Salvestusseadmete kasutamine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Kuutõrvaja
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Imre (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Imre (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
16. rida: 16. rida:
* [[:LVM]] Kiht failisüsteemile
* [[:LVM]] Kiht failisüsteemile
* [[:Tarkvaraline RAID - mdadm]] softraid tehnika linux'is
* [[:Tarkvaraline RAID - mdadm]] softraid tehnika linux'is
* [[:iSCSI kasutamine]] Üle TCP/IP võrgu block device jagamine masinatele
* [[:iSCSI kasutamine]] Üle TCP/IP võrgu arvutitele plokkseadme jagamine

Redaktsioon: 17. september 2008, kell 16:39

Arvuti salvestusseadmete kasutamist on tihtipeale otstarbekas käsitleda mitmekihilise nähtusena, nagu üldiselt arvutiga seotud muid protsesse

  • kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul
  • seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, RAID skeem, LVM
  • järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada

Lisaks on salvestusseadmete kasutamisel olulised järgmised aspektid

  • salvestusseadme (nt plokkseadme või failisüsteemi) asukoht - lokaalne või võrgus
  • maht ja andmete kirjutamise ning lugemise kiirus
  • turvalisus, näiteks krüptitakse plokkseadet failisüsteemi all või faili failisüsteemis, varundamine ning taaste, redundantsus

Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks.