IPv4

IP aadressi kasutatakse internetis (võrgus) arvutiga suhtlemiseks. Aadress koosneb 32 bitist mis on jagatav võrgu osadeks.

IPv4 aadress koosneb neljast 8-bitisest osast, mis kirjutatakse nelja omavahel punktidega eraldatud arvuna Näiteks 193.40.0.131.

Kasutatakse A-, B-, C-, ja D-klassi IP-vahemikke.

A-klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B-klassil on muudetavad aadressi kolm viimast osa, C-klassil kaks viimast osa ja D-klassil ainult viimane osa. A-, B- ja C-klassi aadressid on rahvusvaheliste kokkulepetega jaotatud kasutajagruppidele (nagu korporatsioonid, riigid jms). Viimane, D-klass, on vaba ning mõeldud kasutamiseks kohtvõrkudes. Lisaks IP-aadressile on vajalik alamvõrgumask, mis määrab ära võrgu suuruse.

   1  1  1  1 1 1 1 1
 128 64 32 16 8 4 2 1 = 128 + 64 + 32 + 16 + 8 + 4 + 2 + 1 = 255

 0  1 0 0 0 0 0 1
 0 64 0 0 0 0 0 1 = 0 + 64 + 0 + 0 + 0 + 0 + 0 + 1 = 65

IP aadress kümnendsüsteemselt ja binaarselt:

      193.      40.       0.     131 (kümnendsüsteem)
 11000001.00101000.00000000.10000011 (binaarne)

Netmask

 A-klass: 255.0.0.0
 B-klass: 255.255.0.0
 C-klass: 255.255.255.0

A-klassi IP aadress oleks näiteks kujul 8.20.15.1 255.0.0.0. Jagame aadressi ja netmask'i bittideks:

 8.20.15.1 = 00001000.00010100.00001111.00000001
 255.0.0.0 = 11111111.00000000.00000000.00000000
             -----------------------------------
              net id |       host id

 net id  =  00001000 = 8
 host id =  00010100.00001111.00000001 = 20.15.1

Abitabel

             /24  /25  /26  /27  /28  /29  /30  /31  /32
     binary  256  128   64   32   16    8    4    2    1
       mask  256  128  192  224  240  248  252  254  255
    # hosts  254  126   62   30   14    6    2    -    -
 # networks    1    2    4    8   16   32   64  128    -
     # bits    0    1    2    3    4    5    6    7    -