Salvestusseadmete kasutamine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Kuutõrvaja
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Imre (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Imre (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:


* kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul
* kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul
* seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, raid skeemid, LVM
* seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, RAID skeem, LVM
* järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada
* järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada



Redaktsioon: 17. september 2008, kell 16:35

Arvuti salvestusseadmete kasutamist on tihtipeale otstarbekas käsitleda mitmekihilise nähtusena, nagu üldiselt arvutiga seotud muid protsesse

  • kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul
  • seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, RAID skeem, LVM
  • järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada

Lisaks on salvestusseadmete kasutamisel olulised järgmised aspektid

  • salvestusseadme (nt plokkseadme või failisüsteemi) asukoht - lokaalne või võrgus
  • mahutavus ja andmete kirjutamise ning lugemise kiirus
  • turvalisus, näiteks krüptitakse plokkseadet failisüsteemi all või faili failisüsteemis, varundamine ning taaste, redundantsus

Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks.