Salvestusseadmete kasutamine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Kuutõrvaja
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Imre (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Imre (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
8. rida: 8. rida:


Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks.
Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks.


* [[:Mount]]
* [[:Mount]]

Redaktsioon: 17. september 2008, kell 16:27

Arvuti salvestusseadmete kasutamist on tihtipeale otstarbekas käsitleda mitmekihilise nähtusena, nagu üldiselt arvutiga seotud muid protsesse

  • kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul
  • seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, raid skeemid, LVM
  • järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada

Eraldi mõõtme lisab salvestusseadmete puhul võrgu kasutamine, näiteks üle võrgu saab kasutada plokkseadet või failisüsteemi. Kuna salvestusseadet kasutatakse andmete salvestamiseks, siis oluline aspekte on andmete varundamine ning taaste.

Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks.