OpenStack installeerimine ja kasutamine Debianil

                                         Toores. Ehk seda pala võib täiendada.

NB! Installeerimise osa töötab päris kenasti, aga arutluse tulemusel otsustasime, et matame openstacki mõtte maha.

Kui on huvi, tahtmist ja teadmist, siis võib vabalt seda kirjatükki täiendada.

Sissejuhatus

OpenStack [1] on oma olemuselt võrreldav Proxmox Virtual Environmentiga (vaata ka Proxmox VE 2.x juhendit). Ehk siis tegemist on klastriga, kuhu võimalik luua virtuaalserverite pilv.

See juhend on nii installeerimise õpetus kui ka manuaal kasutamiseks. Juhend on avalikustatud 9.jaanuar 2014, töö autoriks Sten Aus.

Loomulikult enne installeerimist peab olema korda seatud server / virtuaalmasin, millel soovite töökeskkonda katsetada. Nagu mainitud, katsetamiseks sobib ka virtuaalkeskkond, küll aga ei suuda mõelda olukorrale, kus virtuaalserverile loodud keskkonnale luuakse veel omakorda virtuaalserverid. St virtualiseerimise virtualiseerimine.

Lisaks peab olema serverile külge ühendatud vähemalt kaks kõvaketast, millest üks võib olla väiksem - sinna läheb installeeritakse Debian ja muud süsteemsed failid ning teine (soovitatavalt suurem), mis jagatakse LVM'iga välja ja kuhu peale installeeritakse virtuaalmasinad ja nendega seotud failid.

Allpool leiduv skript (.sh fail) tuleks käivitada kasutajaõigustes ja administraatori õiguseid kasutada ainult vastavate käskude juures, kus see on eraldi välja toodud!

OpenStacki paigaldamine

OpenStacki installeerimiseks on vääääääääga palju variante ja võimalusi. Neid on isegi rohkem kui täpitähti eelmises lauses. AGA. Tähtis on see, et installeerimisel tuleb valida õige lähenemine.

Väga pikk lähenemine on see, kui hakata käsitsi kõiki komponente installeerima. Seda võib teha juba kogenenud faasis, kui teid valdab tunne, et olete OpenStacki ekspert. Küll aga esimeseks installatsiooniks soovitab käesoleva kirjatöö autor kasutada eelvamistatud skripti, mis on ära mainitud (ja soovitatud kasutamiseks) ka OpenStacki enda kodulehel.

Antud juhendi koostamisel on operatsioonisüsteemiks valitud Debian 7.3.

sudo installeerimine

OpenStacki paigaldamiseks on kõigepealt vaja Debianile installeerida lisakomponent sudo. Kuna see skript on valminud Ubuntu jaoks (millel on sudo juba "tehase poolt" installeeritud, siis on vaja mõningad mööndused teha). Selleks tuleb käivitada administraatori õigustes käsk

apt-get install sudo

Pärast komponendi installeerimist on vaja iseenast lisada sudoers listi, seda saab teha, kui käivitada administraatori õigustes käsk

visudo

Faili kõige lõppu tuleks lisada rida

teie_kasutajanimi      ALL=(ALL) ALL

See garanteerib selle, et teie kasutaja saab käivitada sudo käske. Pärast muudatuse tegemist väljuda ja fail salvestada.

Ettevalmistus seega tehtud.

GITi paigaldamine

Kui serverisse pole juba installeeritud, siis on vaja paigaldada git, käivitades alljärgnev käsk administraatori õigustes

apt-get install git

Võib ka kasutada vastpaigaldatud sudo pakki, siis on vaja käivitada käsk kasutajaõigustes

sudo apt-get install git

GITi repositooriumi lisamine

Repositoorium tõmbab aktiivsesse kohvrisse devstacki nimelisse kausta skripti jaoks vajalikud failid.

git clone https://github.com/openstack-dev/devstack.git

Skripti käivitamine

Skript paigaldab vaikimisi konfiguratsiooniga järgnevad komponendid: Ceilometer, Cinder, Glance, Heat, Horizon, Keystone, Nova, Neutron, Swift, and Trove. Paigaldatavad komponendid on ära toodud siin samas juhendis (pisut allpool).

Täpsemalt on skript lahti kirjutatud ja seletatud devstack'i lehel [2] (Devstack on skripti autor ja jagaja, materjal inglisekeelne).

Installeerimise käivitamiseks tuleb minna devstacki kausta ja käivitada skript. (NB! kasutajaõigustes)

cd devstack;
./stack.sh;

Installatsioon võtab tõenäoliselt aega, küll aga ei tohiks arvuti juurest kaugele minna, kuna vahepeal on vajalik kasutaja sekkumine. Muuhulgas küsitakse erinevaid paroole ja võtmeid.

Kui installatsioon on lõppenud, siis on OpenStack ligipääsetav teie arvuti IP-aadressilt, kasutades http protokolli. Näiteks http://192.168.56.1

OpenStacki komponendid

Komponentide osa tuleks veel täiendada!

• Ceilometer - keskne mõõtmistulemuste koguja (idee on see, et mitu rakendust ei peaks koguma samu andmeid)
• Cinder - salvestusseadmete (kõvaketaste) halduseks
• Glance - kujutiste haldur (ingl k. image manager). Lihtsamalt öelduna - haldab iso faile.
• Heat - võimaldab kasutada (käivitada, tekitada) malle (ingl k. template)
• Horizon - kasutajaliides (GUI - Graphical User Interface - graafiline kasutajaliides)
• Keystone - kasutajatehaldusliides
• Nova - vastutab arvutuste ja võrgu eest (compute and network manager). Lisaks käivitab sõlmi, loob tõmmiseid (ingl k. snapshot) ja volumesid.
• Neutron - teeb võrguliidesest teenuse (service) erinevate seadmete vahel (nt virtuaalsed võrgukaardid)
• Swift - andmete pilveteenus, st võimaldab andmeid hoida virtuaalsetes konteinerites.
• Trove - andmebaas kui teenus

Komponente on veel ja väga palju, sh neid arendatakse kogukonna poolt kogu aeg juurde. OpenStacki üks eelis ongi välja toodud interneti materjalide põhjal ja arutelu tulemusena selle paindlikkus ja suur komponentide hulk, mida siis võimalik valida vastavalt vajadusele.

OpenStacki kasutamine

Enne alustamist on soovitatav käsitsi tekitada LVMi kasutades LVM grupp ja mõni plokkseade (kõvaketas) sinna ka liita. Vastasel juhul hakatakse kasutama arvuti põhilist ketast, mis installeerimisel valides oli ju pisem. Kui see on aga soov, siis palun väga. :)

Administratsioonipaneelis avaneb kohe kaks vaadet - on projektivaade ja administraatorivaade. Analüüsime neid lähemalt. Administratsioonipaneel on jagatud kaheks - vasakul äärealal on menüü ja paremal pool suuremana sisu.

Projektivaade

Projektivaatest on ka pilt (vt üleval pool).

Loomulikult saab esimese asjana rippmenüüst vahetada projekti, mille kallal töötatakse.

Sisuosas on esmakohal ära toodud piirangud - iga projekti kohta on võimalik ära määrata piirangud, missugust arvutusvõimsust antakse. Põhiinfona võiks välja tuua, et hetkel on sellel projektil võimalik luua 10 virtuaalmasinat (instance), kasutada kokku 20 virtuaalset protsessorit (VCPU) ja 50GB RAMi. Loomulikult on muudki piirangud (kettaid, kõvakettamaht jne). Piiranguid saab administraator iga projekti jaoks suurendada.

Vasakult menüüst saab valida nt Instances - tegemist on siis virtuaalmasinate haldusega selles projektis. Kui oleme harjunud looma uue virtuaalmasina, siis OpenStacki puhul on vaja see käivitada (ingl k. launch).

Kokkuvõte

Kopeeritud OpenStacki dokumentatsioonist: The OpenStack Block Storage service is not a shared storage solution like a Storage Area Network (SAN) of NFS volumes, where you can attach a volume to multiple servers. With the OpenStack Block Storage service, you can attach a volume to only one instance at a time.

- Päris suur miinus, minu arust - ühte volumet pole võimalik mitme masina taga kasutada.

- ega hästi tööle ei saanud