Erinevus lehekülje "Tarkvaralise RAID massiivi kasutamine Linuxiga" redaktsioonide vahel
| 15. rida: | 15. rida: | ||
'''RAID'i seadistamine''' | '''RAID'i seadistamine''' | ||
| − | Tarkvaralise RAID lahenduse seadistamiseks | + | Tarkvaralise RAID lahenduse seadistamiseks sobib kasutada tarkvara mdadm http://cgi.cse.unsw.edu.au/~neilb/SoftRaid. Põhiliselt on tegu ühe programmiga mdadm ning ühe seadistusfailiga /etc/mdadm/mdadm.conf, distributsioonides sisaldub see reeglina pakendatud kujul. |
| + | |||
| + | Näite varal on kirjeldatud kuidas moodustada kahest füüsiliselt kõvakettast /dev/sda ja /dev/sdb üks RAID0 blokkseade. | ||
Redaktsioon: 25. detsember 2006, kell 20:29
Tarkvaraline RAID
RAID (Redundant Arrays of Inexpensive Disks) tähistab mitmetest iseseisvatest füüsilistest blokkseadmetest (kõvaketastest) tervikliku loogilise blokkseadme moodustamist. Kui loogilise seadme moodustamiseks kasutatakse spetsiaalselt RAID kontrollerit, siis on tegu riistvaralise RAID lahendusega. Mitmetest iseseisvatest füüsilistest kõvaketastest saab loogilise blokkseadme moodustada ka ilma riistvaralise kontrollerita, sel juhul nimetatakse lahendust tarkvaraliseks RAID'iks.
Kuigi tihtipeale kõneldakse ja kasutatakse RAID ja LVM (Logical Volume Management) teemat koos on sisuliselt tegu kahe erineva küsimusega. Materjali esituse selguse mõttes esitatakse nad Kuutõrvajas erinevates punktides.
Linuxi tuuma seadistamine
Linuxi 2.6 tuuma puhul on oluline lisaks füüsiliste ketaste draiveritele valida
Device Drivers -> Multi-device support (RAID and LVM) -> valida kõik
RAID'i seadistamine
Tarkvaralise RAID lahenduse seadistamiseks sobib kasutada tarkvara mdadm http://cgi.cse.unsw.edu.au/~neilb/SoftRaid. Põhiliselt on tegu ühe programmiga mdadm ning ühe seadistusfailiga /etc/mdadm/mdadm.conf, distributsioonides sisaldub see reeglina pakendatud kujul.
Näite varal on kirjeldatud kuidas moodustada kahest füüsiliselt kõvakettast /dev/sda ja /dev/sdb üks RAID0 blokkseade.
