Proxmox VE 1.x
See tekst on hetkel veel toores
Sisukord
Sissejuhatus
Proxmox on firma mis arendab Debianil ja vabavaral baseeruvaid serverilahendusi. Proxmox VE on Debianile loodud KVM ja OpenVZ tehnikale baseeruvate virtuaalserverite haldusplatform ehk alusdistro. Proxmox kuulub GPL litsentsi alla.
Proxmox VEs sisalduvad võimalused:
- Virtuaalmasinate võrgu boodi tugi gPXE abil http://www.etherboot.org/wiki/pxechaining
- Lihtne kuid võimas veebiliides kus saab kõik põhilised seadistamised tehtud
- Klusterdamise tugi
- Virtuaalserverite mugav install ja kasutamine üle java konsooli
Install
Installimiseks on kaks võimalust. Esimene (ja soovituslik) on tõmmata ametlik ISO fail ning paigaldada Proxmox selleabil. Juhend ja ISO tõmbamise lingid asuvad aadressil http://pve.proxmox.com/wiki/Installation
Kui mingil põhjusel ametlikult plaadilt installimine ebaõnnestub. Näiteks ei tundnud minul seal leiduv Debian ära võrgukaarte ühe teatud kerneli bugi tõttu. Saab paigaldada käsitsi kõige uuema Debiani 64bitise versiooni, sest 32 bitil kahjuks rakendus ei tööta, ning sinna omakorda Proxmoxi paketi. Selleks esimese sammuna tuleks paigaldada tavaline Debian distro ja järgida edasi juhendit http://pve.proxmox.com/wiki/Install_Proxmox_VE_on_Debian_Lenny
Avame /etc/apt/sources.list ja lisame sinna rea
deb http://download.proxmox.com/debian lenny pve
Lisame Proxmox VE repository key:
# wget -O- "http://download.proxmox.com/debian/key.asc" | apt-key add -
Uuendame süsteemi
# aptitude update
Ja paigaldame proxmoxi kerneli
# aptitude install pve-kernel-2.6.32-4-pve
Ning baasi
# aptitude install proxmox-ve-2.6.32 ntp ssh lvm2
Paigaldada võib ka paketi
# aptitude install pve-headers-2.6.32-4-pve
Kui Proxmox teatab "KVM module not loaded. Maybe you need to enable Intel VT / AMD-V support in the BIOS." Siis on tõenäoliselt virtualiseerimise tugi BIOSist keelatud või üldse arvutist puuduv.
Paigaldatud kerneli versioon toetab lisaks ka KSM nimelist tehnoloogiat mälukasutuse vähendamiseks virtuaalmasinatel http://pve.proxmox.com/wiki/KSM
Nimetatud funktsioonist leiab veel juttu kerneli uuenduste loetelu juures http://kernelnewbies.org/Linux_2_6_32#head-d3f32e41df508090810388a57efce73f52660ccb
Miks soovitatakse kasutada 32-bitiseid virtuaalmasinaid mitte 64 bitiseid ? 64 bitine masin sobib vaid sellisel juhtudel kui vajad rohkem mälu kui 4GB. Samas 32bitine virtuaalmasin kasutab teatud situatsioonides vähem mälu. Näiteks standartselt paigaldatud apache2 kasutab 64 bitises opsüsteemis rohkem mälu kui ta teeks seda 32bitises.
Võrgu seadistus
Probleem, meil on serveril üks võrgukaart ning tahame omistada sellele avaliku IP aadressi (192.168.0.60), lisaks aga ka teha üle selle virtuaalsete serveriteni bridge (silla) millekaudu pääsevad võrku ka kõik serveris resideeruvad virtuaalmasinad.
Võrgu ehitust iseloomustab järgmine skeem
Sellejaoks avame faili /etc/network/interfaces
auto vmbr0
iface vmbr0 inet static
address 192.168.0.1
netmask 255.255.255.0
gateway 192.168.0.254
bridge_ports eth0
bridge_stp off
bridge_fd 0
Ja ongi valmis. Server on ligipääsetav ip aadressilt 192.168.0.1 ning KVM virtuaalmasinate network kaardid võib siduda vmbr0 sillaga. Virtuaalmasinate sees võib tekkinud võrguseadmele omistada koheselt sama võrgu ip aadresse või DHCP teenuse olemasolu korral küsida IP aadresse.
Käsureal näeb jaotust
# brctl show
bridge name bridge id STP enabled interfaces
vmbr0 8000.0026b93dea0b no eth1
vmtab102i0
vmtab103i0
vmtab104i0
vmtab105i0
vmbr1 8000.0026b93dea0a no eth0
vmtab102i1
vmtab103i1
vmtab104i1
vmtab105i1
vmtab106i1
Tähele tasub panna, et vmbr0 tuleb külge linuxitele esimese võrguseadme, ehk eth0ina, vmbr1 järgnevalt eth1na jne..
Tulemüüri ehitamisel tuleb silmas pidada, et vaja on proxmoxi kasutamiseks hoida lahti järgnevad pordid.
- Veebiliidese kasutamiseks: 443
- VNC veebikonsoolile: 5900-5999
- SSH ligipääsuks: 22
iSCSI kasutamine
iSCSI kasutamiseks tuleb installida pakett open-iscsi
# apt-get install open-iscsi
Ja seejärel tuleb teenused taaskäivitada
# /etc/init.d/pvedaemon restart # /etc/init.d/apache2 restart
Iscsi targeteid saab edaspidi külge haakida juba otse veebiliidesest.
Kui iSCSI server mingil põhjusel enam ei suhtle siis veebiliidese kaudu iscsi kettaid lahti haakida pole võimalik. Sellisel juhul tuleb logida käsureale ja kustutada need manuaalselt failist /etc/pve/storage.cfg
Proxmox cluster
NB! clustrisse pandavatel masinatel peab olema õige kelaaeg. Lisaks peavad virtuaalmasinate kettad olema haagitud kõikide nodede külge. Kettad saab sünkroniseerida klustri nodede vahel glusterfs või drdb abil või haakida need iscsi abil ühest suurest storageserverist.
_____ master
| | 192.168.1.1
|_____|
|
|
-|---------|----------|----....---|--
| | |
__|__ __|__ __|__
| | | | | |
|_____| |_____| |_____|
node1 node2 node3
192.168.1.2 192.168.1.3 192.168.1.4
Nodede ja masteri haldus käib pceca utiliidi abil
USAGE: pveca -l # näitab clustri hetkeseisu
pveca -c # tekita uus cluster ja muuda localhost master nodeks
pveca -s [-h IP] # sünkroniseeri cluster vastu master nodet (või ip aadressi)
pveca -d ID # kustuta node
pveca -a [-h IP] # lisa uus node clustrisse
pveca -m # sunni kohalikku node hakkama master nodeks
Master node loomine masinal 192.168.1.1
# pveca -c
Lisame slave noded clustrisse, ehk käivitame kõigil kolmel slavel järgneva käsu
# pveca -a -h 192.168.1.1
Vaatame kas cluster hakkas tööle.
# pveca -l CID----IPADDRESS----ROLE-STATE--------UPTIME---LOAD----MEM---ROOT---DATA 1 : 192.168.1.1 M A 01:43 0.54 20% 1% 4% 2 : 192.168.1.2 N A 05:02 0.04 26% 5% 29% 3 : 192.168.1.3 N A 00:13 1.41 22% 3% 15% 4 : 192.168.1.4 N A 00:05 0.54 17% 3% 3%
Probleemide korral tuleb vahel kustutada fail /etc/pve/cluster.cfg ja node uuesti liita clustriga.
Proxmox DRBD cluster
DRDB peamiseks miinuseks, et drdb clustrisse saab seadistada vaid kaks serverit mis toimivad mirrorina.
Soovitatav on, et kettal või partitsioonil, kus virtuaalmasinad resideeruvad oleks eelnevalt seadistatud LVM
- http://pve.proxmox.com/wiki/DRBD Ametlik seadistusjuhend
- http://www.drbd.org/ DRBD ametlik kodulehekülg
- http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DRBD_kasutamine_Debianiga DRBD kasutamine Debianiga
Virtuaalserverite arhiveerimine ja taastamine
Proxmoxi veebiliidesest on võimalik seda seadistada virtuaalserveritest nii automaatselt snapshotte kui täisvarukoopiaid tegema. Varundatud masinate taastamine toimbu käsureal vzrestore (OpenVZ) või qmrestore (KVM) käskudega.
Põjalikuma juhendi leiab taas ametlikust wikist http://pve.proxmox.com/wiki/Backup_-_Restore_-_Live_Migration
Veebiliides
Pöördudes http://192.168.0.1 aadressile peaks avanema veebiaken kus saab virtuaalseid masinaid luua ja hallata. Veebiliidese administraatori kasutajaks on "root" ja parooliks sama mis süsteemsel root kasutajal.
Kui virtuaalmasinas (KVM) kasutatav operatsioonisüsteem seda toetab siis tasub kasutada võimalikult palju virtio seamdmeid (võrk, ketas), nendepoolt tekitatud väiksema overheadi tõttu sest siis pole vaja virtuaalserveril emuleerida mingit konkreetset rauda.
Guesti seadistusfaili kasutamine
TODO
floppy ketta kasutamine
# cat /etc/qemu-server/109.conf ... args: -fda /root/109.floppy
kus fail /root/109.floppy on tekitatud
# dd if=/dev/zero of=/root/109.floppy bs=1024 count=1440
Viited
http://pve.proxmox.com/wiki/Main_Page Proxmoxi wiki
http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_platform_virtual_machines Erinevate virtualiseerimise lahenduste wikipedia võrdlustabel
Kaks linki virtuaalmasinate juures mälu kokkuhoiust
http://avikivity.blogspot.com/2008/04/memory-overcommit-with-kvm.html
http://www.linux-kvm.com/content/memory-ballooning-feature-coming-soon-kvm
Virtuaalmasinate haldamiseks on hea asi libvirt. Võimalik on kasutada juba mõnda selle otsa ehitatud liidest või teha ise endale sobiv liides. Libvirt suhtleb virtualiseerimiskihiga ja kasutaja ei pea väga muretsema, kas all on KVM, Xen või midagi muud. http://libvirt.org/
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/KVM_kasutamine_Debian_Lenniga KVM kasutamine Debian Lennyga
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/KVM_kasutamine_Ubuntu_10.04_operatsioonisüsteemiga KVM kasutamine Ubuntu 10.04 operatsioonisüsteemiga
