Erinevus lehekülje "Salvestusseadmete kasutamine" redaktsioonide vahel
Allikas: Kuutõrvaja
| (ei näidata 2 kasutaja 13 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
* kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul | * kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul | ||
| − | * seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, | + | * seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, RAID skeem, LVM |
* järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada | * järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada | ||
| − | + | Lisaks on salvestusseadmete kasutamisel olulised järgmised aspektid | |
| + | |||
| + | * salvestusseadme (nt plokkseadme või failisüsteemi) asukoht - lokaalne või võrgus | ||
| + | * maht ja andmete kirjutamise ning lugemise kiirus | ||
| + | * turvalisus, näiteks krüptitakse plokkseadet failisüsteemi all või faili failisüsteemis, varundamine ning taaste, redundantsus | ||
| + | * arvuti alglaadimine - tõenäoliselt kõige levinum viist arvuti alglaadimiseks on seda teha lokaalselt kõvakettalt | ||
Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks. | Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks. | ||
| − | * [[:Mount]] | + | * [[:Mount]] Kettaseadmete külgehaakimine Linuxis |
* [[:LVM]] Kiht failisüsteemile | * [[:LVM]] Kiht failisüsteemile | ||
| − | * [[:Tarkvaraline RAID - mdadm]] | + | * [[:Tarkvaraline RAID - mdadm]] Tarkvaralise raidi loomine linux'is |
| − | * [[:iSCSI | + | * [[:Plokkseadme LUKS formaadis krüptimine]] |
| + | * [[:iSCSI]] | ||
Viimane redaktsioon: 12. november 2010, kell 13:19
Arvuti salvestusseadmete kasutamist on tihtipeale otstarbekas käsitleda mitmekihilise nähtusena, nagu üldiselt arvutiga seotud muid protsesse
- kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul
- seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, RAID skeem, LVM
- järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada
Lisaks on salvestusseadmete kasutamisel olulised järgmised aspektid
- salvestusseadme (nt plokkseadme või failisüsteemi) asukoht - lokaalne või võrgus
- maht ja andmete kirjutamise ning lugemise kiirus
- turvalisus, näiteks krüptitakse plokkseadet failisüsteemi all või faili failisüsteemis, varundamine ning taaste, redundantsus
- arvuti alglaadimine - tõenäoliselt kõige levinum viist arvuti alglaadimiseks on seda teha lokaalselt kõvakettalt
Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks.
- Mount Kettaseadmete külgehaakimine Linuxis
- LVM Kiht failisüsteemile
- Tarkvaraline RAID - mdadm Tarkvaralise raidi loomine linux'is
- Plokkseadme LUKS formaadis krüptimine
- iSCSI
