Erinevus lehekülje "Spam" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | |||
'''serveritarkvara paigaldus''' | '''serveritarkvara paigaldus''' | ||
| 33. rida: | 32. rida: | ||
heidame pilgu maillog faili | heidame pilgu maillog faili | ||
kõigi kirjadekohta peaks tekkima rida | kõigi kirjadekohta peaks tekkima rida | ||
| + | |||
| + | |||
| + | ===Greylist=== | ||
| + | |||
| + | Grey Listing on põhimõtteliselt nimekiri "tuttavatest" saatjatest, kuhu | ||
| + | lisatakse ka kõik esmakordselt nähtud saatjad, kuid koos timestampiga, | ||
| + | millest arvates mingi aja jooksul öeldakse sellelt aadressilt tulevate | ||
| + | kirjade kohta, et "postkast ajutiselt kati, proovi uuesti". Idee | ||
| + | kohaselt spämmarid ei proovi uuesti, kuid head MTA-d küll. | ||
| + | Sellise skeemi rakendamisel pidada spämm vähenema kuni 99%, miinuseks | ||
| + | asjaolu, et esmakordselt uuelt aadressilt saadud kirja tuleb näiteks 5 | ||
| + | minutit kauem oodata (järgnevad kirjad juba hetkeliselt). | ||
| + | |||
| + | Greylisti juurde saab alati panna loendi aadressidest, mis kohe läbi lastakse. Näiteks .ee whitelistimine on mõistlik, sest .ee domeenidelt olulisel määral rämpsu ei tule. Vajadusel võib ka tihedamini suheldavate mitte-.ee aadresside nimekirja lisada. | ||
| + | |||
| + | Greylistinging töötab üsna hästi - ühe töötava näitena langes 2005. aasta keskel rakendatud greylisti mõjul kuus ühele aadressile laekunud spämmi hulk 1000+ kirjalt alla saja. | ||
Redaktsioon: 23. jaanuar 2008, kell 12:20
serveritarkvara paigaldus
amavisd-new clamav
seadistus postfix
main.cf
content_filter = amavis:[127.0.0.1]:10024
smtpd_sender_restrictions =
reject_unknown_sender_domain,
permit_mynetworks,
reject_rbl_client bl.spamcop.net,
reject_rbl_client relays.ordb.org,
reject_rbl_client sbl-xbl.spamhaus.org
automaatne start
amavisd_enable="YES" clamav_clamd_enable="YES" clamav_freshclam_enable="YES"
kontroll töötamisel
heidame pilgu maillog faili kõigi kirjadekohta peaks tekkima rida
Greylist
Grey Listing on põhimõtteliselt nimekiri "tuttavatest" saatjatest, kuhu lisatakse ka kõik esmakordselt nähtud saatjad, kuid koos timestampiga, millest arvates mingi aja jooksul öeldakse sellelt aadressilt tulevate kirjade kohta, et "postkast ajutiselt kati, proovi uuesti". Idee kohaselt spämmarid ei proovi uuesti, kuid head MTA-d küll. Sellise skeemi rakendamisel pidada spämm vähenema kuni 99%, miinuseks asjaolu, et esmakordselt uuelt aadressilt saadud kirja tuleb näiteks 5 minutit kauem oodata (järgnevad kirjad juba hetkeliselt).
Greylisti juurde saab alati panna loendi aadressidest, mis kohe läbi lastakse. Näiteks .ee whitelistimine on mõistlik, sest .ee domeenidelt olulisel määral rämpsu ei tule. Vajadusel võib ka tihedamini suheldavate mitte-.ee aadresside nimekirja lisada.
Greylistinging töötab üsna hästi - ühe töötava näitena langes 2005. aasta keskel rakendatud greylisti mõjul kuus ühele aadressile laekunud spämmi hulk 1000+ kirjalt alla saja.
