Iozone

Kõige lihtsam on käivitada iozone järgnevate võtmetega. Esieks -a ehk automatic ja teiseks -g millega defineeritakse testimisel kasutatav failisuurus, selle viimase võiks tõsta kahekordseks ramiga, nt kui masinas 8G rami siis lisada parameetrile 16G

# iozone -a -g 16G

Täpsemalt käivitab iozone -a võtmega kokku 13 erinevat testi.

   0=write/rewrite
   1=read/re-read
   2=random-read/write
   3=Read-backwards
   4=Re-write-record
   5=stride-read
   6=fwrite/re-fwrite
   7=fread/Re-fread,
   8=random mix
   9=pwrite/Re-pwrite
   10=pread/Re-pread
   11=pwritev/Re-pwritev
   12=preadv/Re-preadv

Paljud testid tunduvad üleliigsed (sest sageli pole vaja nii massiivses koguses võrdlusandmeid), testitakse erinevaid kirjutamise või lugemise funktsioone. Siin testidest ka pikemalt http://www.iozone.org/docs/IOzone_msword_98.pdf

Ühed olulisemad tunduvad neli esimeste seas olevat testi

   0=write/rewrite
   1=read/re-read
   2=random-read/write
   4=Re-write-record

Täpne käsk, mis käivitab testid 0, 1, 2 ja 4

# iozone -a -i 0 -i 1 -i 2 -i 4 

• -q Määrab max andmehulga ehk recordi suuruse kilobaitides
• -y Määrab min andmehulga ehk recordi suuruse kilobaitides
• -O Annab sekundis teostatud operatsioonide arvu
• -b output.odp Kirjutab tulemused kohe nt openoffice formaati
• -I kirjutab otse kettale, puhvritest mööda.

Seejuures Vaikimisi andmehulk ehk record on 4K-16M, failisuurus 64K-512M.

Kokku võiks käsk välja näha

# iozone -a -i 0 -i 1 -i 2 -i 4 -O -g 16G -b output.odp

Spetsiifilisem test kindla bloki suurusega ja 4 protsessiga, millest igaüks kirjutab 10G jagu andmeid.

# iozone -r 128k -i 0 -i 1 -i 2 -t 4 -s 10G -I

Selleks, et mõõtmine oleks korratav, võiks enne benchmarkimist puhvrid tühjaks lasta

$ sync; echo 3 > /proc/sys/vm/drop_caches

Töövahend, et iozone tabeleid võrrelda

https://code.google.com/p/iozone-results-comparator/wiki/Overview https://code.google.com/p/iozone-results-comparator/wiki/Tutorial

Veel üldisemat juttu

http://www.thegeekstuff.com/2011/05/iozone-examples/