Erinevus lehekülje "OpenStack installeerimine ja kasutamine Debianil" redaktsioonide vahel
P |
P |
||
51. rida: | 51. rida: | ||
== Skripti käivitamine == | == Skripti käivitamine == | ||
+ | Vaata ka peatükki "[[#Mida skript teeb?|Mida skript teeb?]]" | ||
+ | |||
Nüüd tuleb terminal liigutada devstacki kausta ja käivitada skript. '''(NB! kasutajaõigustes)''' | Nüüd tuleb terminal liigutada devstacki kausta ja käivitada skript. '''(NB! kasutajaõigustes)''' | ||
59. rida: | 61. rida: | ||
Kui installatsioon on lõppenud, siis on OpenStack ligipääsetav teie arvuti IP-aadressilt, kasutades http protokolli. Näiteks http://192.168.56.1 | Kui installatsioon on lõppenud, siis on OpenStack ligipääsetav teie arvuti IP-aadressilt, kasutades http protokolli. Näiteks http://192.168.56.1 | ||
+ | |||
+ | === Mida skript teeb? === | ||
+ | Skript paigaldab vaikimisi konfiguratsiooniga järgnevad komponendid: Ceilometer, Cinder, Glance, Heat, Horizon, Keystone, Nova, Neutron, Swift, and Trove | ||
+ | |||
+ | Mis midagi teeb ja mis mille jaoks hea on, seda loe lähemalt altpoolt vastavatest peatükkidest. | ||
+ | |||
+ | Täpsemalt on skript lahti kirjutatud ja seletatud devstack'i lehel [http://devstack.org/stack.sh.html] (Devstack on skripti autor ja jagaja). | ||
+ | |||
+ | = OpenStacki komponendid = | ||
+ | * Ceilometer - | ||
+ | * Cinder - | ||
+ | * Glance - kujutiste haldur (ingl k. image manager). Lihtsamalt öelduna - haldab iso faile | ||
+ | * Heat - | ||
+ | * Horizon - kasutajaliides (GUI - Graphical User Interface - graafiline kasutajaliides) | ||
+ | * Keystone - kasutajatehaldusliides | ||
+ | * Nova - vastutab arvutuste ja võrgu eest (compute and network manager). Lisaks käivitab sõlmi, loob tõmmiseid (ingl k. snapshot) ja volumesid. | ||
+ | * Neutron - | ||
+ | * Swift - | ||
+ | * Trove - | ||
+ | |||
+ | Komponente on veel ja väga palju, sh neid arendatakse kogukonna poolt kogu aeg juurde. OpenStacki üks eelis ongi välja toodud interneti materjalide põhjal ja arutelu tulemusena selle paindlikkus ja suur komponentide hulk, mida siis võimalik valida vastavalt vajadusele. | ||
= OpenStacki kasutamine = | = OpenStacki kasutamine = | ||
how to | how to |
Redaktsioon: 9. jaanuar 2014, kell 15:52
Toores. Ehk seda pala võib täiendada.
Sisukord
Sissejuhatus
OpenStack [1] on oma olemuselt võrreldav Proxmox Virtual Environmentiga (vaata ka Proxmox VE 2.x juhendit). Ehk siis tegemist on klastriga, kuhu võimalik luua virtuaalserverite pilv.
See juhend on nii installeerimise õpetus kui ka manuaal kasutamiseks. Juhend on avalikustatud 9.jaanuar 2014, töö autoriks Sten Aus.
Loomulikult enne installeerimist peab olema korda seatud server / virtuaalmasin, millel soovite töökeskkonda katsetada. Nagu mainitud, katsetamiseks sobib ka virtuaalkeskkond, küll aga ei suuda mõelda olukorrale, kus virtuaalserverile loodud keskkonnale luuakse veel omakorda virtuaalserverid. St virtualiseerimise virtualiseerimine.
Lisaks peab olema serverile külge ühendatud vähemalt kaks kõvaketast, millest üks võib olla väiksem - sinna läheb installeeritakse Debian ja muud süsteemsed failid ning teine (soovitatavalt suurem), mis jagatakse LVM'iga välja ja kuhu peale installeeritakse virtuaalmasinad ja nendega seotud failid.
Allpool leiduv skript (.sh fail) tuleks käivitada kasutajaõigustes ja administraatori õiguseid kasutada ainult vastavate käskude juures, kus see on eraldi välja toodud!
OpenStacki paigaldamine
OpenStacki installeerimiseks on vääääääääga palju variante ja võimalusi. Neid on isegi rohkem kui täpitähti eelmises lauses. AGA. Tähtis on see, et installeerimisel tuleb valida õige lähenemine.
Väga pikk lähenemine on see, kui hakata käsitsi kõiki komponente installeerima. Seda võib teha juba kogenenud faasis, kui teid valdab tunne, et olete OpenStacki ekspert. Küll aga esimeseks installatsiooniks soovitab käesoleva kirjatöö autor kasutada eelvamistatud skripti, mis on ära mainitud (ja soovitatud kasutamiseks) ka OpenStacki enda kodulehel.
Antud juhendi koostamisel on operatsioonisüsteemiks valitud Debian 7.3.
sudo installeerimine
OpenStacki paigaldamiseks on kõigepealt vaja Debianile installeerida lisakomponent sudo. Kuna see skript on valminud Ubuntu jaoks (millel on sudo juba "tehase poolt" installeeritud, siis on vaja mõningad mööndused teha). Selleks tuleb käivitada administraatori õigustes käsk
apt-get install sudo
Pärast komponendi installeerimist on vaja iseenast lisada sudoers listi, seda saab teha, kui käivitada administraatori õigustes käsk
visudo
Faili kõige lõppu tuleks lisada rida
teie_kasutajanimi ALL=(ALL) ALL
See garanteerib selle, et teie kasutaja saab käivitada sudo käske. Pärast muudatuse tegemist väljuda ja fail salvestada.
Ettevalmistus seega tehtud.
GITi paigaldamine
Kui serverisse pole juba installeeritud, siis on vaja paigaldada git, käivitades alljärgnev käsk administraatori õigustes
apt-get install git
Võib ka kasutada vastpaigaldatud sudo pakki, siis on vaja käivitada käsk kasutajaõigustes
sudo apt-get install git
GITi repositooriumi lisamine
Repositoorium tõmbab aktiivsesse kohvrisse devstacki nimelisse kausta skripti jaoks vajalikud failid.
git clone https://github.com/openstack-dev/devstack.git
Skripti käivitamine
Vaata ka peatükki "Mida skript teeb?"
Nüüd tuleb terminal liigutada devstacki kausta ja käivitada skript. (NB! kasutajaõigustes)
cd devstack; ./stack.sh;
Installatsioon võtab tõenäoliselt aega, küll aga ei tohiks arvuti juurest kaugele minna, kuna vahepeal on vajalik kasutaja sekkumine. Muuhulgas küsitakse erinevaid paroole ja võtmeid.
Kui installatsioon on lõppenud, siis on OpenStack ligipääsetav teie arvuti IP-aadressilt, kasutades http protokolli. Näiteks http://192.168.56.1
Mida skript teeb?
Skript paigaldab vaikimisi konfiguratsiooniga järgnevad komponendid: Ceilometer, Cinder, Glance, Heat, Horizon, Keystone, Nova, Neutron, Swift, and Trove
Mis midagi teeb ja mis mille jaoks hea on, seda loe lähemalt altpoolt vastavatest peatükkidest.
Täpsemalt on skript lahti kirjutatud ja seletatud devstack'i lehel [2] (Devstack on skripti autor ja jagaja).
OpenStacki komponendid
- Ceilometer -
- Cinder -
- Glance - kujutiste haldur (ingl k. image manager). Lihtsamalt öelduna - haldab iso faile
- Heat -
- Horizon - kasutajaliides (GUI - Graphical User Interface - graafiline kasutajaliides)
- Keystone - kasutajatehaldusliides
- Nova - vastutab arvutuste ja võrgu eest (compute and network manager). Lisaks käivitab sõlmi, loob tõmmiseid (ingl k. snapshot) ja volumesid.
- Neutron -
- Swift -
- Trove -
Komponente on veel ja väga palju, sh neid arendatakse kogukonna poolt kogu aeg juurde. OpenStacki üks eelis ongi välja toodud interneti materjalide põhjal ja arutelu tulemusena selle paindlikkus ja suur komponentide hulk, mida siis võimalik valida vastavalt vajadusele.
OpenStacki kasutamine
how to