Firefox brauseri kasutamine

Sissejuhatus

Mozilla Firefox http://www.mozilla.com/en-US/ on populaarne vaba tarkvaraline graafilise kasutajaliidesega brauser, mille saab reeglina paigaldada vabadele operatsioonisüsteemidele nende paketihaldusest, samuti levitatakse teda nt Windows ja Mac OSX jaoks. Muu hulgas sisaldab Firefox selliseid kasutusvõimalusi

• Eesti ID-kaart
• Java
• Flash
• Live Bookmarks

Täiendavat funktsionaalsust saab Firefoxile juurde lülitada lisade (ingl. k. addons) kasutamise abil, mida jagatakse nt aadressil https://addons.mozilla.org/en-US/firefox/.

Tarkvara paigaldamine

Debiani keskkonnas kannab Firefox nime Iceweasel ja kui tarkvara ei ole veel paigaldatud, tuleb privilegeeritud kasutajana öelda

 # apt-get install iceweasel

Debian Lenny sisaldab tarkvara versiooni 3.0.

Firefox kasutamine

Graafilise kasutaliidesega keskkondades ilmub peale tarkvara paigaldamist menüüdesse Firefoxile vastav valik, nt GNOME puhul Debian Lennyga

 Applications -> Internet -> Iceweasel Web Browser

Käivitatud brauser näeb välja nt selline

kus

• brauseri akna ülaääres on programmi menüüriba, File, Edit jne
• navigatsiooniribal (ingl. k. navigation toolbar) aruvast aadressilahtrist on näha, et parasjagu on avatud veebileht http://kuutorvaja.eenet.ee/
• aadressi lahtri vasakul ääres ei ole veebikohale eriomast nn favicon'it, st Kuutõrvaja veebikohas ei ole see määratletud
• navigatsiooniriba paremal ääres on otsimootori lahter
• navigatsiooniriba all asub bookmarkide riba (ingl. k. bookmarks toolbar), vaikimisi on seal valikud Most Visited, Getting Started jne
• veebilehed avanevad samas brauseris aknas erinevate nö sakkidena
• otsinguribal on näha, et viimati on otsitud järgnevust 4711
• olekuribal (ingl. k. status bar) olev Done tähistab, et avatud veebileht on täies mahus brauserisse laaditud; paremal ääres on kasutusele võetud lisadele vastavad ikoonid

Brauseri kasutamiseks tuleb teada veebikohta aadressi (nt http://kuutorvaja.eenet.ee/), sisestada see aadressilahtrisse ning vajutada klaviatuurilt Enter, seejärel laaditakse veebileht brauserisse.

Lisaks http ja https toele sisaldab Firefox ka ftp protokolli toetust.

Firefoxi seadistamine

Kui kasutaja käivitab brauseri esmakordselt, siis kasutatakse brauseri vaikeseadeid (ingl. k. default settings), nendega on tavaliselt võimalik brauserit täiesti kasutada. Brauseri seadistuste muutmine toimub avades menüüribalt

 Edit -> Preferences

ning avaneb selline dialoog

kus

• seadistused on grupeeritud, Main, Tabs, Content jt
• avatud on Main kus on näha, et avaleheks on http://www.google.ee/ ning faile salvestatakse kataloogi /home/mart/dl

Järgnevates punktides käsitletakse erinevate seadistusvalikute tegemise võimalusi koos selgitustega.

Lisaks saab brauseri seadistus otsekohesemalt muuta sisestades aadressilahtrisse

 about:config

Kasutaja seadistused ja muud töö ajal tekkinud andmed asuvad kataloogis

 ~/.mozilla

Printimine

Veebilehe printimiseks tuleb valida menüüsts

 File -> Print ...

ning valida põhimõtteliselt kahe võimaluse vahel

• printida faili (pdf või postscript formaadis)
• printida printerile

Järjehoidja kasutamine

Brauseris sisalduva järjehoidja (ingl. k. bookmarks) abil saab kasutaja salvestada veebilehtede aadresse võimalusega märkida sissekandele juurde nime ja ka kirjelduse. Järjehoidja võimaldab salvestatud aadressid paigutada hierarhilisse struktuuri.

Vaikimisi on kasutaja järjehoidjasse, täpsemini järjehoidja ribale juba tehtud mõned sissekanded

• Most Visited
• Getting Started
• Latest Headlines

Järjehoidja haldamine toimub valides menüüst

 Bookmarks -> Organize Bookmarks

ning avaneb selline pilt, kasutamine peaks olema suhteliselt intuitiivne

Kui järjehoidjasse on moodustatud struktuuri ja tehtud mõned sissekanded, siis toimub kasutamine kas avades menüüst

 Bookmarks

ning paistab selline pilt

Või saab kasutada järjehoidja ribale paigutatud ikoone, Most Visited, Getting Started, Latest Headlines.

RSS kasutamine

RSS-toite (ingl. k. RSS feed, Rich Site Summary) kasutamine Firefox brauseris toimub tavaliselt Live Bookmarkide abil, mis tähendab, et RSS-toites esitatud sissekannete pealkirjad esitatakse bookmarkidena. Live Bookmarki tekitamiseks tuleb teada huvipakkuva RSS-toite aadressi, mis on tehniliselt nö tavaline URI, kusjuures tihti piisab avada brauseris RSS-toite teenust sisaldav veebikoht ning edasine toimub suhteliselt automaatselt. Nt veebikoha Live Bookmark võimele viitab aadressilahtri paremal äärel olev iseloomulik oranž märk, millele hiire vasaku nupuga vajutades avaneb nimekiri pakutavatest RSS-toite valikutest

Peale valiku tegemist avaneb iseloomulik leht, kus saab ülaosas öelda 'Subscribe Now'; seejärel avaneb dialoog, kus tuleb näidata tekitatava Live Bookmarki nimi ning kuhu Bookmarkide struktuuris uus Live Bookmark paigutatakse. Ehk on mugav see paigutada bookmarkide ribale, vaikimisi on seal juba Most Visited, Getting Started ning Latest Headlines ees. Tulemusena saab avada ilma veebikohta liikumata nimekirja RSS-toite sissekannetest

Kui valida konkreetne sissekanne, avatakse vastav veebileht brauseris.

Küpsiste kasutamine

Küpsise (ingl. k. cookie) moodustab selline hulk andmeid, mille veebikoha külastamisel laseb veebikoht brauseril ära salvestada ning järgnevatel selle veebikoha külastustel paneb brauser need andmed automaatselt veebikohale esitatud päringutele kaasa. Küpsiste kasutamise abil saab veebiserver eristada veebikohale samaaegselt (st praktiliselt samaaegselt) esitatavate päringute esitajaid (õigemini nende brausereid) üksteisest.

Kõik küpsised on tehnilises mõttes sarnased, kuid sõltuvalt kasutuse asjaoludest eristatakse nt selliseid

• kasutaja jälgimine - kehtib kindlaksmääratud aja jooksul, tavaliselt nädalaid või kuid
• sessioonihaldus - kehtib kuni järgmise brauseri käivituseni
• kolmanda osapoole küpsised - TODO

Firefoxis saab küpsiseid hallata valides

 Edit -> Preferences -> Privacy -> Show cookies

ning avaneb sarnane pilt

kus

• Accept cookies from sites - saab kontrollida, kas brauser üldse küpsistega tegeleb ja seda tegelemist kontrollida
• Accept third-party cookies - kas kolmanda osapoole küpsised võetakse vastu

Lisaks on avatud ühe konkreetse sessiooniküpsise kohta käivad andmed

• Name: kuutorv_wiki_session - küpsise nimi
• Content: 077060f8d02f76b0b396ec7327c3496b - küpsise sisu
• Host: kuutorvaja.eenet.ee - domeeninimi millele esitatud päringutega seoses seda küpsist kasutatakse
• Path: / - uri tee päringu aadressis, millele esitatud päringutega seoses seda küpsist kasutatakse
• Send For: Any type of connection - kas küpsist kasutatakse kõigi või ainult https päringuteks
• Expires: at end of session - millal küpsis rikneb ja teda enam ei kasutata

Sessiooniküpsistele on iseloomulik, et neile vastab veebiserveri failisüsteemis fail, mille nimes tavaliselt kasutatakse Content väärtust, nt selline

 -rw-------  1 www-data  www-data  139 Sep  2 09:31 /tmp/sess_077060f8d02f76b0b396ec7327c3496b

Selle faili sees asub seda sessiooni puudutav nö tähenduslik sisu, nt kasutajanimi jms.

Tehniliselt saadab klient serverile küpsise HTTP päringu päises, nt selliselt

 GET /testskript.php HTTP/1.1
 Host: kuutorvaja.eenet.ee
 User-Agent: Mozilla/5.0 (X11; U; Linux i686; en-US; rv:1.9.0.13) Gecko/2009082121 Iceweasel/3.0.6 (Debian-3.0.6-1)
 Accept: */*
 Accept-Language: en-us,en;q=0.5
 Accept-Encoding: gzip,deflate
 Accept-Charset: ISO-8859-1,utf-8;q=0.7,*;q=0.7
 Keep-Alive: 300
 Connection: keep-alive
 Referer: http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Kuut%C3%B5rvaja
 Cookie: kuutorv_wikiUserName=Imre; kuutorv_wikiUserID=2; kuutorv_wiki_session=077060f8d02f76b0b396ec7327c3496b

Turvalisuse seisukohast tuleb seoses küpsistega tähele panna

• kui teenust kasutatakse üle https kanali, siis ka küpsiste vormis vahetatavad andmed on krüptitud
• kuivõrd küpsis identifitseerib teenuse jaoks kasutaja, siis küpsise lekkimisel pahalasele on tõenäolises, et pahalane saab ennast esitleda küpsise tegeliku omanikuna.

Pildil esitatud dialoogi abil on võimalik lisaks brauserisse salvestatud küpsistega tutvumisega uurida nende sisu ning neid Remove Cookie ja Remove All Cookies abil kustutada.

Alternatiiviks küpsistele kasutavad veebikohad ka päringusõne (ingl. k. query string) kasutaja sessiooni identifitseerimiseks, nt SEB pank

 https://id.seb.ee/konto/unet3.sh/un3.w?sesskey=ikmhdKicddbocbMslbadlndbPglmKafO \
   &lang=EST&act=EMK&frnam=0&unetmenuhigh=unetmenu1_1&unetmenulow=Alam1_1 \
   &unetmenulowdiv=Alam1_1

kus on muude päringusõne elementide seas esineb sesskey ja tema väärtus. Jällegi, kuna sesskey väärtus ifidentifitseerib teenuse jaoks kasutaja, siis sesskey lekkimisel pahalasele on tõenäolises, et pahalane saab ennast esitleda sesskey tegeliku omanikuna.

Sertifikaatide haldamine

Kuna Firefoxiga saab kasutada nn https:// veebikohtade teenuseid, siis puutuvad asjasse kindlasti sertifikaadid, Firefoxiga seotud sertifikaatide haldamine toimub valides

 Edit -> Preferences -> Advanced -> Encryption -> View Certificates

ning avaneb selline dialoog

Firefoxiga seoses kasutatakse selliseid sertifikaate

• Your Certificates - brauserisse seadistatud sertifikaadid, mis identifitseerivad brauseri kasutajat, antud juhul on näha Eesti ID-kaardile vastav isikutuvastuse sertifikaat
• People - ...
• Servers - konkreetsete serverite sertifikaadid, mida on kasutaja otsustanud usaldada
• Authorities - sertifitseerijate juursertifikaatid, see sektsioon on juba vaikimisi nö eeltäidetud, nt Thawte jt tuntud sertifitseerijatel sertifikaatidega
• Others - ...

Proxy kasutamine

Üldiselt saab brauser pöörduda võrku kahel viisil

• otse - brauser peab tcp/ip tasemel võrguühendust otse veebiserveriga, kusjuures see arvuti kus brauser töötab tegeleb sel juhul nimede lahendamisega
• läbi vahendaja (ingl. k. proxy) - brauser on seadistatud kasutama proxy teenust (http või socks proxy), sel juhul peab brauser tcp/ip tasemel võrguühendusi proxyga ning proxy omakoda veebiserveriga; nimelahendusega tegeleb sellisel juhul proxy

Proxy seadistamine toimub valides menüüst

 Edit -> Preferences -> Advanced -> Network -> Settings

Avaneb selline dialoog

kus

• No proxy - brauser kasutab võrku otse
• Auto-detect proxy settings for this network
• Use system proxy settings
• Manual proxy configuration - kehtivad allolevates lahtrites määratud seadistused erinevate protokollide kohta
• Automatic proxy configuration URL

Firefoxi lisade kasutamine

Lisasid (ingl. k. addons) on kolme tüüpi

• themes - kontrollivad Firefoxi graafilise kasutajaliidese välimust
• extensions - kontrollivad kuidas Firefox töötab
• plugins - võimaldavad kasutada Firefoxist väliseid vahendeid, nt java ja flash tehnoloogia abil esitada video ja audio sisu

Java lisa kasutamine

Iceweaseli ehk Firefox 3.x versiooniga java kasutamiseks on i386 keskkonnas olemas plugin

 # apt-get install sun-java5-plugin

või

 # apt-get install sun-java6-plugin

Iceweaseli Flash lisa kasutamine

Iceweasel brauseriga saab esitada populaarset flash meediat ehk nn .swf faile, kui paigaldad Flash tarkvara. Olemas on mitmeid implementatsioone, mis jagunevad põhiliselt kahte gruppi

• vaba tarkvara - Gnash, swfdec, vastavalt paketid mozilla-plugin-gnash ja swfdec-mozilla
• kommerts tarkvara - Adobe, pakett flashplugin-nonfree (Lenny jaoks jagatakse seda backportsina, Squeeze jaoks on ta olemas nn põhiarhiivis)

Tundub, et 2009 aasta suvel tuleb nö töötav flash mängija paketis flashplugin-nonfree, mis on sisuliselt Adobe tarkvara. Paigaldamiseks tuleb esmalt lisada apt võtmehoidjasse backports arhiivi avalik võti

 # gpg --no-default-keyring --keyring /etc/apt/trusted.gpg --keyserver hkp://subkeys.pgp.net --recv-keys 16BA136C

ning kontrollida apt-key käsuga, et uus võeti on korrektselt lisatud

 # apt-key list
 ...
 pub   1024D/16BA136C 2005-08-21
 uid                  Backports.org Archive Key <ftp-master@backports.org>
 sub   2048g/5B82CECE 2005-08-21

Seejäre lisada /etc/apt/sources.list faili rida

 deb http://www.backports.org/debian lenny-backports main contrib non-free

ja öelda

 # apt-get update

Tarkvara paigaldamiseks tuleb öelda

 # apt-get -t lenny-backports install flashplugin-nonfree

Üks populaarne flash formaadis meedia allikas on YouTube

SyncPlaces lisa kasutamine

SyncPlaces lisa abil saab kasutaja teha oma bookmarkidest varukoopiat või neid mitme brauseri, nt erinevates arvutites töötavate brauserite vahel sünkroniseerida. SyncPlaces tööpõhimõtet kujutab selline liikumine

                 ___
                |   | ftp server
                |___|
                  |
                  |
     --|----------|----------|---
      _|_                   _|_
     |   |                 |   |
     |___|                 |___|
 
   brauser 1              brauser 2

kus nt brauser 2 saab osa brauser 1 bookmarkidest sellise järgnevuse tulemusena

• brauser 1 kopeerib oma bookmarkid ftp serverisse
• brauser 2 kopeerib ftp serverist bookmarkid omale

Tarkvara paigaldamiseks tuleb otsida SyncPlases lisa väga mozilla addons veebikohast ning paigaldada tavapärasel viisil.

Seadistamiseks tuleb avada SyncPlaces nt brauseri paremal all ääres oleval ikoonil klõpsides ning täites sobivalt kaks dialoogi

 Server -> Connection

 Server -> Syncronization

Bookmarkide kopeerimiseks tuleb valida Action sakilt sobiv tegevus.

SyncPlaces tegevuste sooritamiseni jõuab samuti valides Bookmarks menüüst

 Bookmarks -> SyncPlaces -> ...

Poster lisa kasutamine

Poster lisa abil saab esitada veebikohtadele päringuid suurema täpsusega kui niisama brauserit kasutades ning saadud vastust otsekohesemalt uurida.

Kasutamiseks tuleb valida brauseri all ääres vastav ikoon ning täita dialoog, nt selline sündmuste käik

Kasulikud materjalid

• http://www.mozilla.com/en-US/firefox/firefox.html
• http://en.wikipedia.org/wiki/Mozilla_Fire
• Eesti ID-kaardi kasutamine Debianiga
• OpenBGPD kasutamine OpenBSDga#Icedove ASnumber plugin
• SOCKS proxy kasutamine#Iceweaseli kasutamine SOCKS proxyga