Root-over-NFS

Eesmärk

Soovitavaks tulemuseks on tekitada nn diskless arvuti, st millel endal puudub kõvaketas ja kuhu on ühendatud juurfailisüsteem külge NFS serverilt. Muus osas on tegu tavalisel moel töötava arvutiga.

Tutvustus

Üldiselt läbitakse arvuti käivitamisel järgmised etapid

1. Katsetades järgemööda BIOSis näidatud boot-device'isid, käivitatatakse esimene leitud bootloader
2. Bootloaderi abil laaditakse operatsioonisüsteemi tuum
3. Sõltuvalt tuuma kävitamisel kasutatud parameetritest ühendatakse külge juurfailisüsteem ning käivitatakse operatsioonisüsteem

Tavaliselt leitakse bootloader arvuti ainsalt kõvakettalt, sealt samast laaditakse tuum, ühendatakse külge juurfailisüsteem ning lõpuks käivitatakse operatsioonisüsteem. Võimalik on aga korraldada nii, et osa tegevusi sooritatakse kohalikus arvutis ning osa jaoks pöördutakse võrku:

1. PXE on standarde viis, mil moel võrgukaart pöördub DHCP ja TFTP serveri poole, et kopeerida võrgust bootloader
2. bootloader kopeerib võrgust tuuma
3. tuum ühendab võrgust külge juurfailisüsteemi

Kõige praktilisemat huvi pakuvad kaks juhtu

1. lokaalselt meedialt käivitatud bootloader - klientarvutil ei ole PXE võimelist võrgukaarti, kuid CD plaadilt käivitatakse bootloader, mis kopeerib võrgust tuuma
2. võrgust käivitatud bootloader - klientarvutil on PXE võimaline võrgukaart ning süsteem käivitatakse ilma lokaalset meediat tarvitamata

NFS serveri ettevalmistamine

Sõltumata sellest, kas bootloader ja tuum laaditakse võrgust või klientarvuti lokaalselt meedialt, NFS serveril peab asuma juurfailisüsteem. NFS serveri ettevalmistamine koosneb kahest tegevusest

1. klientarvuti juurfailisüsteemi ettevalmistamine - selleks sobib nt kasutada Debian GNU/Linuxi programmi debootstrap ning moodustada nö chroot keskkond
2. NFS serverprogrammi käivitamine - jagada sobivate ligipääsupiirangutega võrku välja klientarvuti juurfailisüsteem

Kliendi tuuma ettevalmistamine

Sõltumata sellest, kas laaditav tuum kopeeritakse võrgust või kohalikult meedialt peab tuum olema selliste omadustega

1. võrgukaardi tugi
2. NFS-Root tugi

TFTP serveri ettevalmistamine

Sõltuvalt sellest, kas kasutatakse lokaalselt meedialt või võrgust käivitatud bootloaderit, tuleb võrgust kopeerida vastavalt kas tuum või bootloader ja tuum. Kasutamiseks sobib atftpd serveri tarkvara. Seadke näiteks tftpd serveri juurfailisüsteemiks kataloog /var/tftpdboot kuhu tuleb kopeerida bootloader ning tuum.

Lokaalselt meedialt käivitatud bootloader

Grub bootloaderi tarkvarast on võimalik moodustada bootiv CD plaat, mille kasutamise tulemusena arvuti bootitakse üles sellelt plaadilt ning seejärel bootloader kopeerib tftp serverist tuuma. CD valmistamiseks

1. Debian GNU/Linuxi operatsioonisüsteemiga jagatav grub ei ole võrgu-võimeline ja sellepärast tuleb pakett kompileerida ringi.
2. moodustada kataloog /usr/src/iso/grub/boot
3. kopeerida sinna fail /lib/grub/i386-pc/stage2_eltorito
4. moodustada fail /usr/src/iso/grub/boot/menu.lst sisuga

title           nfs_1.200
ifconfig        --address=192.168.1.200 --mask=255.255.255.0 --server=192.168.1.254
root            (nd)
kernel          (nd)/vmlinuz-2.6.17.6-amdrtlnforce root=/dev/nfs nfsroot=192.168.1.254:/mnt/hdc1/nfs-root-evangelist \
ip=192.168.1.200:192.168.1.254:192.168.1.254:255.255.255.0:evangelist:eth0:off

ning anda .iso moodustamiseks kataloogis /usr/src käsk

bash$ mkisofs -R -b boot/grub/stage2_eltorito -no-emul-boot -boot-load-size 4 -boot-info-table -o grub.iso iso 

Seejärel kirjutada CD plaat ning sellelt plaadilt klientarvutit bootides jõutakse grub menüüvalikusse, sealt saab vajadusel teha veel parandusi ning lasta grubil kopeerida tftpd serverilt tuum ning see laadida seadistatud parameetritega. Edasi ühendakse külge NFS serverilt juurfailisüsteem ning käivitatkse operatsioonisüsteem.

Võrgust käivitatud bootloader

Bootloaderi võrgust leidmiseks peab võrgus töötama sobivalt ettevalmistatud dhcp server, sobib kasutada ICS dhcp server, kolm viimast rida on võrgust bootimise spetsiifilised

host evangelist.auul {
  hardware ethernet 00:17:31:b2:77:df;
  fixed-address 192.168.10.20;
  option broadcast-address 192.168.10.255;
  option routers 192.168.10.254;
  option domain-name-servers 192.168.1.254;
  option host-name "evangelist";
  option domain-name "auul";

  next-server 192.168.10.254;
  option option-150 "(nd)/menu.lst";
  filename "pxegrub";
}

Antud juhul saab klient dhcp serverilt teada, et bootloader ning bootloaderi menüüfail tuleb kopeerida tftpd serverist aadressil 192.168.10.254. Fail pxegrub tuleb kopeerida võrgu-võimelise grubi paketist ning menu.lst sobivalt ettevalmistada. Edasine tegevus jätkub sarnaselt eelmisele punktile, bootloader laadib tuuma ning seejärel ühendatakse külge juurfailisüsteem ning käivitatakse operatsioonisüsteem.

Märkused

Käesolevas palas käsitlete bootloaderit Grub, teised populaarsed bootloaderid on pxelinux ning etherboot.