Erinevus lehekülje "Tarkvaralise RAID massiivi kasutamine Linuxiga" redaktsioonide vahel
58. rida: | 58. rida: | ||
Seadistusfaili /etc/mdadm/mdadm.conf sisu võiks olla selline | Seadistusfaili /etc/mdadm/mdadm.conf sisu võiks olla selline | ||
− | ARRAY /dev/md0 devices=/dev/sda,/dev/sdb level= | + | ARRAY /dev/md0 devices=/dev/sda,/dev/sdb level=raid1 num-devices=2 |
Moodustatud RAID skeemi kasutuselevõtmiseks tuleb üldiselt skeem aktiviseerida, kuid skeemi moodustamisel tehakse see automaatselt | Moodustatud RAID skeemi kasutuselevõtmiseks tuleb üldiselt skeem aktiviseerida, kuid skeemi moodustamisel tehakse see automaatselt |
Redaktsioon: 26. detsember 2006, kell 11:49
Tarkvaraline RAID
RAID (Redundant Arrays of Inexpensive Disks) tähistab mitmetest iseseisvatest füüsilistest blokkseadmetest (kõvaketastest) tervikliku loogilise blokkseadme moodustamist. Kui loogilise seadme moodustamiseks kasutatakse spetsiaalselt RAID kontrollerit, siis on tegu riistvaralise RAID lahendusega. Mitmetest iseseisvatest füüsilistest kõvaketastest saab loogilise blokkseadme moodustada ka ilma riistvaralise kontrollerita, sel juhul nimetatakse lahendust tarkvaraliseks RAID'iks.
Kuigi tihtipeale kõneldakse ja kasutatakse RAID ja LVM (Logical Volume Management) teemat koos on sisuliselt tegu kahe erineva küsimusega. Materjali esituse selguse mõttes esitatakse nad Kuutõrvajas erinevates punktides.
Linuxi tuuma seadistamine
Linuxi 2.6 tuuma puhul on oluline lisaks füüsiliste ketaste draiveritele valida
Device Drivers -> Multi-device support (RAID and LVM) -> valida kõik
RAID'i seadistamine
Tarkvaralise RAID lahenduse seadistamiseks sobib kasutada tarkvara mdadm http://cgi.cse.unsw.edu.au/~neilb/SoftRaid. Põhiliselt on tegu ühe programmiga mdadm ning ühe seadistusfailiga /etc/mdadm/mdadm.conf, distributsioonides sisaldub see reeglina pakendatud kujul.
Näite varal on kirjeldatud kuidas moodustada kahest füüsiliselt kõvakettast /dev/sda ja /dev/sdb üks RAID0 blokkseade.
aix:~# mdadm --create /dev/md0 --level=1 --raid-devices=2 /dev/sda /dev/sdb
Ning vaadates tulemust
aix:~# mdadm --query /dev/md0 /dev/md0: 232.89GiB raid1 2 devices, 0 spares. Use mdadm --detail for more detail.
ja ka detailsemalt
aix:~# mdadm --detail /dev/md0 /dev/md0: Version : 00.90.03 Creation Time : Mon Dec 25 19:33:34 2006 Raid Level : raid1 Array Size : 244198464 (232.89 GiB 250.06 GB) Device Size : 244198464 (232.89 GiB 250.06 GB) Raid Devices : 2 Total Devices : 2 Preferred Minor : 0 Persistence : Superblock is persistent Update Time : Mon Dec 25 19:33:34 2006 State : clean, resyncing Active Devices : 2 Working Devices : 2 Failed Devices : 0 Spare Devices : 0 Rebuild Status : 0% complete UUID : 0f549edf:66839bd6:e2188e78:0f4ec762 Events : 0.1aix~# mdadm --assemble Number Major Minor RaidDevice State 0 8 0 0 active sync /dev/sda 1 8 16 1 active sync /dev/sdb
Seadistusfaili /etc/mdadm/mdadm.conf sisu võiks olla selline
ARRAY /dev/md0 devices=/dev/sda,/dev/sdb level=raid1 num-devices=2
Moodustatud RAID skeemi kasutuselevõtmiseks tuleb üldiselt skeem aktiviseerida, kuid skeemi moodustamisel tehakse see automaatselt
aix~# mdadm --assemble /dev/md0 mdadm: /dev/md0 has been started with 2 drives.
Ning edasi võib moodustatud blokkseadet /dev/md0 käsitleda nagu tavalist kõvaketast, näiteks fdisk või parted abil moodustada partitsioonid ning seejärel failisüsteemid; samuti võib RAID seadet kasutada LVM juures füüsilise seadmena
aix:~# parted /dev/md0 p Disk /dev/md0: 250GB Sector size (logical/physical): 512B/512B Partition Table: msdos Number Start End Size Type File system Flags Information: Don't forget to update /etc/fstab, if necessary.
RAID skeemi deaktiviseerimiseks tuleb öelda
aix:~# mdadm --stop -scan mdadm: stopped /dev/md0
Arvuti käivitamine ja seiskamine
Arvuti käivitamisel tuleb seadistusfailis kirjeldatud kõigi RAID skeemide aktiviseerimiseks öelda
aix~# mdadm --assemble --scan
Arvuti seiskamisel
aix~# mdadm --stop --scan
Need käsud tuleks ära näidata startup ja stop skriptide juures.
RAID skeemi eemaldamine
RAID skeemi eemdaldamiseks tuleb eemaldada mdadm.conf failist ning kävitusskriptidest vastavad read ning seejärel kõvakettad võtta muul moel kasutusele.
Monitooring
mdadm programmi abil saab jälgida RAID skeemi tööd ning vajadusel korraldada näiteks eposti aadressile või syslogi teadete saatmist. Lisaks on taastestsenaariumide läbimängimiseks võimalik loogiliselt märkida RAIDi komponente katkisteks.