Erinevus lehekülje "OpenVPN" redaktsioonide vahel
(→Kasutajate gruppide haldamine) |
(→Sissejuhatus) |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | |||
| − | |||
Kasutades avalikku ebaturvalist võrku võimaldab virtuaalne privaatvõrk (ingl. k. Virtual Private Network, VPN) korraldada osaliste arvutite ja alamvõrkude vahel turvalist andmevahetust. Reeglina osaleb VPN lahenduses enam kui kaks osapoolt või vähemalt tehnoloogiliselt see on võimalik. Virtuaalne privaatvõrk esineb kas etherneti (layer 2) või ip kihis (layer 3), mis tähendab, et virtuaalses privaatvõrgus omavahel suhtlevate rakenduste jaoks on põhimõtteliselt VPN olemasolu läbipaistev. VPN'i eeliseks muude turvalist suhtlemist võimaldavate lahenduste (nt tcp ühenduse tasemel toimuv ssh abil tehtav pordi suunamine) ees on, et rakendusi ei tule kuidagi spetsiifiliselt ette valmistada või seadistada ning andmevahetuse aluseks saab kasutada nn tavalist avalikku võrku ehk internetti, mille kasutamine on iseenesest suhteliselt odav. VPN ühendusega kaasnevat kanalit üle avaliku võrgu kahe otspunkti vahel nimetatakse tunneliks. | Kasutades avalikku ebaturvalist võrku võimaldab virtuaalne privaatvõrk (ingl. k. Virtual Private Network, VPN) korraldada osaliste arvutite ja alamvõrkude vahel turvalist andmevahetust. Reeglina osaleb VPN lahenduses enam kui kaks osapoolt või vähemalt tehnoloogiliselt see on võimalik. Virtuaalne privaatvõrk esineb kas etherneti (layer 2) või ip kihis (layer 3), mis tähendab, et virtuaalses privaatvõrgus omavahel suhtlevate rakenduste jaoks on põhimõtteliselt VPN olemasolu läbipaistev. VPN'i eeliseks muude turvalist suhtlemist võimaldavate lahenduste (nt tcp ühenduse tasemel toimuv ssh abil tehtav pordi suunamine) ees on, et rakendusi ei tule kuidagi spetsiifiliselt ette valmistada või seadistada ning andmevahetuse aluseks saab kasutada nn tavalist avalikku võrku ehk internetti, mille kasutamine on iseenesest suhteliselt odav. VPN ühendusega kaasnevat kanalit üle avaliku võrgu kahe otspunkti vahel nimetatakse tunneliks. | ||
| 36. rida: | 34. rida: | ||
OpenVPN kasutamisel on oluline, et osalevate arvutite kellaajad oleksid õiged, alates sertifikaatide moodustamisest. | OpenVPN kasutamisel on oluline, et osalevate arvutite kellaajad oleksid õiged, alates sertifikaatide moodustamisest. | ||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
===Märkused=== | ===Märkused=== | ||
Redaktsioon: 24. juuni 2009, kell 18:40
Kasutades avalikku ebaturvalist võrku võimaldab virtuaalne privaatvõrk (ingl. k. Virtual Private Network, VPN) korraldada osaliste arvutite ja alamvõrkude vahel turvalist andmevahetust. Reeglina osaleb VPN lahenduses enam kui kaks osapoolt või vähemalt tehnoloogiliselt see on võimalik. Virtuaalne privaatvõrk esineb kas etherneti (layer 2) või ip kihis (layer 3), mis tähendab, et virtuaalses privaatvõrgus omavahel suhtlevate rakenduste jaoks on põhimõtteliselt VPN olemasolu läbipaistev. VPN'i eeliseks muude turvalist suhtlemist võimaldavate lahenduste (nt tcp ühenduse tasemel toimuv ssh abil tehtav pordi suunamine) ees on, et rakendusi ei tule kuidagi spetsiifiliselt ette valmistada või seadistada ning andmevahetuse aluseks saab kasutada nn tavalist avalikku võrku ehk internetti, mille kasutamine on iseenesest suhteliselt odav. VPN ühendusega kaasnevat kanalit üle avaliku võrgu kahe otspunkti vahel nimetatakse tunneliks.
Võrreldes muude VPN lahendustega on OpenVPN tarkvarale iseloomulik
- turvaline - kasutab SSL/TLS vahendeid ja töötab nö user-space'is erinevalt IPSec'ist, mis töötab kernel-space'is
- lihtne kasutada - toetab rohkelt erinevaid platvorme (Linux, BSD, Windows, MacOSX) ning on reeglina olemas paketihalduses
- funktsionaalne - nt võimaldab moodustada VPN lahendust etherneti ja ip kihis, praktiliselt sisaldab IPSec'iga samaväärseid võimalusi
- paindlik - kuna OpenVPN kasutab andmevahetuseks UDP protokolli, siis ei ole probleemiks nt NAT seadmete läbimine
- vaba tarkvara - arendus toimub James Yonan'i eestvedamisel, http://openvpn.org/
Kuutorvajas on OpenVPN tarkvara kasutusjuhendid jaotatud erinevateks tekstideks lähtudes kasutusjuhtudest, kusjuures OpenVPN klienti platvormist ei sõltu oluliselt tema edukus serveriga suhtlemisel
Serverid
- OpenVPN serveri kasutamine OpenBSD'ga
- OpenVPN serveri kasutamine FreeBSD'ga
- OpenVPN serveri kasutamine Debianiga
Kliendid
- OpenVPN kliendi kasutamine OpenBSD'ga
- OpenVPN kliendi kasutamine FreeBSD'ga
- OpenVPN kliendi kasutamine Debianiga
- OpenVPN kliendi kasutamine Windowsiga
Muud üldised tekstid
Käesolevas tekstis kesendutakse OpenVPN kasutamisele eesmärgiga seada käima turvaline ühendus ühe keskse OpenBSD arvuti ja ühe või mitme Debian arvuti vahel. Antud palas kirjeldatud asjakorraldust võiks ette kujutada selliselt, et OpenBSD juures töötab OpenVPN server režiimis ning Debianil klient režiimis, kusjuures klient saab ligi OpenBSD külge ühendatud võrkudele sh avalikule võrgule. Samas, käesolev tekst peaks andma piisavalt üldise ja samas detailse käsitluse, mida saab kasutaja varieerida omale sobiva lahenduse moodustamiseks.
Kuna andmevahetuse krüptimisel kasutatakse sertifikaate, siis OpenVPN tarkvaraga koos jagatakse ka pisikest CA tarkvara, mis lihtsustab sertifikaatide haldust.
OpenVPN kasutamisel on oluline, et osalevate arvutite kellaajad oleksid õiged, alates sertifikaatide moodustamisest.
Märkused
- Kui on vajalik pidada OpenVPN serveri Debiani peal, siis CA pidamiseks sobib kasutada kataloogis /usr/share/doc/openvpn/examples/easy-rsa/2.0 asuvaid programme.
- Deemon režiimis käivitamiseks tuleb kasutada --daemon võtit.
- Kui OpenVPN server suunab ümber kliendi vaikelüüsi üle tunneli (push "redirect-gateway local def1"), siis peab arvestama, et kõik liiklus hakkab selle kliendi jaoks käima läbi OpenVPN serveri, st kliendi internetiühenduse kiirus on piiratud OpenVPN serveri internetiühenduse kiirusega
- Kui CA jaoks kasutada mõnda muud programmi kui OpenVPNiga kaasa tulevat eary-rsa, nt TinyCA (http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/TinyCA_kasutamine), siis ei ole vaja tegeleda keskkonnamuutujate seadistamisega, piisab vaid näidata seadistusfailis võtmete ja sertifikaatide asukohad.
