IPv4
IP aadressi kasutatakse internetis (võrgus) arvutiga suhtlemiseks. Aadress koosneb 32 bitist mis on jagatav võrgu osadeks.
IPv4 aadress koosneb neljast 8-bitisest osast, mis kirjutatakse nelja omavahel punktidega eraldatud arvuna Näiteks 193.40.0.131.
Kasutatakse A-, B-, C-, ja D-klassi IP-vahemikke.
A-klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B-klassil on muudetavad aadressi kolm viimast osa, C-klassil kaks viimast osa ja D-klassil ainult viimane osa. A-, B- ja C-klassi aadressid on rahvusvaheliste kokkulepetega jaotatud kasutajagruppidele (nagu korporatsioonid, riigid jms). Viimane, D-klass, on vaba ning mõeldud kasutamiseks kohtvõrkudes. Lisaks IP-aadressile on vajalik alamvõrgumask, mis määrab ära võrgu suuruse.
1 1 1 1 1 1 1 1 128 64 32 16 8 4 2 1 = 128 + 64 + 32 + 16 + 8 + 4 + 2 + 1 = 255
0 1 0 0 0 0 0 1 0 64 0 0 0 0 0 1 = 0 + 64 + 0 + 0 + 0 + 0 + 0 + 1 = 65
IP aadress kümnendsüsteemselt ja binaarselt:
193. 40. 0. 131 (kümnendsüsteem) 11000001.00101000.00000000.10000011 (binaarne)
Netmask
A-klass: 255.0.0.0 B-klass: 255.255.0.0 C-klass: 255.255.255.0
A-klassi IP aadress oleks näiteks kujul 8.20.15.1 255.0.0.0. Jagame aadressi ja netmask'i bittideks:
8.20.15.1 = 00001000.00010100.00001111.00000001 255.0.0.0 = 11111111.00000000.00000000.00000000 ----------------------------------- net id | host id
net id = 00001000 = 8 host id = 00010100.00001111.00000001 = 20.15.1
Abitabel
/24 /25 /26 /27 /28 /29 /30 /31 /32 binary 256 128 64 32 16 8 4 2 1 mask 256 128 192 224 240 248 252 254 255 # hosts 254 126 62 30 14 6 2 - - # networks 1 2 4 8 16 32 64 128 - # bits 0 1 2 3 4 5 6 7 -