Erinevus lehekülje "OpenVPN" redaktsioonide vahel

Allikas: Kuutõrvaja
29. rida: 29. rida:
 
* [[:OpenVPN ja nimesüsteem]]
 
* [[:OpenVPN ja nimesüsteem]]
 
* [[:OpenVPN serveri haldusliides]]
 
* [[:OpenVPN serveri haldusliides]]
−
 
+
* [[:Märkused OpenVPN kasutamise kohta]]
−
Märkused
 
−
 
 
−
* OpenVPN serveris ja kliendis kasutatakse iseenesest sama tarkvara, arvuti omandab serveri või kliendi rolli vastavalt seadistusele.
 
−
* OpenVPN kasutamisel on oluline, et osalevate arvutite kellaajad oleksid õiged, alates sertifikaatide moodustamisest.
 
−
* Kui on vajalik pidada OpenVPN serveri Debiani peal, siis CA pidamiseks sobib kasutada kataloogis /usr/share/doc/openvpn/examples/easy-rsa/2.0 asuvaid programme.
 
−
* Deemon režiimis käivitamiseks tuleb kasutada --daemon võtit.
 
−
* Kui OpenVPN server suunab ümber kliendi vaikelüüsi üle tunneli (push "redirect-gateway local def1"), siis peab arvestama, et kõik liiklus hakkab selle kliendi jaoks käima läbi OpenVPN serveri, st kliendi internetiühenduse kiirus on piiratud OpenVPN serveri internetiühenduse kiirusega
 
−
* Kui CA jaoks kasutada mõnda muud programmi kui OpenVPNiga kaasa tulevat eary-rsa, nt TinyCA (http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/TinyCA_kasutamine), siis ei ole vaja tegeleda keskkonnamuutujate seadistamisega, piisab vaid näidata seadistusfailis võtmete ja sertifikaatide asukohad.
 

Redaktsioon: 27. september 2009, kell 18:12

Kasutades avalikku ebaturvalist võrku võimaldab virtuaalne privaatvõrk (ingl. k. Virtual Private Network, VPN) korraldada osaliste arvutite ja alamvõrkude vahel turvalist andmevahetust. Reeglina osaleb VPN lahenduses enam kui kaks osapoolt või vähemalt tehnoloogiliselt see on võimalik. Virtuaalne privaatvõrk esineb kas etherneti (layer 2) või ip kihis (layer 3), mis tähendab, et virtuaalses privaatvõrgus omavahel suhtlevate rakenduste jaoks on põhimõtteliselt VPN olemasolu läbipaistev. VPN'i eeliseks muude turvalist suhtlemist võimaldavate lahenduste (nt tcp ühenduse tasemel toimuv ssh abil tehtav pordi suunamine) ees on, et rakendusi ei tule kuidagi spetsiifiliselt ette valmistada või seadistada ning andmevahetuse aluseks saab kasutada nn tavalist avalikku võrku ehk internetti, mille kasutamine on iseenesest suhteliselt odav. VPN ühendusega kaasnevat kanalit üle avaliku võrgu kahe otspunkti vahel nimetatakse tunneliks.

Võrreldes muude VPN lahendustega on OpenVPN tarkvarale iseloomulik

  • turvaline - kasutab SSL/TLS vahendeid ja töötab nö user-space'is erinevalt IPSec'ist, mis töötab kernel-space'is
  • lihtne kasutada - toetab rohkelt erinevaid platvorme (Linux, BSD, Windows, MacOSX) ning on reeglina olemas paketihalduses
  • funktsionaalne - nt võimaldab moodustada VPN lahendust etherneti ja ip kihis, praktiliselt sisaldab IPSec'iga samaväärseid võimalusi
  • paindlik - kuna OpenVPN kasutab andmevahetuseks UDP protokolli, siis ei ole probleemiks nt NAT seadmete läbimine; aga OpenVPN serveri võib seadistada käima ka nt 443/tcp pordil
  • vaba tarkvara - arendus toimub James Yonan'i eestvedamisel, http://openvpn.org/

Kuutõrvajas on OpenVPN tarkvara kasutusjuhendid jaotatud erinevateks tekstideks lähtudes kasutusjuhtudest, kusjuures OpenVPN kliendi platvormist ei sõltu oluliselt tema edukus serveriga suhtlemisel.

Serverid

Kliendid

Muud üldised tekstid

Pärit leheküljelt "https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=OpenVPN&oldid=15457"