Erinevus lehekülje "Ãœldised soovitused skriptide kirjutamiseks" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | |||
| − | + | ===Mis asi on skript=== | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
Skript on interpreteeritavas keeles kirjutatud programm. Erinevalt tavalistest programmidest, mis koosnevad protsessori poolt täidetavate masinkoodikäskudest, on skriptid inimesele loetavad. Reeglina hoitakse skripte tavalistes tekstifailides, mida võib redigeerida teie lemmiktekstiredaktoriga. | Skript on interpreteeritavas keeles kirjutatud programm. Erinevalt tavalistest programmidest, mis koosnevad protsessori poolt täidetavate masinkoodikäskudest, on skriptid inimesele loetavad. Reeglina hoitakse skripte tavalistes tekstifailides, mida võib redigeerida teie lemmiktekstiredaktoriga. | ||
| − | + | ===Interpretaator=== | |
Interpretaator on programm, mis täidab käskhaaval teist programmi - skripti. Kuna erinevates skriptkeeltes kirjutatud programmid on erinevad, siis tuleb nad käivitada, kasutades vastavat interpretaatorit. On kaks võimalust: | Interpretaator on programm, mis täidab käskhaaval teist programmi - skripti. Kuna erinevates skriptkeeltes kirjutatud programmid on erinevad, siis tuleb nad käivitada, kasutades vastavat interpretaatorit. On kaks võimalust: | ||
| 23. rida: | 18. rida: | ||
/usr/bin/perl | /usr/bin/perl | ||
| − | + | ===Skriptide transport ja hooldus=== | |
Skript on tekstifail. Skripti redigeerimine näiteks StarOfficega ei ole hea mõte. | Skript on tekstifail. Skripti redigeerimine näiteks StarOfficega ei ole hea mõte. | ||
Redaktsioon: 13. detsember 2006, kell 22:51
Mis asi on skript
Skript on interpreteeritavas keeles kirjutatud programm. Erinevalt tavalistest programmidest, mis koosnevad protsessori poolt täidetavate masinkoodikäskudest, on skriptid inimesele loetavad. Reeglina hoitakse skripte tavalistes tekstifailides, mida võib redigeerida teie lemmiktekstiredaktoriga.
Interpretaator
Interpretaator on programm, mis täidab käskhaaval teist programmi - skripti. Kuna erinevates skriptkeeltes kirjutatud programmid on erinevad, siis tuleb nad käivitada, kasutades vastavat interpretaatorit. On kaks võimalust: Näitame interpreaatori ära skripti esimesel real. #! on kokkuleppelised sümbolid, millele järgneb interpretaatori käivitamise käsk, näiteks /usr/bin/perl. Skript peab olema käivitamis- ja lugemisõigusega. Kui kasutaja püüab sellist faili käivitada, siis tuntakse ära, et tegu on skriptiga ning tegelikult käivitatakse esimesel real näidatud programm. Kogu skripti esimene rida
#!/usr/bin/perl
Teine võimalus on otseselt käivitada interpretaator ning anda talle sobival kujul teada skripti nimi
bash$ /usr/bin/perl minuskript.pl
Skript ise algab kohe skriptkeele käskudega.
Mõlemal juhul tuleb tähele panna interpretaatori tegelikku asukohta - kui Perl ei asu teie poolt arvatud kataloogis, siis skript ei käivitu. Programmide asukohtade tuvastamiseks sobib Bashi sisekäsk which
bash$ which perl /usr/bin/perl
Skriptide transport ja hooldus
Skript on tekstifail. Skripti redigeerimine näiteks StarOfficega ei ole hea mõte.
Reavahetused on olulised. Skripti tuleb kopeerida FTPga ASCII moodis. Vastasel juhul võivad DOSi reavahetused sattuda UNIXi süsteemi ja vastupidi. Sellised skriptid võivad mitte töötada või töötada valesti.
Tühik ja tabulaator on erinevad asjad ja mõnikord on see oluline. Osa tekstiredaktoreid võivad neid suvaliselt teisendada.
Ridasid ei tohi suvalise koha pealt poolitada. Lülita "line-wrap" ja teised taolised lisaomadused välja.
Hiirega tõstmisel võivad kaduda ära või juurde tekkida tühikud ridade lõpus. Nimelt, kui antud keeles toimub rea jätkamine kaldkriipsu abil (\), siis peab see olema viimane sümbol real. Tühikuid lõpus olla ei tohi.
© EENet 2000
