Erinevus lehekülje "Saal" redaktsioonide vahel
(→Sissejuhatus) |
(→Saali ehk swapi aktuaalsus tänapäeval) |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
===Saali ehk swapi aktuaalsus tänapäeval=== | ===Saali ehk swapi aktuaalsus tänapäeval=== | ||
| − | kuna svap tehakse ikkagi piiratud suurusega partitsioonile, siis on ka selle partitsiooni suurus lõpuks piiratud ja sellega lõplik ka summaarne virtuaalmälu kogus, mida füüsilise mälu ja svapi koosluses saab kasutusele võtta. Ja kui see otsa lõpeb, siis on ikkagi jama majas. Kui korrektne olla, siis tänasel päeval server ei krässi, vaid hakkab mälupuudused omi protsesse tapma. Ja normaalolukorras sellise olukorrani ei jõutagi. Ja KUI jõutakse, siis see tähendab, et kusagil mälu lekib ning siis see juhtub senikaua, kuni KOGU mälu on otsas, sõltumata sellest, kui palju ma seda svappi tegin. Küsimus on lihtsalt selles, kas see juhtub varem või natukene hiljem | + | kuna svap tehakse ikkagi piiratud suurusega partitsioonile, siis on ka selle partitsiooni suurus lõpuks piiratud ja sellega lõplik ka summaarne virtuaalmälu kogus, mida füüsilise mälu ja svapi koosluses saab kasutusele võtta. Ja kui see otsa lõpeb, siis on ikkagi jama majas. Kui korrektne olla, siis tänasel päeval server ei krässi, vaid hakkab mälupuudused omi protsesse tapma. Ja normaalolukorras sellise olukorrani ei jõutagi. Ja KUI jõutakse, siis see tähendab, et kusagil mälu lekib ning siis see juhtub senikaua, kuni KOGU mälu on otsas, sõltumata sellest, kui palju ma seda svappi tegin. Küsimus on lihtsalt selles, kas see juhtub varem või natukene hiljem |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
Jõude seisvaid mälu-lehekülgi svapitakse välja, et teha ruumi kettapuhvritele või muule, mis parasjagu mälu rohkem vajavad. Väidetakse ka, et tegemist Linuxi mäluhalduse eripäraga ja kui svappi ei tee, siis tabavad tõsised performance-probleemid (iga Linuxi install ütleb ju seda!). Ja et kui mälu juhtub ikkagi otsa saama, siis server krässib. | Jõude seisvaid mälu-lehekülgi svapitakse välja, et teha ruumi kettapuhvritele või muule, mis parasjagu mälu rohkem vajavad. Väidetakse ka, et tegemist Linuxi mäluhalduse eripäraga ja kui svappi ei tee, siis tabavad tõsised performance-probleemid (iga Linuxi install ütleb ju seda!). Ja et kui mälu juhtub ikkagi otsa saama, siis server krässib. | ||
| 27. rida: | 19. rida: | ||
Serverid on tavaliselt aga optimeeritud ja tuunitud ja hoolika adminni poolt kontrollitud, et seal töötavad ainult need protsessid mis vaja (ja need ise on ka tuunitud, et nad ei teeks midagi liigset). | Serverid on tavaliselt aga optimeeritud ja tuunitud ja hoolika adminni poolt kontrollitud, et seal töötavad ainult need protsessid mis vaja (ja need ise on ka tuunitud, et nad ei teeks midagi liigset). | ||
| − | Seetõttu serverites tavapärast swappimist kettapuhvrite nimel palju ei toimu. | + | Seetõttu serverites tavapärast swappimist kettapuhvrite nimel palju ei toimu. Lisaks, tuginedes aastatetagusele kogemusele suure veebiserveriga-ga, see olukord, kus RAM saab täis aktiivses kasutuses olevat mälu ja seda hakatakse juba otsast swappi kirjutama ja järgmisel hektel sealt siis lugema - selle puhul on asi juba lootusetu ja tegelikult, ma usun, taastuks süsteem kiiremini, kui tal üldse swappi poleks. Pika koomlemise asemel tapaks lihtsalt läbustaja ära ja asi korras. |
| − | |||
| − | Lisaks, tuginedes aastatetagusele kogemusele suure veebiserveriga-ga, see olukord, kus RAM saab täis aktiivses kasutuses olevat mälu ja seda hakatakse juba otsast swappi kirjutama ja järgmisel hektel sealt siis lugema - selle puhul on asi juba lootusetu ja tegelikult, ma usun, taastuks süsteem kiiremini, kui tal üldse swappi poleks. Pika koomlemise asemel tapaks lihtsalt läbustaja ära ja asi | ||
| − | |||
| − | |||
| − | + | Ühesõnaga sawpi vajadus tänapäevastel serveritel on kaheldav ning üle 2GB ei maksa seda teha enam kuhugi. Kui sul on 24-48 GB mäluga server, siis ka RAM=swap lahendusega läheb mälulekkega swapima hakates masin nii kooma et sellega pole midagi võimalik teha. 2GB on aga kõhutunde järgi enam-vähem paras turvapadi. | |
| − | + | Desktoppides on oluliselt rohkem rakendusi, mis tarbivad palju mälu, kuid mis ei kasuta seda pidevalt. Seega on seal palju mälulehti, mida tasub kettapuhvride suurendamise nimel välja saalida. Samas ka swappivas Desktopis ei ole võimalik töötada (minuarust isegi mitte | |
| − | + | SSDga). | |
| − | |||
| − | |||
| − | + | Seega, kui desktopi masinas on swap olemas, siis olgu vm.swappiness = 10 või isegi 0 Põhjus on see, et tööjaamas "munevad" ka "vajalikud" asjad (brauser, desktop jne) ning kuradi tüütu on pärast paaritunnist pausi arvuti juurde tagasi tulla ja peale hiire liigutamist oodata kuidas screensaver ja ülejäänud osa desktoppi swapist tagasi mällu krõbistatakse. | |
| − | |||
| − | |||
| − | + | Kogu jutu kokkuvõtteks oleks, et pisike swap võiks olla ja seda eelkõige just desktopis. Serverites võib julgemalt ära jätta, seal kipub mälu otsasaamine olema juba märk kroonilisest lekkest ja siis on hea kui jama maha lüüakse swapimise asemel (sekkub OOM Killer). | |
| − | desktopis on | ||
| − | + | Serveris võiks igaks juhuks ilma swapita jooksutades sysctl-i abil vm.swappiness=0 peale sättida. | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
===Partitsiooni kasutamine saalina=== | ===Partitsiooni kasutamine saalina=== | ||
Redaktsioon: 20. oktoober 2012, kell 13:24
Sisukord
Sissejuhatus
Nagu paljud UNIXilised võimaldab ka Linux kasutada füüsilise sisemälu (RAM) "pikenduseks" kõvaketast. Kõvaketta piirkonda mida operatsioonisüsteem käsitleb efektiivselt mäluna nimetatakse saaliks. Sisemälu ja saal moodustavad kokku arvuti efektiivse mälu. Töötavad programmid hoolivad arvuti efektiivsest mälust, vaatamata sellele, et saal toimib umbes tuhat korda rahulikamalt sisemälust.
Algse reeglina määrati saali suuruseks topelt sisemälu maht, näiteks omades sisemälu 64 MB tuleks tekitada 128 MB suurune saal. Saali suurus võiks olla arvu neli kordne.
Saal võib asuda failisüsteemi failis või eraldi partitsioonil. Kui süsteemis on mitu füüsilist kõvaketast, siis on mõtekas tekitada mitu saali erinevatele ketastele, eelistatult partitsioonina.
Linux võimaldab kuni 8 saali korraga kasutamist.
Saali ehk swapi aktuaalsus tänapäeval
kuna svap tehakse ikkagi piiratud suurusega partitsioonile, siis on ka selle partitsiooni suurus lõpuks piiratud ja sellega lõplik ka summaarne virtuaalmälu kogus, mida füüsilise mälu ja svapi koosluses saab kasutusele võtta. Ja kui see otsa lõpeb, siis on ikkagi jama majas. Kui korrektne olla, siis tänasel päeval server ei krässi, vaid hakkab mälupuudused omi protsesse tapma. Ja normaalolukorras sellise olukorrani ei jõutagi. Ja KUI jõutakse, siis see tähendab, et kusagil mälu lekib ning siis see juhtub senikaua, kuni KOGU mälu on otsas, sõltumata sellest, kui palju ma seda svappi tegin. Küsimus on lihtsalt selles, kas see juhtub varem või natukene hiljem
Jõude seisvaid mälu-lehekülgi svapitakse välja, et teha ruumi kettapuhvritele või muule, mis parasjagu mälu rohkem vajavad. Väidetakse ka, et tegemist Linuxi mäluhalduse eripäraga ja kui svappi ei tee, siis tabavad tõsised performance-probleemid (iga Linuxi install ütleb ju seda!). Ja et kui mälu juhtub ikkagi otsa saama, siis server krässib.
Päris nii see tegelikult pole. Põhjus miks see soovitus ikka veel "elus" on on hiberneerimine. Nimelt ei kirjuta Linux mälutõmmist mitte eraldi faili vaid hiberneerimiskäsu saades swapib kõigepealt kõik asjad välja ja siis salvestab protsessori registrid ja muud viimased nipet-näpet sinna otsa eraldi kohta. On selge, et kui swappi on liiga vähe, siis hiberneerimine ei õnnestu.
Serverid on tavaliselt aga optimeeritud ja tuunitud ja hoolika adminni poolt kontrollitud, et seal töötavad ainult need protsessid mis vaja (ja need ise on ka tuunitud, et nad ei teeks midagi liigset).
Seetõttu serverites tavapärast swappimist kettapuhvrite nimel palju ei toimu. Lisaks, tuginedes aastatetagusele kogemusele suure veebiserveriga-ga, see olukord, kus RAM saab täis aktiivses kasutuses olevat mälu ja seda hakatakse juba otsast swappi kirjutama ja järgmisel hektel sealt siis lugema - selle puhul on asi juba lootusetu ja tegelikult, ma usun, taastuks süsteem kiiremini, kui tal üldse swappi poleks. Pika koomlemise asemel tapaks lihtsalt läbustaja ära ja asi korras.
Ühesõnaga sawpi vajadus tänapäevastel serveritel on kaheldav ning üle 2GB ei maksa seda teha enam kuhugi. Kui sul on 24-48 GB mäluga server, siis ka RAM=swap lahendusega läheb mälulekkega swapima hakates masin nii kooma et sellega pole midagi võimalik teha. 2GB on aga kõhutunde järgi enam-vähem paras turvapadi.
Desktoppides on oluliselt rohkem rakendusi, mis tarbivad palju mälu, kuid mis ei kasuta seda pidevalt. Seega on seal palju mälulehti, mida tasub kettapuhvride suurendamise nimel välja saalida. Samas ka swappivas Desktopis ei ole võimalik töötada (minuarust isegi mitte SSDga).
Seega, kui desktopi masinas on swap olemas, siis olgu vm.swappiness = 10 või isegi 0 Põhjus on see, et tööjaamas "munevad" ka "vajalikud" asjad (brauser, desktop jne) ning kuradi tüütu on pärast paaritunnist pausi arvuti juurde tagasi tulla ja peale hiire liigutamist oodata kuidas screensaver ja ülejäänud osa desktoppi swapist tagasi mällu krõbistatakse.
Kogu jutu kokkuvõtteks oleks, et pisike swap võiks olla ja seda eelkõige just desktopis. Serverites võib julgemalt ära jätta, seal kipub mälu otsasaamine olema juba märk kroonilisest lekkest ja siis on hea kui jama maha lüüakse swapimise asemel (sekkub OOM Killer).
Serveris võiks igaks juhuks ilma swapita jooksutades sysctl-i abil vm.swappiness=0 peale sättida.
Partitsiooni kasutamine saalina
Saali tekitamisel markeeritakse vastav partitsioon kusjuures hävivad seal olnud andmed. Partitsioonile soovitakse omistada vastav tüüp - 82. Tehke seda näiteks programmi Fdisk abil.
Näiteks otsustades markeerida partitsioon /dev/hda6 saalina anke korraldus
bash# mkswap /dev/hda6
Faili kasutamine saalina
Kasutamaks saalina 64MB faili tekitage esmal fail, näiteks selliselt
bash# dd if=/dev/zero of=/saal1 bs=1024 count=65536
ning seejärel markeerige
bash# mkswap /saal1 Setting up swapspace version 0, size = 67104768 bytes
Saale tuleb vaid üks kord markeerida, mitte enne iga kasutuselevõttu.
Saali kasutuselevõtt
Saali kasutuselevõtmisega näidatakse operatsioonisüsteemile, et ta võib vastavat seadet või faili saalina tarvitama hakata ning nii suureneb arvuti efektiivse mälu hulk.
Näiteks võtame kasutusele loodud saali faili /saal1
bash# swapon /saal1
Soovides uurida kas arvuti efektiivse mälu hulk muutus kasutage käsku top ja free.
Saali kõrvaldamiseks kasutage käsku swapoff, näiteks
bash# swapoff /saal1
Kui saal asub partitsioonil on otstarbekas ta kasutusele võtta juba süsteemi käivitumise ajal. Selleks lisage /etc/fstab faili vastav rida, näiteks
/dev/hda6 swap swap defaults 0 0
Kui saal asub failis, siis lisage vastav käsk süsteemi sobivasse käivitusskripti, näiteks /etc/rc.d/rc.local.
