju tuleb uurida foorumitest.
