Xen kasutamine Debian Etchiga

Allikas: Kuutõrvaja
Redaktsioon seisuga 10. veebruar 2008, kell 17:45 kasutajalt Imre (arutelu | kaastöö) (Xen serveri tarkvara seadistamine)

Sissejuhatus

Virtualiseerimine võimaldab ühel füüsilisel arvutil kasutada mitmeid samaaegselt töötavaid operatsioonisüsteeme. Sellise samaaegse kasutuse juures on oluline roll hypervisor tarkvaral, mille ülesandeks on kontrollida erinevatele operatsioonisüsteemi eksemplaridele eraldatud ressursse. Hypervisor saab töötatada samaaegselt ühes kahest keskkonnast

  • native ehk bare metal hypervisor töötab otse riistvaral ning tema kontrolli all on kõik operatsioonisüsteemi eksemplarid sh Host ise (Xen, VMware ESX)
  • hosted hypervisor töötab otse riistvaral töötava operatsioonisüsteemi sees (VirtualBox, VMware Server ehk nn tasuta VMware)

Reeglina töötab virtualiseeritud režiimis käivitatud arvutil üks põhiline operatsioonisüsteem (Host), millest kontrollitakse teiste (Guest) operatsioonisüsteemide tegevust. Üldiselt eristatakse nelja tüüpi virtualiseerimise tehnikaid:

  • Riistvara emuleerimine - QEMU (saab kasutada muu riistvara jaoks mõeldud operatsioonisüsteeme)
  • Full virtualization - VMware, VirtualBox (saab kasutada sama riistvaralise platvormi jaoks mõeldud modifitseerimata Guest operatsioonisüsteeme)
  • Paravirtualization - Xen (saab kasutada vaid modifitseeritud tuumaga Guest operatsioonisüsteeme)
  • Operating System level virtualization - Sólaris Containers (kõik töötavad operatsioonisüsteemi eksemplarid sh host kasutavad sama tuuma)

Modifitseerimine tähendab Xeni puhul seda, et Guest operatsioonisüsteem kasutab vastavalt paigatud tuuma.

Xeni puhul kasutatakse põhimõtteliselt kahte sorti tuumi

  • dom0 - host operatsioonisüsteem ehk privilegeeritud domeen
  • domU - guest operatsioonisüsteem ehk privilegeerimata domeen

Erijuhul, nt Debian GNU/Linux v 4.0 puhul kasutavad dom0 ja domU ühte ja sama spetsiaalselt ettevalmistatud tuuma.

Xen tarkvara paigaldamine

Kaasaegsete Linuxi distributsioonide paketihaldusest on reeglina võimalik Xen tarkvara paigaldada. Nt Debian GNU/Linux v 4.0 puhul i386 arhitektuuri jaoks tuleb paigaldada paketid

  • Xen hypervisor - xen-hypervisor-3.0.3-1-i386-pae
  • Xen tuum - linux-image-2.6-xen-686
  • Xen programmid jms - libc6-xen xen-docs-3.0 xen-tools xen-utils-3.0.3-1 xen-utils-common

Peale tarkvara paigaldamist tuleb arvuti bootida kasutades hypervisorit ning Xeni tuuma, selleks sobib kasutada nt sellise sisuga GRUB menüü faili menu.lst

 default     0
 timeout     15
 color cyan/blue white/blue
 
 title xen
 root (hd0,1)
 kernel /boot/xen-3.0.3-1-i386-pae.gz dom0_mem=384000
 module /boot/vmlinuz-2.6.18-6-xen-686 root=/dev/hda2 ro max_loop=255
 module /boot/initrd.img-2.6.18-6-xen-686
 savedefault
 boot

Pange tähele, et privilegeerimata domeeni tuum paikneb väljaspoole privilegeerimata domeeni failisüsteemi ning see asjaolu on iseloomulik paravirtualiseerimisele. Tõsi, on olemas py-grub initsiatiiv, mis võimaldab kasutada domU'ga domU sees paiknevat tuuma.

Peale bootimist saab küsida hüpervisori dmesg'i käsuga

 bash# xm dmesg

Xen serveri tarkvara seadistamine

Xen'i tarkvara koosneb kahest osast

  • dom0 sees töötab serveri pool, mida kontrollib seadistusfail /etc/xen/xend-config.sxp
  • Iga domU omadused on kirjas vastava domU seadistusfaili sees, /etc/xen/domU-nimi.sxp

Kuigi xend-config.sxp failis tehtud muudatuste kehtestamiseks tihti piisab xend doeemoni peatamisest ja startimisest

 bash# /etc/init.d/xend stop|start

osutub, et kõige otsekohesem oleks segaduste vältimiseks peale selle faili muutmist arvuti rebootida. Pealegi, xend-config.sxp failis tehakse vajalikud muudatused Xeni juurutamise ajal ära ning edaspidi muudetakse seda Xeni kasutamise ajal harva. xend-config.sxp faili muutmise teel saab teha järgmisi otsustusi

  • millises režiimis töötab domU'de võrk (bridge, routing, nat)
  • kui palju on dom0 sees kasutusel protsessoreid, soovitav on valida üks (dom0-cpus 1)
  • kui palju mälu on tagatud dom0 jaoks, soovitav 196 MB (dom0-min-mem 196)

Xen võimaldab kasutada domU'sid võrgu mõttes kolmel erineval moel, tavaliselt töötavad kõik domU'd samaagselt ühes ja samas režiimis

  • bridge - dom0 ja kõik domU'de võrguseadmed asuvad ühes ja samas võrgus etherneti mõttes, kasutatakse sama ip subneti aadresse
  • routing - dom0 on võrgu sõlmpunktiks iga domU ja dom0'ga samas subnetis olevate teiste arvutite vahel
  • nat - dom0 on võrgu sõlmpunktiks iga domU ja dom0'ga samas subnetis olevate teiste arvutite vahel kusjuures, dom0 teeb NAT teisendusi domU'de jaoks

Järgnevates punktides käsitletakse eraldi domU'le vastava seadistusfaili kõiki muid omadusi ning kuidas seadistada käima erinevaid võrgus töötamise režiime, alustuseks võiks Debian GNU/Linux 4.0 puhul vaadata üle mainitud dom0-cpus ja dom0-min-mem parameetrite väärtused ning dom0 operatsioonisüsteem alglaadida.

Xen domU moodustamine

Debian Etch sisaldab paketti xen-tools, mis hõlbustab Guest domeenide immidza tekitamist. Koostage nt selline seadistusfail /etc/xen-tools/xen-tools.conf

dir = /data
debootstrap = 1
size   = 4Gb      # Disk image size.
memory = 512Mb    # Memory size
swap   = 1024Mb    # Swap size
fs     = ext3     # use the EXT3 filesystem for the disk image.
dist   = etch    # Default distribution to install.
image  = full   # Specify sparse vs. full disk images.
passwd = 1
kernel = /boot/vmlinuz-2.6.18-6-xen-686
mirror = http://ftp.aso.ee/debian/

ning öelge

bash# xen-create-image --hostname=xen.loomaaed.tartu.ee --ip=172.16.92.2 \
--gateway=172.16.92.128 --netmask=255.255.255.0

Tulemusena moodustatakse domU seadistusfail

/etc/xen/xen.loomaaed.tartu.ee.cfg

ning juurfailisüseemi ja saaleala tõmmised kataloogi /data/domains/xen.loomaaed.tartu.ee

disk.img
swap.img

Seadistusfaili võiks kohendada ülevaatlikuse mõttes nt selliseks

 name    = 'xen.loomaaed.tartu.ee'
 kernel  = '/boot/vmlinuz-2.6.18-6-xen-i386'
 ramdisk = '/boot/initrd.img-2.6.18-6-xen-i386'
 root    = '/dev/sda1 ro'
 memory  = '1024'
 disk    = [ 'file:/data/domains/xen.loomaaed.tartu.ee/disk.img,sda1,w',
             'file:/data/domains/xen.loomaaed.tartu.ee/swap.img,sda2,w' ]
 vif  = [ 'mac=00:16:3E:2C:7E:EF' ]
 vcpus="1"

Toodud domU seadistamiseks kasutatud parameetrid on isenesest mõistetava tähendusega, kõikvõimalike parameetrite loetelu saab küsida käsuga

 bash# xm create --help_config

domU sisse peab olema samuti paigaldatud libc6-xen teek.

domU kasutamine

Jättes esialgu pööramata tähelepanu võrguseadistustele ja kommenteerides vif parameetri domU seadistusfailist välja veendume, et domU on kasutatav st teda saab käivitada, sisse logida konsoolilt ning seisata.

domU käivitamine koos konsooliga kasutamisega toimub selliselt, -c võti tähendab, et samale terminalile kus käsk anti esitatakse domU konsool

 bash# xm create -c /etc/xen/xen.loomaaed.tartu.ee.cfg

Peale domU käivitamist võib sisse logida kas konsooli kaudu või üle võrgu kui võrk oleks seadistatud. Konsoolilt pääseb välja Ctrl + ] kombinatsiooni abil ning konsooli tagasi käsuga

 bash# xm cosole xen.loomaaed.tartu.ee

domU seiskamiseks on käsk

 bash# xm shutdown xen.loomaaed.tartu.ee

Töötavate domeenide nimekirja näeb käsuga

 bash# xm list

Xen domU'le vastavaid failisüsteeme saab dom0 all hõlpsasti külge ühendada ja kasutada, kusjuures vastav domU ei tohi samal ajal töötada. See toimub käsugga

bash# mount -o loop /data/domains/xen.loomaaed.tartu.ee/disk.img /mnt

Võrgu kasutamine domU seest

Eelnevates punktides on libisetud üle võrku puudutavatest küsimustest ja keskendutud domU enda käivitamisele kuigi just sobivate võrguomaduste seadistamisega on tavaliselt kõige rohkem probleeme. Võrgus saab domU paikneda kahel moel

  • bridge rezhiimis - domU kasutab sama alamvõrgu aadresse mida dom0
  • nat rezhiimis - domU kasutab privaatse võrgu aadresse ning on dom0 taha natitud

Käesolevas palas kasutatakse esimest võimalust.

Pikemalt teoorisse süvenemata olgu öeldud, et privilegeeritud ja privilegeerimata domeenide võrgukaardid on ühendatud virtuaalsete sildade abil kokku ning seda kaudu toimub andmevahetus. Ühe võrgukaardi puhul ei tohiks võrgu seadistamine vajada eriliste muudatuste tegemist Xen tarkvara seadistusfailidesse, domU virtuaalne võrguseade ühendatakse virtuaalse sillaga tänu reale

vif = ['bridge=xenbr0']

Kui on vajadus kasutada domU selliselt, et sealt saab pöörduda mitmesse, nt kahe dom0 arvuti füüsilise võrgukaardiga seotud võrgu poole, siis tuleb selleks tekitada üks skript, nt nimega /etc/xen/scripts/kaks-silda.sh ja sisuga

#!/bin/sh
dir=$(dirname "$0")
"$dir/network-bridge" "$@" vifnum=0 netdev=eth0 bridge=xenbr0
"$dir/network-bridge" "$@" vifnum=1 netdev=eth1 bridge=xenbr1

Lisaks tuleb seadistusfailis /etc/xen/xend-config.sxp kasutada rida

(network-script kaks-silda.sh)

Õigel juhul kasutab nüüd Xen kahte virtuaalselt silda (ingl. k. bridge)

bash # brctl show
bridge name     bridge id               STP enabled     interfaces
xenbr0          8000.feffffffffff       no              vif0.0
                                        peth0
                                        vif5.0
xenbr1          8000.feffffffffff       no              vif0.1
                                        peth1
                                        vif5.1

Tulemusena peab domU sisse tekkima kaks võrguseadet, eth0 ja eth1 ning sobivate aadresside kasutamisel saab nende abil pöörduda vastavatesse võrkudesse.

Probleemid

Kui ei tarkvara kasutamine ei anna soovitud tulemust, siis esmalt maksab tutvuda logifailide sisuga, nt Debian puhul asuvad nad kataloogis /var/log/xen.

Mõnel juhul võib ilmuda peale domU konsoolile bootimist st võtmega -c rohkelt teateid

Couldnt get a file descriptor referring to the console

Selle vastu aitab liigutada ära domU sees fail

bash# mv /etc/console/boottime.kmap.gz /etc/console/boottime.kmap.gz-muidu-segab-xenni

Couldnt get a file descriptor referring to the console

Tundub, et 2007 aasta keskel on AMD64 platvormil Debian Etch Xenilisel paketituumal probleeme stabiilsusega mitme protsessori puhul. Selle vastu aitab kasutada /etc/xen/xend-config.sxp failis rida

# In SMP system, dom0 will use dom0-cpus # of CPUS
# If dom0-cpus = 0, dom0 will take all cpus available
(dom0-cpus 1)

Lisaks on täheldatud probleeme kui domU juurfailisüsteemina kasutatakse reiser failisüsteemi.

Kui domU on Debian Sarge, siis ei ole seal standardse paketihaldusega võimalik paigaldada nn xenisõbralikku libc teeki libc6-xen ning selle tulemusena võivad ilmneda sellised teated

4gb seg fixup, process S43portmap (pid 1046), cs:ip 73:b7e763f8

Selle vastu aitab kataloogi /lib/tls liigutamine (kusjuures see on Thread-Local Storage mitte Transport Layer Security teek)

bash# mv /lib/tls /lib/tls.disabled

dom0 sees ethtool vms utiliitidega võrguseadmeid uurides tuleb pöörduda pethx kujul seadme poole, nt selliselt

bash# ethtool peth0

Kui domU sees töötab Debian Etch operatsioonisüsteem ning kasutatakse paketihaldusega jagatavat udev'i, siis vaikimisi igal domU reboodil suureneb ethernetiseadme järjekorranumber, st eth0, eth1 jne. Selle vastu aitab domU seadistusfailis fikseerida võrguseadme mac aadress, võiks kasutada Xeni poolt kord omistatud aadress, mille leiab domU failist

/etc/udev/rules.d/z25_persistent-net.rules

Katse näitab, samuti asjakohaste arhiivide lugemine, et 64bit dom0 all saab edukalt kasutada 32bit domU keskkondi, kusjuures domU tuumaks on 64bit dom0 tuuma. Ilmselt rakenduvad seejuures samasugused asjaolud nagu ilma Xenita 64bit tuuma ja 32 bit userspace'i kasutamisel.

domU sees nn eth seadme aliase tekitamine toimub tavapäraselt, nt

bash# ifconfig eth0:0 192.168.1.2 netmask 255.255.255.0

või Debiani puhul kirjeldades sissekande failis /etc/network/interfaces.

Kui HVM rezhiimis töötava 32bit domU jaoks on tarvis rohkem mälu, siis vähemalt 64bit dom0 puhul on sobiv öelda

pae=1

Kusjuures, tundub, et Debian GNU/Linux Edge puhul AMD64 platvormil on HVM domU'd 32 bitilised paratamatult.

Kui pidada Debian Edge dom0 all Debian Sarge domU'd, siis tuleb arvestada, et uue kerneli draiverite vastu kasutatakse suhteliselt vana userspace'i. Paljudel juhtudel ei pruugi see probleeme tekitada, aga näiteks eksootiliste failisüsteemide kasutamisel jällegi võivad tekkida ebakooskõlad.

Kui dom0 ja domU operatsioonisüsteemid on erinevad, nt Redhat 5 ja Debian 4, on üldiselt asjakohane kasutada domU jaoks seal töötava operatsioonisüsteemi tuuma. Praktiliselt tuleb siis antud juhul Debiani tuuma ja ramdisk kopeerida dom0 peale ja näidata domU seadistusfailis nende asukoht kätte Xenile.

domU sisse tuleks lisada udev pakett ja seejärel domU'le shutdown öelda ning käivitada. Tulemusena asendatakse /dev/ptyp[0-f] seadmed /dev/pts/* seadmetega ning samaaegselt saab sisse logida üle 16 kasutaja.

Kui arvuti käivitamisel saab teate

 PAE mode mismatch error (xen=yes dom0=no)

tähendab see seda, et supervisor ja tuum ei ole pae toetuse mõttes kooskõlas. Tuleb arvestada asjaolu, et Debiani Xeni toetusega tuumades on kõigis pae tugi sees, kuigi supervisori pakett on pae ja mitte pae juhtumite jaoks. Lahenduseks on kasutada pae toetusega riistvara või kompileerida tuum ringi.

Debian Etch paketihalduse xen-tuuma kasutamine

Turvalisuse ja kasutusmugavuse seisukohast on Debian GNU/Linux Etch versiooni puhul otstarbekas kasutada pakendatud tuuma kasutades nt 32bit x86 platvormil paketti ja sealt lähtuvaid sõltuvusi, näiteks sellised võiksid olla asjakohased paketid ühe ajahetkel

bash# dpkg -l '*xen*' | grep ii
ii  bridge-utils                  1.2-1                         Utilities for configuring the Linux ethernet bridge
ii  libc6-xen                         2.3.6.ds1-13          GNU C Library: Shared libraries [Xen version]
ii  linux-image-2.6.18-4-xen-686      2.6.18.dfsg.1-12etch2 Linux 2.6.18 image on i686
ii  linux-modules-2.6.18-4-xen-686    2.6.18.dfsg.1-12etch2 Linux 2.6.18 modules on i686
ii  xen-hypervisor-3.0.3-1-i386-pae   3.0.3-0-2             The Xen Hypervisor on i386 with pae
ii  xen-linux-system-2.6.18-4-xen-686 2.6.18.dfsg.1-12etch2 XEN system with Linux 2.6.18 image on i686
ii  xen-tools                         2.8-2                 Tools to manage debian XEN virtual servers
ii  xen-utils-3.0.3-1                 3.0.3-0-2             XEN administrative tools
ii  xen-utils-common                  3.0.3-0-2             XEN administrative tools - common files

Ning nii jääb ära vajadus ise tuuma kompileerida.

Full virtualization

Kui kasutada olev riistavara on AMD-V või Intel VT toega, siis on võimalik kasutada Xeni ka 'full virtualization' rezhiimis. Kontrollimiseks soovitatakse vaadata dom0 peal kas käsk väljastab midagi või mitte, kui väljastab, siis on full virtualizationi jaoks tugi olemas

bash# egrep '^flags.*(vmx|svm)' /proc/cpuinfo

Näiteks kaasneb full virtualizationiga võimalus kasutada domU (mida antud juhul nimetatakse HVM - hardware virtual machine) sees modifitseerimata operatsioonisüsteemi. Kasutamiseks tuleb paigaldada pakett

xen-ioemu-3.0.3-1

Üldiselt on asjatoimetused sarnased kui paravirtualiseerimise puhul, domU seadistusfailiks sobib nt sellise sisuga fail, antud juhul toimub Debian GNU/Linux operatsioonisüsteemi paigaldusmeedialt bootimine, millele võiks järgneda install varem dd käsuga moodustatud disk image'le

kernel = "/usr/lib/xen-3.0.3-1/boot/hvmloader"
builder = 'hvm'
device_model = '/usr/lib/xen-3.0.3-1/bin/qemu-dm'
memory  = '2048'
vcpus = '1'
name='full-virt'
vif = [ 'mac=00:16:3E:3A:8E:7A, type=ioemu, bridge=xenbr2' ]
disk = [ 'file:/data/zones/domains/full-virt/disk.img,ioemu:hda,w',
         'file:/data/images/debian-40r0-i386-CD-1.iso,hdc:cdrom,r' ]
boot='d'
vnc=1

Lisaks peab olema näidatud vnc kasutamine ka Xeni seadistusfailis /etc/xen/xend-config.sxp

# The interface for VNC servers to listen on. Defaults
# to 127.0.0.1  To restore old 'listen everywhere' behaviour
# set this to 0.0.0.0
(vnc-listen '127.0.0.1')

Peale selliste seadistuste tegemist ning domU bootimist saab ühenduda vnc kliendiga (nt vncviewer) porti 5900 ning suhelda domU konsooliga. Seda võiks praktiliselt teha ssh abil porte sobivalt suunates. Peale operatsioonisüsteemi paigaldamist tuleks asendada boot parameetri väärtuseks 'c' ning bootida vastselt paigaldatud süsteem.

Konsool võiks X keskkonnas välja näha selline

Xen-hvm-console.gif

RedHat Enterprise Linux 5 Xen'i kasutamine

Kui dom0 operatsioonisüsteemi paigaldamisel valida virtualiseerimise tugi, siis vastne süsteem seadistataksegi kasutama Xeni hypervisorit. Edasi tuleb programmi virt-install abil paigaldada domU

dom0# virt-install 
What is the name of your virtual machine? domU-1
 How much RAM should be allocated (in megabytes)? 3072
 What would you like to use as the disk (path)? /data/domains/domU-1/os.img
 How large would you like the disk (/data/domains/domU-1/os.img) to be (in gigabytes)? 20
 Would you like to enable graphics support? (yes or no) no 
 What is the install location? nfs:nfs.tartu.loomaaed.ee:/data/install/rh

Kusjuures kataloogis /data/install/rh peab asuma domU's tööle hakkava nt RedHat 4 AS Linuxi esimese CD sisu kuhu on kataloogi RedHat/RPMS kopeeritud juurde kõigi ülejäänud CD'de sama kataloogi sisu.

RedHati Xeni erineb Debiani omast sellevõrra, et domU asub ühel seadme immidzal (os.img), mille sees on failisüsteemidele vastavad partitsioonid. Lisaks kasutatakse pygrub bootloaderit domU käivitamisel.

domU kettafaili suurendamine

Selleks, et suurendada failisüsteemi mahtu, näiteks 5G, käivita alltoodud käsud.

NB!! Kui failis on mitu partitsiooni, ei tohi kahte viimast käsku anda, vaid tuleks tekkinud vabale ruumile uus partitsioon tekitada.

# dd if=/dev/zero of=fc4.img bs=1M count=0 seek=5120
# e2fsck -f -y fc4.img
# resize2fs -p fc4.img


Lingid

Xen http://www.xensource.com/

NetBSD xen http://www.s-mackie.demon.co.uk/unix-notes/NetBSD-Xen-Setup.html

Xen knoppix http://unit.aist.go.jp/itri/knoppix/xen/index-en.html

Gentoo Xen http://gentoo-wiki.com/HOWTO_Xen_and_Gentoo

RedHat Enterprise Linux https://www.redhat.com/docs/manuals/enterprise/RHEL-5-manual/Virtualization-en-US/index.html