Erinevus lehekülje "Serial konsool" redaktsioonide vahel
MeelisRoos (arutelu | kaastöö) P (pisiparandused) |
MeelisRoos (arutelu | kaastöö) (minicom vs cu) |
||
62. rida: | 62. rida: | ||
===Serial konsooli poole pöördumine=== | ===Serial konsooli poole pöördumine=== | ||
− | Kui ühes arvutis on serial konsool ette valmistatud, siis teisest arvutist peaks saama tema poole pöörduda nt programmiga minicom või cu. Pöördumisel peab jälgima, et klientprogrammis on kasutatud sama kiirust, mida kasutab serial konsool. Katsed näitavad, et võib kasutada edukalt ka suuremaid kiirusi kui 9600 bitti sekundis - 38400, 57600, 115200 - ning 9600 on enamasti kasutusel seepärast, et see on paljudes erinevates firmwaredes vakimisi kiiruseks. Lisaks kiirusele peavad olema korrektselt määratud ka muud ühenduse parameetrid, üks tüüpiline komplekt võiks olla Linuxi puhul selline, parameetrite tähenduste vastu sügavama huvi korral saab juurde lugeda nt Wikipediast, http://en.wikipedia.org/wiki/Serial_port | + | Kui ühes arvutis on serial konsool ette valmistatud, siis teisest arvutist peaks saama tema poole pöörduda nt programmiga minicom või cu. Minicom on mugavam igasuguste seadete käigu pealt muutmiseks kuid sisaldab mitte kõige kvaliteetsemat terminaliemulaatorit, samas kui cu puhul tuleb anda kõik parameetrid käsurealt ning terminaliemulaatoriks kasutatakse olemasolevat terminali, seega saab kasutada näiteks kogu xtermi võimalusi. Pöördumisel peab jälgima, et klientprogrammis on kasutatud sama kiirust, mida kasutab serial konsool. Katsed näitavad, et võib kasutada edukalt ka suuremaid kiirusi kui 9600 bitti sekundis - 38400, 57600, 115200 - ning 9600 on enamasti kasutusel seepärast, et see on paljudes erinevates firmwaredes vakimisi kiiruseks. Lisaks kiirusele peavad olema korrektselt määratud ka muud ühenduse parameetrid, üks tüüpiline komplekt võiks olla Linuxi puhul selline, parameetrite tähenduste vastu sügavama huvi korral saab juurde lugeda nt Wikipediast, http://en.wikipedia.org/wiki/Serial_port |
Serial Device - /dev/ttyS0 | Serial Device - /dev/ttyS0 |
Redaktsioon: 9. jaanuar 2008, kell 19:36
Sisukord
Sissejuhatus
Sõnaga konsool tähistatakse arvuti külge füüsiliselt ühendatud monitori ja klaviatuuri. Konsooli eripära võrreldes nt ssh ligipääsust shellile seisneb selles, et arvuti tööd saab hakata juhtima suhteliselt kohe peale voolu sisselülitamist. Nt saab teha firmware (x86 arhitektuuril BIOS, Sparc arhitektuuril OBP ehk OpenBoot PROM) vahendite abil seadistusi ning määrata operatsioonisüsteemi alglaadimisel kasutatavaid parameetreid. Konsooli saab kasutada enne Etherneti ühenduse käivitumist ning ka jätkuvalt siis kui arvuti juba on täieliselt käivitunud ning saab pääseda ligi ka nö tavapäraste kaugligipääsu vahendite abil.
Praktiliselt samaväärse kontrolli arvuti üle saab korraldada pöördudes füüsilise konsooli asemel tema poole teisest arvutist üle serial pordi, kuid sellise eelisega, et kõnelause arvuti juures ei ole vajadust enam pidada füüsilist monitori ega klaviatuuri. Arusaadavalt peab olema kasutada sobiv riistvara, mis sellist asjakorraldust toetab, mida spetsiifilisemalt, seda parem; ning vastavalt seadistatud tarkvara.
x86 arhitektuuril põhinevate arvutite puhul reeglina ei saa BIOS funktsioonidele üle serial pordi ligi, seda saab teha vaid füüsiliselt konsoolilt. Siiski leidub ka x86 arhitektuuriga servreid, mis toetavad juurdepääsu BIOSile üle serial pordi ja isegi modemi. Aga alates bootloaderist (nt GRUB) saab juba edasisi sündmusi kontrollida. Sparc-arhitektuuril on olukord selles mõttes oluliselt parem, et OBP promptile saab ligi üle serial pordi ning lisaks on populaarsed spetsiaalsed RSC (Remote System Control) / LOM (Lights Out Management) / ALOM / ILOM kaardid, mille abil saab ka arvuti toidet sisse ja välja lülitada.
Üle serial pordi teise arvuti konsooli poole pöördumiseks peavad arvutid olema omavahel serial porte pidi ühendatud nullmodemkaabliga.
x86 arhitektuuril operatsioonisüsteemiga Linux serial konsooli ettevalmistamine
Eelduseks on, et arvutis on serial port füüsiliselt olemas, et ta on BIOS'st kasutamiseks lubatud ning kernelis on serial pordi tugi. Viimast saab teha kindlaks käsuga
bash# dmesg | grep ttyS serial8250: ttyS0 at I/O 0x3f8 (irq = 4) is a 16550A 00:08: ttyS0 at I/O 0x3f8 (irq = 4) is a 16550A
Linuxi puhul peab arvutis, mille konsooli poole pöördutakse, olema kirjeldatud kolmes kohas, et konsool on seostatud serial pordiga:
- GRUB bootloader - et saaks üle serial konsooli teha bootloaderis valikuid
- Bootloaderis kernel parameetri option - et tuuma käivitumisel esitatud tekst esitataks serial konsoolile
- /etc/inittab - et serial pordil kuulaks getty selleks, et saaks sisse logida
GRUB bootloaderi menüüfailis /boot/grub/menu.lst tuleb kasutada üldosas ridu
serial --unit=0 --speed=9600 terminal --timeout=15 serial console
ning tuuma reale lisada 'console=ttyS1,9600', nt selliselt
title debian root (hd0,1) kernel /boot/vmlinuz-2.6.18-5-686 root=/dev/hda2 ro panic=60 console=ttyS0,9600 initrd /boot/initrd.img-2.6.18-5-686 savedefault boot
ja /etc/inittab failis peab olema sarnane rida, vastasel korral ei saa juurkasutajana sisse logida
T0:23:respawn:/sbin/getty -L ttyS0 9600 vt100
Lisaks peaks veenduma, et failis /etc/securetty sisaldub rida
ttyS0
x86 arhitektuuril operatsioonisüsteemiga OpenBSD serial konsooli ettevalmistamine
Eelduseks on, et arvutis on serial port füüsiliselt olemas, et ta on BIOS'st kasutamiseks lubatud ning kernelis on serial pordi tugi. Viimast saab teha kindlaks käsuga
# grep pccom /var/run/dmesg.boot pccom0 at isa0 port 0x3f8/8 irq 4: ns16550a, 16 byte fifo
OpenBSD puhul peab arvutis, mille konsooli poole pöördutakse, olema kirjeldatud, et konsool on seostatud serial pordiga failis /etc/boot.conf
set tty com0
ning /etc/ttys failis sisalduma rida
tty00 "/usr/libexec/getty std.9600" vt220 on secure
Serial konsooli poole pöördumine
Kui ühes arvutis on serial konsool ette valmistatud, siis teisest arvutist peaks saama tema poole pöörduda nt programmiga minicom või cu. Minicom on mugavam igasuguste seadete käigu pealt muutmiseks kuid sisaldab mitte kõige kvaliteetsemat terminaliemulaatorit, samas kui cu puhul tuleb anda kõik parameetrid käsurealt ning terminaliemulaatoriks kasutatakse olemasolevat terminali, seega saab kasutada näiteks kogu xtermi võimalusi. Pöördumisel peab jälgima, et klientprogrammis on kasutatud sama kiirust, mida kasutab serial konsool. Katsed näitavad, et võib kasutada edukalt ka suuremaid kiirusi kui 9600 bitti sekundis - 38400, 57600, 115200 - ning 9600 on enamasti kasutusel seepärast, et see on paljudes erinevates firmwaredes vakimisi kiiruseks. Lisaks kiirusele peavad olema korrektselt määratud ka muud ühenduse parameetrid, üks tüüpiline komplekt võiks olla Linuxi puhul selline, parameetrite tähenduste vastu sügavama huvi korral saab juurde lugeda nt Wikipediast, http://en.wikipedia.org/wiki/Serial_port
Serial Device - /dev/ttyS0 Bps/Par/Bits - 9600 8N1 Hardware Flow Control : Yes Sofware Flow Control : No
OpenBSD arvutist välja pöördumisel on seadme nimi /dev/cua00.
Sparc-arhitektuuriga arvuti serial konsooli poole pöördumisel omab erilist tähendust break signaali saatmine (minicom abil Ctrl+A, F ning cu abil ~#) mille tulemusena satutakse OBP prompti. Kui seda tehakse operatsioonisüsteemi töötamise ajal, siis kaasneb sellega tuuma seiskamine ja jätkata saab käsuga "go".
Turvalisus
Kui on hirm, et serial pordi kaudu võib toimuda volituseta ligipääs, võib konsooli lülitada seriali peale vaid ajaks, kui on ette näha tavapärasel viisil ligipääsemisele takistusi. GRUB bootloaderit saab kaitsta lisaks ka parooliga. Tuleb arvestada, et kui ligipääs töötava x86 arvuti serial konsoolile ei kujuta iseenesest oluliselt suuremat ohtu kui niisama avatud ssh port internetis, siis bootimise ajal saaks pahalane korraldada nt arvuti bootimise single user režiimi ning muuta ära root kasutaja parool ja sealt edasi tegutseda.
Nullmodemi kaabel
Serial pordid on arvutitel tavaliselt 9 või 25 kontaktiga, nullmodem kaabli abil saab neid omavahel ühendada kõigis kombinatsioonides, kusjuures kasutusel on rohkem kui üks nö õige nullmodemi skeem. Tundub, et kõige leivinumad on sellisid variandid
9 - 9 ühendus
3 - 2 2 - 3 7 - 8 8 - 7 5 - 5 6 - 4 1 - 4 4 - 1 4 - 6
25 - 9 ühendus
2 - 3 3 - 3 4 - 8 5 - 7 7 - 5 6 - 4 8 - 4 20 - 1 20 - 6
Kaabli pikkuseks märgivad erinevad allikad kuni kümmekond meetrit, ilmselt lühemate kaablite kasutamisel on võimalik saavutada suuremaid kiirusi.
Nõuandeid kasutusjuhtudeks
- Ühes keskmises Eesti kodus on koridoris ikka kaks arvutit: OpenBSD tulemüür ning Linuxil töötav teenuste server. Need kaks oleks siis nt hea ühendada omavahel serial porti pidi kokku, et sooritada vastastikku haldusprotseduure, millega kaasneb võrguühenduse katkemine. Siinjuures peab kasutaja ise otsustama, milline on selle tegevuse tähendus turvalisuse seisukohalt.
- Runlevelite kasutamiseks, millega kaasneb võrguühenduse kadumine.
- Tuuma debugimiseks, nt minicom võimaldab hõlpsasti logi salvestada.
- Kasutamisel tuleb arvestada, et kui port on kasutuses serial konsooli jaoks, siis samal ajal ei saa üle selle klientprogrammiga välja pöörduda.
- Operatsioonisüsteemi alglaadimisel erinevate tuumade ja tuuma parameetrite kasutamine.
- Kaabli ühes otsas oleva arvuti sisse või välja lülitamine võib paista teisele poole break'i saatmisena, seega tasub ka sellega ettevaatlik olla.
- Probleeme võib tulla ka getty'ga, mis "vastab" teise poole bott prompptile valesti ja teeb katki ülesbuutimise.
USB-serial üleminek
Kui sellele arvutil, millega pöörduda serial konsooli poole, puudub klassikaline serial port, on võimalik kasutada USB-serial üleminekut. Eriti sageli läheb seda vaja tänapäevaste sülearvutite puhul. Peale seadme ühendamist peaks tekkima nt Linuxi logisse sarnaseid teateid ning seadmeks oleks antud juhul /dev/ttyUSB0
usb 3-1: new full speed USB device using uhci_hcd and address 2 usb 3-1: new device found, idVendor=067b, idProduct=2303 usb 3-1: new device strings: Mfr=0, Product=0, SerialNumber=0 usb 3-1: configuration #1 chosen from 1 choice usbcore: registered new driver usbserial drivers/usb/serial/usb-serial.c: USB Serial support registered for generic usbcore: registered new driver usbserial_generic drivers/usb/serial/usb-serial.c: USB Serial Driver core drivers/usb/serial/usb-serial.c: USB Serial support registered for pl2303 pl2303 3-1:1.0: pl2303 converter detected usb 3-1: pl2303 converter now attached to ttyUSB0 usbcore: registered new driver pl2303 drivers/usb/serial/pl2303.c: Prolific PL2303 USB to serial adaptor driver
Ja vastupidi, ilma päris serial pordita arvuti USB-serial pordile saab konsooli suunata tõenäoliselt alles getty abil.