Elektroonikakomponendid

Takisti

Aukmontaaž takistite värvikoodid

Aukmontaaž- ja SMD takisti

Skeemi sümbolid: R2-USA, R1-EU

Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.

Aukmontaaž tüüpi takistite puhul kasutatakse takisti iseloomustamiseks värvikoode ja SMD takistite puhul kasutatakse peale kirjutatud numbrit, mille esimene numbri paar näitab takisti takistuse väärtust ja selle takistuse suuruse kordajat. Takistid jaotatakse nende standard takistuse väärtuse täpsuste järgi standardridadesse E12, E24, E96... (IEC60063 standardi järgi).

Transistor

Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.

Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)

Türistor

Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.

Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:

• Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).
• Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).
• Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.
• Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.

Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor). Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.

Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.

Lingid

http://wiki.wifi.ee/