Erinevus lehekülje "Salvestusseadmete kasutamine" redaktsioonide vahel
Allikas: Kuutõrvaja
(New page: * Mount * LVM Kiht failisüsteemile * Tarkvaraline RAID - mdadm softraid tehnika linux'is * iSCSI kasutamine Üle TCP/IP võrgu block device jagamine masinatele) |
|||
(ei näidata 2 kasutaja 17 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida: | 1. rida: | ||
− | * [[:Mount]] | + | Arvuti salvestusseadmete kasutamist on tihtipeale otstarbekas käsitleda mitmekihilise nähtusena, nagu üldiselt arvutiga seotud muid protsesse |
+ | |||
+ | * kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul | ||
+ | * seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, RAID skeem, LVM | ||
+ | * järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada | ||
+ | |||
+ | Lisaks on salvestusseadmete kasutamisel olulised järgmised aspektid | ||
+ | |||
+ | * salvestusseadme (nt plokkseadme või failisüsteemi) asukoht - lokaalne või võrgus | ||
+ | * maht ja andmete kirjutamise ning lugemise kiirus | ||
+ | * turvalisus, näiteks krüptitakse plokkseadet failisüsteemi all või faili failisüsteemis, varundamine ning taaste, redundantsus | ||
+ | * arvuti alglaadimine - tõenäoliselt kõige levinum viist arvuti alglaadimiseks on seda teha lokaalselt kõvakettalt | ||
+ | |||
+ | Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks. | ||
+ | |||
+ | * [[:Mount]] Kettaseadmete külgehaakimine Linuxis | ||
* [[:LVM]] Kiht failisüsteemile | * [[:LVM]] Kiht failisüsteemile | ||
− | * [[:Tarkvaraline RAID - mdadm]] | + | * [[:Tarkvaraline RAID - mdadm]] Tarkvaralise raidi loomine linux'is |
− | * [[:iSCSI | + | * [[:Plokkseadme LUKS formaadis krüptimine]] |
+ | * [[:iSCSI]] |
Viimane redaktsioon: 12. november 2010, kell 13:19
Arvuti salvestusseadmete kasutamist on tihtipeale otstarbekas käsitleda mitmekihilise nähtusena, nagu üldiselt arvutiga seotud muid protsesse
- kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul
- seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, RAID skeem, LVM
- järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada
Lisaks on salvestusseadmete kasutamisel olulised järgmised aspektid
- salvestusseadme (nt plokkseadme või failisüsteemi) asukoht - lokaalne või võrgus
- maht ja andmete kirjutamise ning lugemise kiirus
- turvalisus, näiteks krüptitakse plokkseadet failisüsteemi all või faili failisüsteemis, varundamine ning taaste, redundantsus
- arvuti alglaadimine - tõenäoliselt kõige levinum viist arvuti alglaadimiseks on seda teha lokaalselt kõvakettalt
Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks.
- Mount Kettaseadmete külgehaakimine Linuxis
- LVM Kiht failisüsteemile
- Tarkvaraline RAID - mdadm Tarkvaralise raidi loomine linux'is
- Plokkseadme LUKS formaadis krüptimine
- iSCSI