Erinevus lehekülje "PPP internet" redaktsioonide vahel
(ei näidata sama kasutaja 6 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida: | 1. rida: | ||
===Sissejuhatus=== | ===Sissejuhatus=== | ||
− | Kasutades Linuxit on võimalik kahte arvutit omavahel andmevahetuseks ühendada päris mitmel moel. PPPd (Point-to-Point Protocol) saab muuseas kasutada kahe modemeid omava arvuti vahele üle telefonivõrgu TCP/IP ühenduse loomiseks. Skemaatiliselt võiks kujutada toimivat PPP ühendust selliselt | + | Kasutades Linuxit on võimalik kahte arvutit omavahel andmevahetuseks ühendada päris mitmel moel. PPPd (Point-to-Point Protocol) saab muuseas kasutada kahe modemeid omava arvuti vahele üle telefonivõrgu TCP/IP ühenduse loomiseks. Skemaatiliselt võiks kujutada toimivat PPP ühendust selliselt |
− | + | ^ ^ | | | | |
− | |||
___ ___ (-----) ) \_|_/ | ___ ___ (-----) ) \_|_/ | ||
| | _ TCP/IP ühendus _ | | (( o o ) | | | | _ TCP/IP ühendus _ | | (( o o ) | | ||
13. rida: | 12. rida: | ||
klient sissehelistamiskeskus | klient sissehelistamiskeskus | ||
− | Tänapäeval on sissehelistamisekeskustel (ISP - Internet Service Provider) kombeks lasta inimestel endil end veebis kasutajateks registreerida ning seejärel saavad nad vaid kohaliku kõne maksu tasudes tekitada modemi abil internetiühenduse. | + | Tänapäeval on sissehelistamisekeskustel (ISP - Internet Service Provider) kombeks lasta inimestel endil end veebis kasutajateks registreerida ning seejärel saavad nad vaid kohaliku kõne maksu tasudes tekitada modemi abil internetiühenduse. |
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | + | *Registreerimisel antakse kasutajale | |
− | + | *kasutajanimi | |
+ | *parool | ||
+ | *sissehelistamiskeskuse telefoninumber | ||
− | + | Lisaks on oluline teada teenusepakkuja | |
+ | *nimeserverit (DNS) - interneti domeeninimede lahendamiseks | ||
+ | *veebivahendaja aadressi - kiirendamaks külastatavate veebilehtede kohalejõudmist | ||
− | + | Sissehelistamiskeskused autendivad kasutajaid tüüpiliselt kolmel moel | |
− | + | *PAP (Password Authentication Protocol) | |
− | + | *CHAP (Challange Handshake Authentication Protocol) | |
− | + | *ühenduse eel küsitakse kliendilt kasutajanime ja parooli | |
− | |||
+ | Järgnevas kirjeldatakse viimast moodust. | ||
===Vajalik riistvara ja tarkvara=== | ===Vajalik riistvara ja tarkvara=== | ||
− | Kõige kindlam on Linuxiga kasutada välist modemist, mis ühendatakse arvuti järjestikporti; või ISA modemit. Reeglina PCI modemid ei sobi. | + | Kõige kindlam on Linuxiga kasutada välist modemist, mis ühendatakse arvuti järjestikporti; või ISA modemit. Reeglina PCI modemid ei sobi. |
− | Tarkvarast on linuxikasutajatel vaja PPP deemonit pppd ning modemiga suhtlemise automatiseerimiseks näiteks programmi Chat. Need mõlemad kuuluvad pea kõigi Linuxi distributsioonide standardvarustusse. Näiteks Slackware Linuxi puhul kuuluvad need N-seeria paketi ppp.tgz koosseisu. | + | Tarkvarast on linuxikasutajatel vaja PPP deemonit pppd ning modemiga suhtlemise automatiseerimiseks näiteks programmi Chat. Need mõlemad kuuluvad pea kõigi Linuxi distributsioonide standardvarustusse. Näiteks Slackware Linuxi puhul kuuluvad need N-seeria paketi ppp.tgz koosseisu. |
− | Lisaks eeldab PPP ühenduse kasutamine sobivalt konfigureeritud tuuma. Selleks valige tuuma konfiguratsioonimenüüst sisse muu seas | + | Lisaks eeldab PPP ühenduse kasutamine sobivalt konfigureeritud tuuma. Selleks valige tuuma konfiguratsioonimenüüst sisse muu seas |
Network device support | Network device support | ||
PPP (point-to-point) support | PPP (point-to-point) support | ||
− | Tuleb kasuks kui ühenduse ajal on laaditud moodulid ppp_deflate ja bsd_comp. | + | Tuleb kasuks kui ühenduse ajal on laaditud moodulid ppp_deflate ja bsd_comp. |
− | |||
===Modemi kasutamine programmiga Minicom=== | ===Modemi kasutamine programmiga Minicom=== | ||
− | Peale riistvara ja tarkvara olemasolu peab olema selge, millisesse porti on modem ühendatud. Tavaliselt on selleks neli võimalust, millele vastavad seadmed /dev/ttyS0, /dev/ttyS1, /dev/ttyS2 ja /dev/ttyS3. Veenudmaks, et operatsioonisüsteem "näeb" modemit kasutage programmi Minicom. Käivitage see, seadke port õigeks valides Ctrl - a, o -> Serial Port Setup ning salvestage muutused: Save setup as dfl. Järgmisel Minicomi käivitamisel peaks te programmi aknas nägema muuseas sarnast teksti | + | Peale riistvara ja tarkvara olemasolu peab olema selge, millisesse porti on modem ühendatud. Tavaliselt on selleks neli võimalust, millele vastavad seadmed /dev/ttyS0, /dev/ttyS1, /dev/ttyS2 ja /dev/ttyS3. Veenudmaks, et operatsioonisüsteem "näeb" modemit kasutage programmi Minicom. Käivitage see, seadke port õigeks valides Ctrl - a, o -> Serial Port Setup ning salvestage muutused: Save setup as dfl. Järgmisel Minicomi käivitamisel peaks te programmi aknas nägema muuseas sarnast teksti |
− | |||
Press CTRL-A Z for help on special keys | Press CTRL-A Z for help on special keys | ||
58. rida: | 51. rida: | ||
OK | OK | ||
− | Esimese käsu järel on näha modemi initsialiseerimiseks kasutatud käske (ingl. k. init-string) mida saab Minicomis muuta valides Ctrl - a, o -> Modem and dialing. Suhteliselt kindlaks märgiks, et asi toimib on see kui sisestades käsu AT ja vajutades Enterit ilmub tekst OK. | + | Esimese käsu järel on näha modemi initsialiseerimiseks kasutatud käske (ingl. k. init-string) mida saab Minicomis muuta valides Ctrl - a, o -> Modem and dialing. Suhteliselt kindlaks märgiks, et asi toimib on see kui sisestades käsu AT ja vajutades Enterit ilmub tekst OK. |
− | Tänapäeva modemid on küll üldiselt standardiseeritud käsustikuga ja käituvad tavakasutajaile oluliste käskude osas sarnaselt, ometi on mõnel juhul hea teada milleks modem võimeline on. Eriti siis, kui ta ei toimi ootuspäraselt. | + | Tänapäeva modemid on küll üldiselt standardiseeritud käsustikuga ja käituvad tavakasutajaile oluliste käskude osas sarnaselt, ometi on mõnel juhul hea teada milleks modem võimeline on. Eriti siis, kui ta ei toimi ootuspäraselt. |
− | US Robotics modemitel on võimalik programmiga Minicom uurida modemi käsustikku ja modemit juhtida. Näiteks saab modemit konfigureerida, telefoniga välja helistama panna ning seada sissetulevat kõnet vastu võtma. | + | US Robotics modemitel on võimalik programmiga Minicom uurida modemi käsustikku ja modemit juhtida. Näiteks saab modemit konfigureerida, telefoniga välja helistama panna ning seada sissetulevat kõnet vastu võtma. |
− | Kui Minicom on käivitunud ja modemi üles leidnud millest annab tavaliselt tunnistust see, et ta käsu at peale vastab OK, siis saab hakata asja lähemalt uurima. Käskude nimekirja näeb korraldusega "at$". Üldine süntaks on selline, et vahetult at (ingl. k. attention) järgi tuleb anda käsk. Näiteks käsku ata (attention, answer) puhul võtab modem "toru" kui telefon heliseb. | + | Kui Minicom on käivitunud ja modemi üles leidnud millest annab tavaliselt tunnistust see, et ta käsu at peale vastab OK, siis saab hakata asja lähemalt uurima. Käskude nimekirja näeb korraldusega "at$". Üldine süntaks on selline, et vahetult at (ingl. k. attention) järgi tuleb anda käsk. Näiteks käsku ata (attention, answer) puhul võtab modem "toru" kui telefon heliseb. |
− | Põhjust on uurida ka modemi manuaali kui see olemas on. | + | Põhjust on uurida ka modemi manuaali kui see olemas on. |
− | |||
− | |||
+ | Rutiinsel modemi kasutamisel tavaliselt ei tarvitata Minicomi ning seepärast ei ole mõtet sellesse liiga süveneda, kuid Minicomiga saab hõlpsasti kindlaks teha järgmises punktis Chati scripti jaoks tarvis minevaid parameerteid. Selleks helistage modemiga sissehelistamiskeskusse ja logige sisse, näiteks selliselt | ||
atdp55663344 | atdp55663344 | ||
CONNECT 28800/ARQ/V34/LAPM/V42BIS | CONNECT 28800/ARQ/V34/LAPM/V42BIS | ||
77. rida: | 69. rida: | ||
~9sdpf0f../90+00304 f09u290398431&/%/")"...-_ | ~9sdpf0f../90+00304 f09u290398431&/%/")"...-_ | ||
− | Pange tähele kas server kasutas Username:'i, Login:'it või midagi muud. Käsku atdp kasutatakse pulssvalimise ja atdt toonvalimisega telefoni korral. | + | Pange tähele kas server kasutas Username:'i, Login:'it või midagi muud. Käsku atdp kasutatakse pulssvalimise ja atdt toonvalimisega telefoni korral. |
− | Telefoni saab hargile panna väljudes Minicomist või valides Ctrl - a, h | + | Telefoni saab hargile panna väljudes Minicomist või valides Ctrl - a, h |
===Chat=== | ===Chat=== | ||
− | Automaatiseeritud ühendusetekitamisel helistatab Chat skript sissehelistamiskeskusse ning ütleb kasutajanime ja parooli. Programmi Chat juhtivas skriptis on kirjas enne ühenduse tekitamise toimuv "lobisemine" kahe arvuti vahel, tühikutega on eraldatud mida klient ootab, et server ütleks ning mis selle peale vastata. Näiteks tähendab skript | + | Automaatiseeritud ühendusetekitamisel helistatab Chat skript sissehelistamiskeskusse ning ütleb kasutajanime ja parooli. Programmi Chat juhtivas skriptis on kirjas enne ühenduse tekitamise toimuv "lobisemine" kahe arvuti vahel, tühikutega on eraldatud mida klient ootab, et server ütleks ning mis selle peale vastata. Näiteks tähendab skript |
− | |||
'' \rATM0 "OK" atdp55663344 "name:" kasutajanimi "word:" parool | '' \rATM0 "OK" atdp55663344 "name:" kasutajanimi "word:" parool | ||
− | seda, et | + | seda, et |
− | + | #'' - alguses ei oodata midagi | |
− | + | #\rATM0 - kohe antakse modemile korraldus olla mute (vaikne) | |
− | + | #sellest peab ta aru saama, ja vastama "OK" | |
− | + | #järgimisena valitakse pulssvalimisega (atdp) number | |
− | + | #kui teine pool vastab reaga, mille lõpus on "name:", siis | |
− | + | #vastatakse kasutajanimega | |
− | + | #kui teine pool vastab reaga, mille lõpus on "word:", siis | |
− | + | #vastatakse parooliga, mis paraku liigub üle telefoniliini avatud tekstina | |
− | |||
− | Selle skirpti kirjutamisel kasutage eelmises punktis tehtud tähelepanekuid. | + | Selle skirpti kirjutamisel kasutage eelmises punktis tehtud tähelepanekuid. |
===Kliendi konfigureerimine=== | ===Kliendi konfigureerimine=== | ||
− | Kliendi ülesandeks on: | + | Kliendi ülesandeks on: |
− | + | #valida sissehelistamiskeskuse telefoninumber | |
− | + | #sisestada oma kasutajanimi ja parool | |
− | + | #tekitada TCP/IP ühendus | |
− | + | #pidada sideseanss | |
− | + | #lõpetada ühendus | |
− | Esimesed kaks sammu toimub Chati skripti juhtimisel, kolmas pppd programmi abil. Asja muudab segasemaks see, et kasutaja käivitab esmalt programmi pppd, mis omakorda käivitab Chat skripti ja alles peale telefoninumbri valimist ja kasutajanime ning parooli sisestamist võtab juhtimise taas ise üle ja peab ühendust. Kui pppd läheb tööle omistab server kliendile sobiva IP ning konfigureeritakse võrguseade ppp0. Käsuga ifconfig saab juurkasutaja peale ühenduse loomist veenduda, et selline seade tekkis, näiteks | + | Esimesed kaks sammu toimub Chati skripti juhtimisel, kolmas pppd programmi abil. Asja muudab segasemaks see, et kasutaja käivitab esmalt programmi pppd, mis omakorda käivitab Chat skripti ja alles peale telefoninumbri valimist ja kasutajanime ning parooli sisestamist võtab juhtimise taas ise üle ja peab ühendust. Kui pppd läheb tööle omistab server kliendile sobiva IP ning konfigureeritakse võrguseade ppp0. Käsuga ifconfig saab juurkasutaja peale ühenduse loomist veenduda, et selline seade tekkis, näiteks |
ppp0 Link encap:Point-to-Point Protocol | ppp0 Link encap:Point-to-Point Protocol | ||
119. rida: | 109. rida: | ||
collisions:0 txqueuelen:10 | collisions:0 txqueuelen:10 | ||
− | Selleks, et kasutaja priit saaks tekitada internetiühendust, peab administraator looma näiteks järgmise sisuga kolm faili. | + | Selleks, et kasutaja priit saaks tekitada internetiühendust, peab administraator looma näiteks järgmise sisuga kolm faili. |
− | |||
− | |||
+ | pppd peamine konfiguratsiooonifail /etc/ppp/option | ||
lock | lock | ||
debug | debug | ||
128. rida: | 117. rida: | ||
defaultroute | defaultroute | ||
− | parameetrid tähendavad | + | parameetrid tähendavad |
− | + | *lock - moodustatakse UUCP stiilis lukk-fail, mis tagab seadme puutumatuse | |
− | + | *debug - logitakse ohtrasti syslogi | |
− | + | *idle 60 - kui ühendust ei kasutata 1 minut, siis ühendus lõpetatakse | |
− | + | *defaultroute - vaikimisi teeks seatakse serveri IP aadress | |
− | |||
− | |||
− | |||
+ | teenusepakkujaspetsiifiline fail /etc/ppp/peers/isp | ||
ttyS0 | ttyS0 | ||
115200 | 115200 | ||
143. rida: | 130. rida: | ||
noauth | noauth | ||
− | + | #ttyS0 - järjestikseade, mille külge on modem ühendatud | |
− | + | #115200 - maksimaalne ühenduskiirus, bit/s | |
− | + | #crtscts - kasutada hardware flow control'i | |
− | + | #connect "chat -v -f /etc/ppp/chat-isp" - '-f' järel näidatud skript käivitatakse enne kui pppd püüab TCP/IP ühendust luua; -v näitab, et syslogi logitakse rohkem kui vaikimisi | |
− | Failist /etc/ppp/peers/isp kutsutakse välja Chat skript /etc/ppp/chat-isp | + | Failist /etc/ppp/peers/isp kutsutakse välja Chat skript /etc/ppp/chat-isp |
− | + | '' \rATM0 "OK" atdp55663344 "name:" kasutajanimi "word:" parool | |
− | '' \rATM0 "OK" atdp55663344 "name:" kasutajanimi "word:" parool | ||
− | |||
− | |||
− | + | Kuna selles failis on avatult kirjas parool tuleb määrata talle sobivalt loabitid - nii, et ettenätud kasutajad saaks ühendust pidada. | |
+ | Tavaliselt ei ole tavakasutajal õigust programmi pppd käivitada. Vajadusel lisage SetUID bitt | ||
bash# chmow u+s /usr/sbin/pppd | bash# chmow u+s /usr/sbin/pppd | ||
− | Et interneti nimed laheneksid peab kirjutama /etc/resolv.conf faili nimeserveri aadressi | + | Et interneti nimed laheneksid peab kirjutama /etc/resolv.conf faili nimeserveri aadressi |
− | |||
nameserver xxx.xxxx.xxx.xxx | nameserver xxx.xxxx.xxx.xxx | ||
− | x-id asendage sõbraliku nimeserveri numbrilise aadressiga. | + | x-id asendage sõbraliku nimeserveri numbrilise aadressiga. |
− | |||
− | |||
+ | Ühenduse õnnestumisel saab kasutada oma arvutit kõigi mõeldavate Interneti teenuste kasutamiseks ja pakkumiseks arvestades suhteliselt madalat kiirust. Prooviks võite pingida mõnda lemmiksserverit, näiteks | ||
bash$ ping www.ee | bash$ ping www.ee | ||
===Ühenduse pidamine=== | ===Ühenduse pidamine=== | ||
− | Ühenduse loob kasutaja priit selliselt | + | Ühenduse loob kasutaja priit selliselt |
− | |||
bash$ /usr/sbin/pppd call isp | bash$ /usr/sbin/pppd call isp | ||
− | Ühenduse lõpetamiseks võib käivitada ilma argumetideta näiteks Slackwarega kaasa tulevat skripti ppp-off või lihtsalt lõpetada pppd protsess | + | Ühenduse lõpetamiseks võib käivitada ilma argumetideta näiteks Slackwarega kaasa tulevat skripti ppp-off või lihtsalt lõpetada pppd protsess |
− | |||
bash$ killall pppd | bash$ killall pppd | ||
− | Kuni te pole veenudnud, et teie süsteem kenasti toimib on mõtet kontrollida, kas telefonitoru ikka pandi hargile :) | + | Kuni te pole veenudnud, et teie süsteem kenasti toimib on mõtet kontrollida, kas telefonitoru ikka pandi hargile :) |
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | + | ===Tagasihelistamisega sissehelistamiskeskus=== | |
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | + | Tagasihelistamisega teenuse (callback) puhul: | |
+ | #helistab klient sissehelistamiskeskusse | ||
+ | #kasutaja autenditakse | ||
+ | #torud pannakse hargile | ||
+ | #sissehelistamiskeskuse modem helistab teile tagasi | ||
+ | #te peate oskama sissetulevale "modemikõnele" reageerida | ||
+ | Antud juhul tuleb toimida alguses sarnaselt eelmises punktis toodule. Peale kasutaja autentimist katkestab teenusepakkuja ühenduse ja helistab teile tagasi. Tagasihelistamisele reageerimiseks peate te käivitama pppd skriptiga nagu ülal toodud ppp-on, kuid chat tema seest peab kasutama sellist skripti | ||
'' ATM0 "OK" '' "RING" ATA "CONNECT" | '' ATM0 "OK" '' "RING" ATA "CONNECT" | ||
+ | ===Ohud võrgust=== | ||
− | + | PPP on Peer-to-Peer (ingl. k. isalt-isale) ühednus ja tähendab, et osapooled on võrdsed. Samal ajal kui PPP ühenduse ajal on teile kättesaadavad Interneti teenused on ka kõigile Interneti kasutajatele kättesaadavad teie arvuti poolt pakutavad teenused. Seepärast on mõtet näiteks oma masina juurkasutajale siiski parool omistada, kuigi te olete ehk enda meelest ainus, kel on selle masinale füüsiline juurdepääs. Lisaks on mõtekas kasutada ka IP filtreerimist. | |
− | |||
− | PPP on Peer-to-Peer (ingl. k. isalt-isale) ühednus ja tähendab, et osapooled on võrdsed. Samal ajal kui PPP ühenduse ajal on teile kättesaadavad Interneti teenused on ka kõigile Interneti kasutajatele kättesaadavad teie arvuti poolt pakutavad teenused. Seepärast on mõtet näiteks oma masina juurkasutajale siiski parool omistada, kuigi te olete ehk enda meelest ainus, kel on selle masinale füüsiline juurdepääs. Lisaks on mõtekas kasutada ka IP filtreerimist. | ||
− | |||
− | |||
− | |||
− | + | Käesolevalt kirjeldatud viisil ühenduse loomisel liigub algul teie parool avatult sissehelistamiskeskusse, kuid telefoniliine ei kuulata nii sagedasti pealt kui Ethernet'ti. | |
© EENet 2000 | © EENet 2000 |
Viimane redaktsioon: 13. september 2010, kell 19:59
Sisukord
Sissejuhatus
Kasutades Linuxit on võimalik kahte arvutit omavahel andmevahetuseks ühendada päris mitmel moel. PPPd (Point-to-Point Protocol) saab muuseas kasutada kahe modemeid omava arvuti vahele üle telefonivõrgu TCP/IP ühenduse loomiseks. Skemaatiliselt võiks kujutada toimivat PPP ühendust selliselt
^ ^ | | | ___ ___ (-----) ) \_|_/ | | _ TCP/IP ühendus _ | | (( o o ) | | |_| |__________________| |_| |___( INTERNET )) |m |___| |_| |_| |___| ( ( ) ) ) | üle PPP arvuti modem modem arvuti ((--) klient sissehelistamiskeskus
Tänapäeval on sissehelistamisekeskustel (ISP - Internet Service Provider) kombeks lasta inimestel endil end veebis kasutajateks registreerida ning seejärel saavad nad vaid kohaliku kõne maksu tasudes tekitada modemi abil internetiühenduse.
- Registreerimisel antakse kasutajale
- kasutajanimi
- parool
- sissehelistamiskeskuse telefoninumber
Lisaks on oluline teada teenusepakkuja
- nimeserverit (DNS) - interneti domeeninimede lahendamiseks
- veebivahendaja aadressi - kiirendamaks külastatavate veebilehtede kohalejõudmist
Sissehelistamiskeskused autendivad kasutajaid tüüpiliselt kolmel moel
- PAP (Password Authentication Protocol)
- CHAP (Challange Handshake Authentication Protocol)
- ühenduse eel küsitakse kliendilt kasutajanime ja parooli
Järgnevas kirjeldatakse viimast moodust.
Vajalik riistvara ja tarkvara
Kõige kindlam on Linuxiga kasutada välist modemist, mis ühendatakse arvuti järjestikporti; või ISA modemit. Reeglina PCI modemid ei sobi.
Tarkvarast on linuxikasutajatel vaja PPP deemonit pppd ning modemiga suhtlemise automatiseerimiseks näiteks programmi Chat. Need mõlemad kuuluvad pea kõigi Linuxi distributsioonide standardvarustusse. Näiteks Slackware Linuxi puhul kuuluvad need N-seeria paketi ppp.tgz koosseisu.
Lisaks eeldab PPP ühenduse kasutamine sobivalt konfigureeritud tuuma. Selleks valige tuuma konfiguratsioonimenüüst sisse muu seas
Network device support PPP (point-to-point) support
Tuleb kasuks kui ühenduse ajal on laaditud moodulid ppp_deflate ja bsd_comp.
Modemi kasutamine programmiga Minicom
Peale riistvara ja tarkvara olemasolu peab olema selge, millisesse porti on modem ühendatud. Tavaliselt on selleks neli võimalust, millele vastavad seadmed /dev/ttyS0, /dev/ttyS1, /dev/ttyS2 ja /dev/ttyS3. Veenudmaks, et operatsioonisüsteem "näeb" modemit kasutage programmi Minicom. Käivitage see, seadke port õigeks valides Ctrl - a, o -> Serial Port Setup ning salvestage muutused: Save setup as dfl. Järgmisel Minicomi käivitamisel peaks te programmi aknas nägema muuseas sarnast teksti
Press CTRL-A Z for help on special keys AT S7=45 S0=0 L1 V1 X4 &c1 E1 Q0 OK AT OK
Esimese käsu järel on näha modemi initsialiseerimiseks kasutatud käske (ingl. k. init-string) mida saab Minicomis muuta valides Ctrl - a, o -> Modem and dialing. Suhteliselt kindlaks märgiks, et asi toimib on see kui sisestades käsu AT ja vajutades Enterit ilmub tekst OK.
Tänapäeva modemid on küll üldiselt standardiseeritud käsustikuga ja käituvad tavakasutajaile oluliste käskude osas sarnaselt, ometi on mõnel juhul hea teada milleks modem võimeline on. Eriti siis, kui ta ei toimi ootuspäraselt.
US Robotics modemitel on võimalik programmiga Minicom uurida modemi käsustikku ja modemit juhtida. Näiteks saab modemit konfigureerida, telefoniga välja helistama panna ning seada sissetulevat kõnet vastu võtma.
Kui Minicom on käivitunud ja modemi üles leidnud millest annab tavaliselt tunnistust see, et ta käsu at peale vastab OK, siis saab hakata asja lähemalt uurima. Käskude nimekirja näeb korraldusega "at$". Üldine süntaks on selline, et vahetult at (ingl. k. attention) järgi tuleb anda käsk. Näiteks käsku ata (attention, answer) puhul võtab modem "toru" kui telefon heliseb.
Põhjust on uurida ka modemi manuaali kui see olemas on.
Rutiinsel modemi kasutamisel tavaliselt ei tarvitata Minicomi ning seepärast ei ole mõtet sellesse liiga süveneda, kuid Minicomiga saab hõlpsasti kindlaks teha järgmises punktis Chati scripti jaoks tarvis minevaid parameerteid. Selleks helistage modemiga sissehelistamiskeskusse ja logige sisse, näiteks selliselt
atdp55663344 CONNECT 28800/ARQ/V34/LAPM/V42BIS Username: priit Password: priiduparool ~9sdpf0f../90+00304 f09u290398431&/%/")"...-_
Pange tähele kas server kasutas Username:'i, Login:'it või midagi muud. Käsku atdp kasutatakse pulssvalimise ja atdt toonvalimisega telefoni korral.
Telefoni saab hargile panna väljudes Minicomist või valides Ctrl - a, h
Chat
Automaatiseeritud ühendusetekitamisel helistatab Chat skript sissehelistamiskeskusse ning ütleb kasutajanime ja parooli. Programmi Chat juhtivas skriptis on kirjas enne ühenduse tekitamise toimuv "lobisemine" kahe arvuti vahel, tühikutega on eraldatud mida klient ootab, et server ütleks ning mis selle peale vastata. Näiteks tähendab skript
\rATM0 "OK" atdp55663344 "name:" kasutajanimi "word:" parool
seda, et
- - alguses ei oodata midagi
- \rATM0 - kohe antakse modemile korraldus olla mute (vaikne)
- sellest peab ta aru saama, ja vastama "OK"
- järgimisena valitakse pulssvalimisega (atdp) number
- kui teine pool vastab reaga, mille lõpus on "name:", siis
- vastatakse kasutajanimega
- kui teine pool vastab reaga, mille lõpus on "word:", siis
- vastatakse parooliga, mis paraku liigub üle telefoniliini avatud tekstina
Selle skirpti kirjutamisel kasutage eelmises punktis tehtud tähelepanekuid.
Kliendi konfigureerimine
Kliendi ülesandeks on:
- valida sissehelistamiskeskuse telefoninumber
- sisestada oma kasutajanimi ja parool
- tekitada TCP/IP ühendus
- pidada sideseanss
- lõpetada ühendus
Esimesed kaks sammu toimub Chati skripti juhtimisel, kolmas pppd programmi abil. Asja muudab segasemaks see, et kasutaja käivitab esmalt programmi pppd, mis omakorda käivitab Chat skripti ja alles peale telefoninumbri valimist ja kasutajanime ning parooli sisestamist võtab juhtimise taas ise üle ja peab ühendust. Kui pppd läheb tööle omistab server kliendile sobiva IP ning konfigureeritakse võrguseade ppp0. Käsuga ifconfig saab juurkasutaja peale ühenduse loomist veenduda, et selline seade tekkis, näiteks
ppp0 Link encap:Point-to-Point Protocol inet addr:212.107.40.32 P-t-P:212.107.40.254 Mask:255.255.255.255 UP POINTOPOINT RUNNING NOARP MULTICAST MTU:1500 Metric:1 RX packets:7 errors:0 dropped:0 overruns:0 frame:0 TX packets:7 errors:0 dropped:0 overruns:0 carrier:0 collisions:0 txqueuelen:10
Selleks, et kasutaja priit saaks tekitada internetiühendust, peab administraator looma näiteks järgmise sisuga kolm faili.
pppd peamine konfiguratsiooonifail /etc/ppp/option
lock debug idle 60 defaultroute
parameetrid tähendavad
- lock - moodustatakse UUCP stiilis lukk-fail, mis tagab seadme puutumatuse
- debug - logitakse ohtrasti syslogi
- idle 60 - kui ühendust ei kasutata 1 minut, siis ühendus lõpetatakse
- defaultroute - vaikimisi teeks seatakse serveri IP aadress
teenusepakkujaspetsiifiline fail /etc/ppp/peers/isp
ttyS0 115200 crtscts connect "/usr/sbin/chat -v -f /etc/ppp/chat-isp" noauth
- ttyS0 - järjestikseade, mille külge on modem ühendatud
- 115200 - maksimaalne ühenduskiirus, bit/s
- crtscts - kasutada hardware flow control'i
- connect "chat -v -f /etc/ppp/chat-isp" - '-f' järel näidatud skript käivitatakse enne kui pppd püüab TCP/IP ühendust luua; -v näitab, et syslogi logitakse rohkem kui vaikimisi
Failist /etc/ppp/peers/isp kutsutakse välja Chat skript /etc/ppp/chat-isp
\rATM0 "OK" atdp55663344 "name:" kasutajanimi "word:" parool
Kuna selles failis on avatult kirjas parool tuleb määrata talle sobivalt loabitid - nii, et ettenätud kasutajad saaks ühendust pidada.
Tavaliselt ei ole tavakasutajal õigust programmi pppd käivitada. Vajadusel lisage SetUID bitt
bash# chmow u+s /usr/sbin/pppd
Et interneti nimed laheneksid peab kirjutama /etc/resolv.conf faili nimeserveri aadressi
nameserver xxx.xxxx.xxx.xxx
x-id asendage sõbraliku nimeserveri numbrilise aadressiga.
Ühenduse õnnestumisel saab kasutada oma arvutit kõigi mõeldavate Interneti teenuste kasutamiseks ja pakkumiseks arvestades suhteliselt madalat kiirust. Prooviks võite pingida mõnda lemmiksserverit, näiteks
bash$ ping www.ee
Ühenduse pidamine
Ühenduse loob kasutaja priit selliselt
bash$ /usr/sbin/pppd call isp
Ühenduse lõpetamiseks võib käivitada ilma argumetideta näiteks Slackwarega kaasa tulevat skripti ppp-off või lihtsalt lõpetada pppd protsess
bash$ killall pppd
Kuni te pole veenudnud, et teie süsteem kenasti toimib on mõtet kontrollida, kas telefonitoru ikka pandi hargile :)
Tagasihelistamisega sissehelistamiskeskus
Tagasihelistamisega teenuse (callback) puhul:
- helistab klient sissehelistamiskeskusse
- kasutaja autenditakse
- torud pannakse hargile
- sissehelistamiskeskuse modem helistab teile tagasi
- te peate oskama sissetulevale "modemikõnele" reageerida
Antud juhul tuleb toimida alguses sarnaselt eelmises punktis toodule. Peale kasutaja autentimist katkestab teenusepakkuja ühenduse ja helistab teile tagasi. Tagasihelistamisele reageerimiseks peate te käivitama pppd skriptiga nagu ülal toodud ppp-on, kuid chat tema seest peab kasutama sellist skripti
ATM0 "OK" "RING" ATA "CONNECT"
Ohud võrgust
PPP on Peer-to-Peer (ingl. k. isalt-isale) ühednus ja tähendab, et osapooled on võrdsed. Samal ajal kui PPP ühenduse ajal on teile kättesaadavad Interneti teenused on ka kõigile Interneti kasutajatele kättesaadavad teie arvuti poolt pakutavad teenused. Seepärast on mõtet näiteks oma masina juurkasutajale siiski parool omistada, kuigi te olete ehk enda meelest ainus, kel on selle masinale füüsiline juurdepääs. Lisaks on mõtekas kasutada ka IP filtreerimist.
Käesolevalt kirjeldatud viisil ühenduse loomisel liigub algul teie parool avatult sissehelistamiskeskusse, kuid telefoniliine ei kuulata nii sagedasti pealt kui Ethernet'ti.
© EENet 2000