Multimeedia

Video koodekid

Divx/Xvid: Kõige lähedasem asi internetis "standard" koodekile. Enamus p2p üle jagatavatest filmidest kasutavad neid. Nii dibx kui xvid on mõlemad reverse-engineer häkid originaalsest MPEG4 koodekist. Nad on sarnase struktuuriga ja laialt toetatud erinevate programmide/seadmete poolt. Divx on peamiselt toetatud DVD playerite rauas juba. Pildi kompressimine ja dekompressimine käib üsnagi kiirelt ja kompress ratio püsib üsnagi heal tasemel. Samas ei produtseeri ta just kõige kõrgema kvaliteediga videot (samas ka mitte halb). Paljud inimesed leiavad, et väikesed kaod kvaliteedis (võrreldes h.264 omaga) on kompenseeritud failide sobiliku suuruse ja kompaktsusega.

H.264 Kõrgeima kvaliteediva videokoodek mis kättesaadaval. H.264 annab märksa detailsema pildi kui sama suurusega Divx (või siis silnähtavalt väiksem failisuurus sama kvalideediga). Tegemist on soovitatud koodekiga inimestele kes tahavad, et video faili kvaliteet oleks sarnane kui originaalsel DVDl. Halb külg sellel koodekil on asjaolu, et vähe mängijaid toetab seda. Samuti nõuab kõvasti jõudlust dekodeerimine enkodeerimine. Enkodeerimine võib võtta 2-3 korda kauem kui divx puhul. Vanemad arvutid ei suuda aga seda mängida. X.264 on open-source ja reverse-engineered versioon H.264jast. Need mõlemad on piisavalt sarnased, et seadmed mis suudavad mängida ühte mängiksid ka teist. Ehk siis neid kahte võib kasutada korraga, või tõmmata nende vahele võrdusmärgi.

MPEG2 Formaat milles on kodeeritud kõik DVD failid. MPEG2 on vana koodek ja ta pole väga effektiivne. See on põhjus miks DVDd võtavad 4-8GB kettaruumi ja divx ja h.264 tõmmised näevad sageli üsna lähedaselt sama head olles vaid 1-2G suurused. Samas head küljed MPEG2'el on see, et ta on lihtsalt enkodeeritav ja dekodeerivatv. Seepärast paljud kaamerad ja spetsiaalsed salvestus kaardid salvestavad kasutades seda koodekit. Ühtlasi on tegemist ühe kõige universaalsemalt mängitava koodekiga. Kõik DVD mängijad suudavad (korralikult formaati kodeeritult) taasesitada MPEG2 videot.

Audio koodekid

MP3: Praeguseks peaksid olema kõik tuttavad MP3 (MPEG2 layer 3) audio koodekiga. See on peaaegu universaalne standard format heli pakkimiseks. See annab hea pakkimise taseme ja on mängitav peaaegu kõigi seadmetega. Selle formaadi peamiseks puuduseks on see, et ta on limiteeritud kahe kanaliga (stereo).

AC3: Tuntud ka kui Dolby Digital (DD), AC3 on multikanaliline audio koodek mida kasutavad enamus DVDd. Ta pole pakitud mitte samahästi kui MP3 (mistõttu failid on suuremad), kuid on tunduvalt parema kvaliteediga ja võimeline 5.1 surround heliks. Kõrgemad video tõmmised hoiavad sageli originaalse 5.1 AC3 heliriba puutumatult, kui see on originaalse kettalt kättesaadav.

AAC: Advanced Audio Coding on MP3 järglane. Tegemist on Apple vaikimisi kasutatava helikoodekiga tema iPod ja iPhone seadmetele. Tehniliselt on mitmes mõttes parema koodekiga kui seda on MP3, peamiselt leiab seda aga vaid MPEG4 failidest mis on kodeeritud spetsiaalselt iPodi tarvis.

FLAC: Free Lossless Audio Codec on täpselt see nagu mida nimi ütleb. See on avatud lähtekoodiga kvaliteedi kadudeta formaat-standard, mis kasutusel et anda edasi täpne duplikaat CD helist. Seda pole peaaegu üldse kasutatud samas vide filme konteinerites, kuid sageli võib näha kõrgkvaliteedilisi helifaile selles formaadingus.

Konteinerid

AVI: Audio Vidoe Interleave on pikajaline standard arvutis kasutatavate videofailide juures. Kuigi tehniliselt on ta võimeline hoidma igat koodekit, kasutatakse seda kõige rohkem Divx/Xvid video jaoks koos MP3 või AC3 heliga. Konteineri ainukeseks limiidiks on see, et ta suudab hoida ainult ühte audio riba ja ei suuda hoida endas subtiitreid. Seetõttu on subtiitrifailid lisatud eraldi failidena.

MKV: The Matroska konteiner on üsna uus formaat, arendatud selleks, et saada üle mitmetest AVI limiteeringutest. Ta suudab hoida mitmeid audio ja subtiitrite radu, samuti peatükke ja lihtsait menüü elemente. Tehnilisekt võib hoida MKV failis igat olemasolevat heli või video koodekit. Praktikas on on kõige levinum kasutada seda aga koos h.264 video ja AC3 heliga.

VOB: Swee konteineriformaat on kasutatud DVD loomisel. Tavaliselt VOB faile väljaspool seda peaaegu ei levitata. Kui aga avad VIDEO_TS kausta DVD kettal siis võib näha, et VOB failid o just need mis kannavad seal heli, video ja subtiirite infot.

MPEG4: Veel üks katse asendada AVI faili, tegemis tkonteineriga mida kasutab Apple enda iPod/iPhone videotes. Tavaliselt on sellel .mp4 laiend ja ta sisaldab h.264 videot koos AAC audioga.

Subtiitrite formaadid

SRT: Sub Rip Text failid on põhimõtteliselt lihtsalt tekstiridadega mis on mis on varustatud ajakoodidega. Ajakoodid ütlevad video mängijale kuna tuleks igat tekstirida näidata. Tegemist on kõige populaarsema soft-sub formaadiga (mitte permanentselt kirjutatud videosse), ja seda saab lisada MKV faili või jagada koos AVI failiga kaasa eraldi .srt failina. SRT peamine eelis SUB ees on see, et nad kasutavad reaalset ajaarvestust... tund/minut/sekund/millisekundid Kui mingi tiiter on liiga lühikest või pikka aega ees, saab hõlpsasti käsitsi ära muuta.

SSA: SubStation Alpha on rohkem arenenud tekstil baseerub subtiitrite formaat. See võimaldab värve, formaati jms seadistada. Kuigi tehniliselt võimekam ei leidnud nii palju kasutamist kui SRT/SUB sest omab vähem tuge raud ja tarkvaraliste mängijate seas.

IDX/SUB: VOBsub. DVD peal on subtiitrid salvestatud kui pildifailid mida näidatakse ekraanile spetsiaalsetel aegadel. VOBsub teeb neist piltidest ja ajakoodidest tõmmise ja salvestab nad eraldi .sub ja .idx failidesse. Paljud tarkvaralised video mängijad tunnevad ja suudavad taasesitada sub/idx faile mis on lisatud MKV faili või antud kaasa koos AVIga. Subtiitrifail on mitmemegane fail mida ei saa muuta.

SUB: MicroDVD ehk .sub laiendiga formaadis tiitrid on ka veel olemas. Nagu ka SRT on siingi tegemist tekstifailidega kus rida varustatud ajakoodiga. SUB kasutab numbrikoodi mida pole intuitiivne muuta ja kui muudad siis "sammud" on ka suuremad kui SRT-l

PS: Kõiki nimetatud formaate kustutakse softsubideks. On olemas veel hardsub: Otse videofaili sisse kirjutatud tiitrid, mida muuta ei saa.

Vähem populaarsemad koodekid ja konteinerid

MPG: Originaalne MPEG1 konteiner/audio/video koodek. Tegemist on väga aegunud formaadiga mida enamus teisi ületavad. Leiab kasutust laialsemalt vaid VCD tõmmiste puhul.

VCD/SVCD: Vanem meetod video pakkimiseks (~1h VCD, ~40min SVCD) standard CD plaadil. See formaat oli populaarne aasiamaades hilistes 90nendates. Kuid ei levinud eriti laiemalt kuhugi mujale. Ta kasutab vana MPEG1 heli ja video koodekeid mis annavad väga nõrga kvaliteedi kui võrrelda uuemate koodekitega. Nende formaadide kasutamine on aksepteeritav vaid juhul kui paremat kvaliteeti ei eksisteeri. Hea küljena mängivad neid maha peaaegu kõik DVD mängijad, kuid väga madala resolutsiooni pärast (352×240 for VCD, 352×480 for SVCD) ja nõrga pakkimise tõttu tasuks vältida.

MOV: Apple originaalne Quicktime formaat, MOV konteiner on praegu asendatud MPEG4jaga.

RealMedia: RealNetworks konteiner formaat nende proprietary audio ja video koodekitele. Tavaliselt .rm laiendiga. Seda konteinerit kasutati/kasutatakse internetis video streamimiseks ja peaaegu alati on tegemist üsnagi madalkvaliteediliste videotega. Peaaegu ükski hardware player ei ole võimeline seda mängima.

OGM: The Ogg Media konteiner on MKV võistleja. Tal on peaaegu indentsed featuurid mis temalgi kuid on ajajooksul osutunud märksa vähem populaarsemaks. Seetõttu ka on vähe playerite tuge. Seda kasutatakse vahel Anime fännisubtiitrite tegijate poolt, kuid vähe kuskil mujal.

FLV: The Flash Video konteiner on leidnud laialdast kasutust veebis videote streamimisel. Nätieks saitides nagu Youtube ja DailyMotion. Enamasti on tegemist .flv laiendiga ja kvaliteet on madal.

WMV: Microsoft Windows Media Video formaat. Seda konteinerit kasutab eksklusiivselt Microsoft koos nende proprietary audio ja video koodekitega. Raskuste tõttu mängimisel mitte windows arvutitega ja hardware palyeritega kiputakse võimalusel vältima.

DTS: Audio koodek mis on võistleja AC3mega. Tehnilisekt võimekam kui AC3 kuid vahet tajub vaid väga hea kõrvakuulmise ning kalli helitehnikaga. DTS rajad on enamasti lisatud suure-eelarveliste filmide DVD reliisidele.

Mõned Lingid ja õpetused kuidas erinevate tänapäeva multimeediaformaatide vahel toimetada konvertimisi vabavaralise tarkvaraga

Mõned abiks olevad programmid

• mplex -- Command-line utility that combines multiple audio and video streams into an mpeg file.
• dvdauthor -- Command-line utility that makes a DVD filesystem from mpeg files.
• growisofs -- Command-line CD/DVD burning utility.
• tovid -- A collection of command-line scripts that automate detection of video type and transcoding to mpeg format.

• avidemux2 -- GUI for extracting audio and video.
• DVD::rip -- GUI for ripping, copying, burning DVDs.
• K3B -- KDE GUI for CD/DVD burning.

Kuidas konvertida DVD9 ümber DVD9 formaati

k9copy

http://www.dvd-guides.com/guides/linux/213-how-to-copy-dvd9-to-dvd5-using-k9copy

https://help.ubuntu.com/community/K9Copy

http://linux-hacks.blogspot.com/2008/06/converting-dvd9-to-dvd5-in-linux.html

http://www.linuxquestions.org/questions/linux-software-2/dvd9-to-dvd5-guide-244913/

Kuidas konvertida DVD ümber AVI formaati

http://www.togaware.com/linux/survivor/AcidRip_Simple.html

http://fixounet.free.fr/avidemux/

Kuidas konvertida AVI ümber DVD formaati

http://www.linuxquestions.org/linux/answers/Applications_GUI_Multimedia/AVI_to_DVD